Thursday, 13 September 2018

Pakenditööstuse roll taaskasutuses

Nb. Allolev lugu peaks ka sisaldama pildimaterjali mis juba pildistatud aga veel pole lisatud.
Ehk momendil tekst ilma illustratsioonideta veel...

Meie vanaema on meile viimased 30 aastat saatnud moose.
Selliseid maasika ja vaarika ja segumoosid. Kodus keedetud. Klaaspurkides ja peale kleebitud sildiga. Me ei ole talle kunagi purke tagasi saatnud ehk on teadmata kust on ta võtnud selle meeltu purgikoguse, et neid meile läkitada. Mis mu tähelepanu köitis, on fakt, et kui varem kasutas ta siltide pealeliimimisel omavalmistatud kliistrit siis nüüd on sildid peale pandud kleeplindiga. Mille liim pisut meenutab seda liimi, mida päris konservitööstus oma siltide purkidele kinnitamisele kasutab.

Kui keeruline või lihtne on tööstuse purkidele peale pandud silte hiljem lahti saada, et purgid
taaskasutuseks üldse veel sobiksid? Kas on olemas mingid ökostandardid, mis tähistas mugavalt lahtitulevate siltidega purke ja neid mida leota palju tahad, liim lahti ei tule. Ehk sisuliselt on vah kas purk mille ostad on sildiga mida mugav maha võtta. (Sa saad ta kiirelt ja soodsalt taaskasutusse võtta.) Ja veel on purgid, mille taaskasutussevõtt ilmselt ei õnnestugi, sest tööstur on teinud mitte ökoloogilisi valikuid. (Tihti on kasutatud mingid lausa superliimi, mis kristaliseerub ja moodustab purgi klaasi ja paberi vahele koleda randi.) Samas momendil on mõlemad purgid samaväärsed? Tegelikult neil sisuline vahe!

Kallis tööstur, kas sa soovid, et sinu toodete pakendiks oleks mugavalt taaskasutusse minev pakend või too, millel kasutatud liimid ja randid enam kunagi ei lagune ja olete loonud ühekordseks kasutuseks pakendi, mis sisuliselt kurnab planeeti maa ühel või teisel moel?

Teeme väikese eksperimendi.
Piltlikustame, kuidas näeb välja klaaspurgi taaskasutusse võtu köögipool kodutingimustes.
Oleme tarbinud 20 purgitäid toiduaineid. Nüüd on purgid tühjad. Me soovime nad ringlusess võtta ja veel kasutada või kellegile anda, kes neisse moosid sisse teeb.

Kas tööstur oma valikutega on selle mugavaks või keeruliseks teinud?


Püüame teha üldistuse, millised Eestis müügil olevad tooted on villitud
mugavalt pestavaasse purkidesse? Esimese katse järel ütleks, et kõige mugavamaks tooteks on Salvesti purgid! Purkide siltide alla on pandud liim aga mitte nii, et kogu purk on liimiga kaetud vaid liim on paigaldatud triibukestega. Liima materjal on vees lahustuv ja eemaldub kergelt ja mugavalt. Soovitame seda toodet!

Millised tooted tundusid klaaspurgi sildi eemaldamise seisukohast lausa mõttetud?
Siin on üks:

Köögipoolest:
Purkide siltide eemaldamist saab praktiseerida nii:
Vann, täita veega. Panna sinna juba seest puhastatud purgid. Lasta liguneda pool tundi.
Selle ajaga peaks olema hea veeslahustuv pakendiliim lahti lahustunud ja silt peaks olema mugavalt eemaldatav kas harjakese või lapiga. Mingeid keemilisi või lisaaineid ei peaks selle protseduuri juures vaja minema.

Mida teha ettevõtetega, kes veel 2018 oma tooteid klaaspurkidesse pakendavad, mille sildid pannakse peale vees mitte lahustuva liimiga. (Ehk loovad tooteid, mille klaaspurkide puhastamiseks peaks kasutama mürgiseid lahusteid.) 

1. Püüame neid kõnetada ettepanekuga vahetada liimi retsepti, mida nad kasutavad
2. Pakkuda materjale või kommuikatsioonistrateegiaid, mille abil on neil võimalik oma imago-t parandada. Kuidas nad saaksit kasvavat tarbijate eelistust taaskasutatava klaaspurgi suhtes oma äri huvides kasutada. Ehk pakkuda vahvat säästlikku toodet mida tarbija eelistada soovib ja olla turukonkurentsis nn. ökotoodete poolel.

Praktikas on karjuv vajadus pakenditööstusele suunatud konkurssidele ja edetabelitele.
Millest selgub, millised toodete pakendid on säästlikud. Et inimiestel, kes sisseoste teevad oleks võimalik toetada eelkõige säästlikke põhimõtteid jälgimaid tootjaid ja vältida neid, mis oma pakendite juures säästlikke põhimõtteid ei arvesta. 

Kokkuvõtteks ei oska muud öelda, kui, et see, kes ise on purkide silte maha nühkinud  omandab üsna pea poes käies oskuse häid tooteid halbadest eristada. Ehk ostab Salvest-it ja väldib nt. Milda teravat ja küüslaugu tomatikastet, sest nende silt ei ole ka peale 30 min. nühkimist maha. 


Tuesday, 11 September 2018

Workshop- Kuidas näha, millistes metsades Sinu kodukandis lageraied toimuvad?

Nb. sama õpetus mobiilisõbralikuna Klooga Looduskaitse Seltsi lehel:
https://www.facebook.com/groups/572480986485021

NB. Selle õpetuse kommentaariks- parandusteks täpsustatum variant Tiit Matsonilt, Eesti Metsa Abiks fb foorumist. Kindlasti maksab tutvuda ka sellega. 

Tere

Olen Liza, mtü-st Graafilise Loojutustamise Selts. Täna räägin, kuidas saab vaadata kaardilt, kus asuvad lageraieks minevad metsad. 
 https://register.metsad.ee/#/ Kaardilt saab vaadata, mis lageraiesse minevates metsasades kasvab. Mis on nende boniteediklass. Mis on vanimad ja keskmised puud selles lõigus. Kaardil saab ka võrrelda raieks minevate lankide vahemaid, kaugust avamerest või mis kasvukohatüübiga on tegu.


Ehk kui teie elukoha lähedal minemas lageraiesse mets, esimene mis tehke, leidke selle kvartali ja eraldiste numbrid. 

Ilmselt saab need Riigimetsa Majandamise Keskusest. https://www.rmk.ee  
Kui teada metsaülema nimi saab tema käest. Näiteks Klooga kandis on planeeritud raie, siis peale RMK infotunni külastust saime protokolli, kus olid need kirjas:

Lageraie Kloogal on kavandatud:
  • kvartali CE034 eraldised 23 (asendatud CE036-11-ga lankide parema hajutamise eesmärgil), 26 (asendatud CE036-17-ga lankide parema hajutamise eesmärgil) ja 2
  • kvartali CE036 eraldised 7 ja 10
  • kvartali CE037 eraldised 4 ja 5
  • kvartali CE038 eraldis 2
  • kvartali CE303 eraldised 15, 16, 17, 22, 23, 33, 34, 36, 38, 39, 41, 45, 46, 49, 52.

Ehk, et näha, kus teie elukoha lähedal raiutakse võtke arvuti mobiiltelefoni asemel vaatamiseks, sest nii saate lanke võrrelda. Mobiilil väikesel ekraanil suurt kogust infot avada võib olla keeruline.

Avage leht. See näeb nii välja.















Meie näite puhul, läheme vaatama eraldist CE038 (eraldis 2).
Selle valisin näiteks kuna ta on Otu oja vahetus läheduses, ehk üks, mida loodusnautlejad ikka just möödudes näevad ja
mis on prognoositud üheks samblike ja sammalde vääriselupaigaks. (Kas vääriselupaiku ennustada saab, seda ei tea muidugi 100% ulatuses, teatud liigid eelistavad kasvamiseks niiskemaid kohti, teatud vajavad koopaid või kõrgendikke või palju valgust vms. Näiteks antud langil on väike nõrga vooluga oja. Kindlasti just mõne looma-taime eelistus. Ehk sõltuvalt igast raielangust on ikkagi olukord erinev ja ilmne, et just elupaikade osas ei anna kaart täielikku infot.

Teeme lahti kaardi. Üleval on näha lingid "KIHID" ja "OTSI"

Klikin esimesel lingil "KIHID"
Tuleb lahti hulk variante: "Eraldised, teatised, MKE-d, otsingu tulemused."

Seal kõrval jääb veel kõlkuma variant "OTSI."

Klikin sellest alla tulnud rippmenüüst sõnal "ERALDISED"
Tuleb lahti alamenüü variantidega: "eraldised, katastriüksus, maakond, vald kinnistu nimi, kinnistu number." Kõige lõpus on tühi lahter.

Sinna sisestan eraldise numbri CE038. Kliklin kõrval oleval lingil "OTSI."

Ilmselt on nii, et kui eraldise number on lohakalt sisestatud siis jäetakse kuvamata, eraldi veateadet sel puhul ette ei tule.





















Siis süsteem pakub veel variante, mis vallaga tegu on. Arusaamatul põhjusel vahel lööb valla nime topelt. Mõlemad lingid töötavad. Vajutame lingile.






Klikake jaatavalt pakutavale vallanimele. Selle peale kuvab süsteem paremal pool akna nurgas rea neid "alaliistakuid" ehk eraldisi numbritega, mis sellesse kvartalisse kuuluvad.
Ja seal omakorda, ütleme, ma tean, et lageraiuda tahetakse CE 038 eraldis 2. Siis nüüd ma näen seal paremal pool kõik eraldised ära. 

Ja ma san nr. 2 peal klikkides just sobiva lahti. Ekraanil on näha, et kui klikkida lingil, aktiveerub see eraldis Metsaportaali kaardil. Või vastupidi. 

Minnes hiirega kaardile ja klikkides eraldistel, aktiveerub andme-menüüs õige number.










Nüüd seal paremal pool ekraani nurgas, klikanuna sobival eraldisel, peaks tulema lahti suur infoaken. Kus saabki lugeda, mis teie metsa lageraieks minevate alade kohta kirjutatud on.
Seal on palju abistavaid parameetreid.

Näiteks selle CE038 puhul on seal kirjas:
"Maakond, vald, üksus, katastritunnus."

Edasi: "Kvartal, eraldis, pindala, kõrgusindeks."

Edasi: "Kõrgusindeks, boniteediklass, kasvukohatüüp, ."
Millest konkreetselt sõltub müüdava puidu hind mida langilt raiutakse- raiuti? Mitmetest teguritest. Püüan leida konkreetse valemi ja siia lisada. Momendil tsiteerin eramets.ee-d. "Lageraie kavandamisel võetakse arvesse: • puistu vanus (küpsusvanus); • puistu keskmine diameeter (küpsusdiameeter); • puistu seisukord." 

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/1_raie_planeerimine.pdf

Muidugi oleks hea kui kaart pakuks konkreetset infot ka selle kohta, palju saadakse selle puidu mahamüümise eest raha. Mis on ühe puu eest saadav maksutulu, mis on ühe m3 eest saadav raha, tasud või logistikakulud. Mis on hind millega puit Kesk-Euroopasse lõpptrabijani jõuab. Kui ma suudan pakkuda lihtsa viisi kuidas see selgitada ära tuua nt. esmakasutajale, siis toon selle siin ära.















Ka võib loendis tähele panna kasvukohatüüpi. Tihti Eestis ka kasvukohatüübiks "karusammal-mustika" või "sinika." Näiteks 2018 on tihti Eesti metsade kasvukohatüübiks "mustika". Aga mustikas on üks taimedest, mis lageraiet sooritavat harvesteri ja järeltöötluse ketasatra üle ei ela. Ehk 3018 ilmselt kasvukohatüüp "mustikas" väga levinud ei ole.

Pealegi, RMK esindaja infotunnis meile ütles, et "mustikat seal ei kasva". Ehk arvestasid nad tulevikuga.

Edasi saab kategooriatest infot: "Peapuuliik, arenguklass, keskmine vanus". "Raievanus ja keskmine diameeter".


On ka võimalik mõõta eraldiste vahemaid. See käib nii. Ekraani ülaosas on joonlaua pildikesega kolm nuppu. Neist ühega saab teha selline piste kahe eraldise vahel ja siis ta kuvab, mis nende vaheline vahemaa on. 











Ja mis peamine. Kui te kuulete oma kodukandis algavast või juba toimunud lageraiest, rääkige seda kindlasti ka teistele. Varsti algab raie naaberküla ääres või ülenaabrite juures ja ikka huvitav ju vaadata, mida raiutakse.

Kui raielankide vaatamine õnnestub saab ka minna tagasi peamenüüsse (vasak ekraani ülemine osa, Metsaportaali logo kõrval.) Seal on veel otsinguks võimalusi. Näiteks otsida piirkonna veekogusid või kuidas jooksevad veekogu kaitsevööndid teie leitud raielangi suhtes.

Seal on kirjas nii mered, jõed, ojad. Alati kontrollida andmeid. On võimalik, et oja, mis kaardile veel kantud enam ei eksisteeri ja on kokku kuivanud. Või on tekkinud uus. Või selle kõrvalt juba raiutud ja koht muutunud tundmatuseni. Samuti on võimalik, et kõiki allikaid pole kaardile märgitud. Ehk pigem ikkagi eri kihistusi otsima minnes eelnevalt lanke isiklikult külastada ja kontrollida, kas määratu seal ka tõepoolest enam on.


















Te saate oma leiu(d) ka välja printida.







Väikese looduretke võib ka võtta puidu väljaveo ühte vaheetappi Paldiski sadamasse.
Umbes nii näeb välja sealne juba sõiduks valmis pandud puit. VIDEOT SAAB VAADATA ALLOLEVAST LINGIST.

https://www.youtube.com/watch?v=U1xFGjj7aF4


TIIT MATSONI KOMMENTAAR:

1. Kui lageraiealasid kuskilt mujalt teada ei saa, siis Metsaportaalis on võimalik otsida juba esitatud metsateatisi: OTSI - Teatised - Tööliik=LR (siis tuleb küll täiendavalt määrat mingi piirav tingimus, kas vald, katastriüksus, kvartal vms.)

2. Üks 
viga tekstis: "variante, mis vallaga tegu on". Otsingutulemustena ei paku valda, vaid kinnistut (erametsas) või metskonda (riigimetsas).


3. Eraldiselt saadava puidu hinna määrab kõigepealt puidu kogus (kirjelduses "Maht tm") ja tõenäoliselt järgmine olulisuselt on puude jämedus (kirjelduses "Läbimõõt (cm)"). Boniteet (ja kõrgusindeks) näitavad mulla viljakust ja on otseselt tuletatud vanuse ja kõrguse suhtest. Minule pole teada uuringuid, millised tunnused turuhinnaga rohkem seotud on, seega on ka see ainult arvamus.


4. Kuigi kasvukohatüüp on enamasti nimetatud taime nimetusega, kirjeldab kasvukohatüüp eelkõige mulda ja mitte metsa all kasvavaid taimi. Kasvukohatüüp üldiselt ei muutu raietegevuse käigus. Samas kasvukohatüübis kasvavad raiesmikul ja metsa all erinevad taimed.