Friday, 29 June 2018

Klooga õhurünnakud, tõeline eestlane ja Coca-Cola



















 


Pildil: katke vestluses inimestega, kes ilmselt õppuses meie katuse kohal tiirutas või igal juhul õppusest osa võttis. Kui märkisin, et müra ja madallend oli probleemiks, anti vastuseks: "Me lihtsalt harjutasime päriselu-olukordi, et teid paremini kaitsta."

https://www.facebook.com/evely.leotoots/videos/10211359504734377/
Lingis video, kuidas näeb välja õhurünnak Klooga küla kohal, madallennul pommitaja 22ndal juunil 2018, filmitud pereema poolt, kes oma majast välja astus peale pikka terrorit, et lahendust hakata otsima.

Loetlen siin lõigus igapäevaselt kuuldud ülelende, otse meie maja ehk asula keskuse kohal: Märkimisväärne madallend üle küla pommitajate või kopterite poolt oli tähendatud 22, 27 juuni, 1 juuli... jätkan nimekirja... 2 juuli 1 madallend vaid, teised kõrgelt. Kõige hilisem ca. 21.00 ajal. 4 juuli 1 madallend üle katuse ca. 14.00 Pildistada võimatu, madalad rünkpilved. 4- 14 juuli on olnud ülelennud igapäevaselt aga nn. eemalt. Ehk vaid kergelt kuulda. Hoopis teine lugu. Nii võib lausa elada. Äkitselt 14 juuli öösel 2.41 märgatud jälle vilisevaid madalamaid ülelende. Kui vahepeal, viimased 10 päeva on olnund ülelennud pea nn. mittehäirival tasemel siis neid ei märgi enam üles. Ütleme, suht regulaarselt midagi seal kumiseb. Aga just neid, mis madallennud mis mingil põhjusel üle küla peavad käima.
20 juuli. 14.30 2 ülimadallendu üle küla. (Kas te kujutate ette mis heli teeb üle teie katuse lendav pommitaja  ja milline on lapse reaktsioon.)

Oli kuulda, et lennati veel aga nn. normaalsel kaugusel, ehk edasi ei häirinud. (Ütleme, Klooga on paikkond kus öösiti rasked kaubarongid pidurdavad 30-50 meetrit majast raudteel 3 korda öö jooksul nii, et maja väriseb ja sellesse tekkinud mõrad ja ikka ärkab selle peale. Ehk meie jaoks selge võrdlusvõimalus. Juhul kui õhus lendav pommitaja või kopter tekitab kõvema heli kui mööduv kaubarong, see on meie jaoks indikaator, et põhjust ülelennu ülesmärkimiseks.)

9 juuli, 15.00 paiku algavad ülesõidud pommitajatel külast. Jällegi igal pool kosta nagu pandaks pesumasina tsentrifuugi tööle. Esimene pool tundi lennud kõrgemalt ja häirivad vähem. Siis ikkagi harjutatakse ka lende kõrguselt mis reaalselt häirib kuulmeid ja laps ei julge enam seeliku alt välja tulla. Külas pildistatakse- filmitakse ülelende. Mis veel häirib, tegu pole mitte ühe ülelennuga vaid ütleme iga max 10 sekundi tagant jälle üks. Ja nii järgmised paar tundi. Ehk keskendumise sellel ajal tööle või süstematiseeritud tegevusele võib ära unustada. (Ehk kahju mis on mõõdetav ja konverteeritav ka rahasse.) Mis eriti häirib, oleks tegu hariliku ülelennuga aga tegu mingisuguse kiirendusega, ses just enne küla muutuvad helitausta tuurid-sagedus intensiivsemaks, ehk tundub, et ebameeldivad helisagedused algavad just külale lähenedes neil. (Kiirendus-helid mitte stabiilne monotoonne müra.)

Allolev tekst esindab minu kui kirjutaja arvamust-hinnangut olukorrale ja on ka lisatud, mida meie mtü saab teha, et probleemile lahendusi hakata otsima.

Selles postituses pean päevikut alates 22 juuni Klooga küla kohal tiirutavatest lendobjektidest mis tekitavad piisaval hulgal lärmi, et neid võib nimetada õhurünnakuteks. On selge, et tegu ei ole legaalsete õhurünnakutega küla elanike vastu aga sellisena nad realiseeruvad. Ärge saage valesti aru, tegu ei ole ühe lennukiga mis üle katuse lendas. Tegu on igapäevase õhu-müraga. Heli ise meenutab nagu istuksid kõrv surutud vastu pesumasina tsentrifuugi. Väikese akustilise ektra "feid in- feid out" efektiga.


Miks ma sellest kirjutan? Sõjatööstus on miljonites kasumit teeniv tööstusharu. 

https://www.forbes.com/consent/?toURL=https://www.forbes.com/sites/niallmccarthy/2017/12/11/the-worlds-biggest-arms-companies-infographic/


Maailmas toimub iga päev tuhandeid sõjalisi konflikte ja miljoneid õppuseid järgmisteks konfliktideks. Need viiakse läbi raha eest, mis jääb kulutamata koolide, lasteajaviitmiskeskuste või kultuuriklubide rajamiseks. Ometi peetakse seda kallist lõbu 21 sajandil vajalikuks. Isegi hädavajalikuks. Ütleme, elamist ilma pidevalt sõjatööstust rahastamata peetakse võimatuks. Samuti: elamist vägivallavabalt või konfliktivabalt peetakse võimatuks. (Suutmatus konfliktivabalt elada pole kuulutatud arengupeetuseks.) Ütleme relvatöösturite pakutud jublakate soetamine on üks vajalikumaid väljaminekuid, et mängu käigus hoida. (Samal ajal kulutamine haridusele või kultuurile on endiselt nn. probleemne. )


On arusaadav, et sõjandus on sektor, mis loob töökohti, toodab suurriikidele SKP-d või aitab noorukitel aega sisustada.  Jällegi, kui aega sisustada siis töökäsi oleks vaja paljudel mtü-del lendoravamajade ehitusel, vanade taluhoonete rekonstrueerimisel, ebafunktsionaalsete niisutussüsteemide korrigeerimisel. Oleks vaja noori käsitööklubidesse, ehitama tööriistu või jagada teadmisi programmeerimises ja robotiehituses. Oleks väga vaja noori rajama meie kliimasse sobivaid offgrid lahendusi, ikkagi milleks sõdima? 

Militaarsüsteem pakub selge, hästi formuleeritud elufilosoofia ja rea kergelt jälgitavaid käitumismudeleid. Stiilis, hea robot- kuulekas robot. Hierarhia on ülalt alla käsuliini järgimine. Olgu, on hulk inimesi, kes sellist sõjapidamist eluliselt vajavad. (Mõned suitsetavad, mõned peavad sõdima.) Aga kas pole jõutud aega kus sõjapidamine võiks toimuda virtuaalselt. Kus treeningud toimuks virtuaalselt. Tehnoloogia ja simulatsioonid on ju olemas? Sõjatööstus on ehitatud nn. etteprogrameeritud kasvule ja kasumimarginaali taotluslikule tõusule. Ehk maailmas peab regulaarselt tekkima sõjakoldeid, kus valmistoodetud sõjatehnikat rakendada saaks.
 https://www.sipri.org/research/armament-and-disarmament/arms-transfers-and-military-spending/arms-production

On arusaadav, et üleminek digitaalsele kommunikatsioonikultuurile toimub sõjatööstuses umbes samas tempos kui üle minek taimsele plastile või muud humaansed lahendused. Ehk "oodake 100 aastat, me müüme praegu valmis toodetud tehnoloogia, peame veel n-kogus lahinguid, kindlasti võtame ka digisõja kasutusele aga noh nii 2050 või 2070." Ja noh, arengumaades ikka viivitame kauem, nad on lihtsalt vähemnõudlikumad oma keskkonna suhtes. (Sõjategevus on üks nr. 1 keskkonnakahjude põhjustaja.) Viivitamine tundub kõige efektiivsem kasumimarginaalide tõstmise viis. Kui sõjapõgenike või sõjamasinate poolt tekitatud terrorijutt jõuab nimeseni lookesena või uudisnupuna, siis jätab see külmaks. 

Miks sõjapõgenikud pole teretulnud aga müra tekitavad sõdijad on? Ühtedel on positiivne imago, teistel negatiivne. Sõjapõgenikud saavad veel rea süüdistusi. Äärmisel juhul isegi öeldakse otse välja, et tegu on kasuahnete õnneküttidega, kes omas kodus elada ei oska. Hoolimata südametusele on Euroopas on isegi hea hulk organisatsioone, mis püüavad sõjategevuse peatamisele ja Euroopasse elama tulnutele võrdsete inimväärsete tingimuste tagamisele kaasa aidata. Ma ei mõtle neid näidisvahetuskaupu stiilis: "Me saatsime ju sinna niimitusada meest ja niimitusada hävitajat. (positiivne pool.) Selle eest oleme nõus hiljem vastu võtma 5-15-500 põgenikku (loe nüüd tuleb negatiivne osa... siis tuleb uudise lõpp mis lohutab, et tulijaid koheldakse ikka mõõdukalt külmalt ja karmilt)... ja kes võivad lausa jääda... muidugi rõhutatakse juurde... KUI nad suudavad ennast lühikese aja jooksul eesti keele ja kultuuri ekspertideks treenida... (loe kohalik elanikond ei soovi õnnekütte abistada ja nendele seatakse maabumisel tingimused võrdsed ülikooli filoloogiadiplomi omandamisega)." 


Võrdluseks, inimestelt, kes Klooga kohal tiirutavad ei nõuta eesti keele valdamist riigieksami nivoo C2 tasemel. Veelgi enam, teda ei süüdistata, et ta tuleb Eestisse, tekitab hea hulga lärmi, keelt ei õpi ja varastab töökoha. Sest nimelt on ka piisavalt kohalikke lärmitekitajaid siin, kes seda hulka tulemuslikumalt suudavad teha kui need uustulnukad. Ja tunduvalt väiksema raha eest. Siia militaarsüsteemi kaudu tulnutele ei öelda "õpi keel ära või lase jalga" ka sellepärast, et niiväga ju sooviti, et siia tuleks lõpuks ometi rahvusvahelised väeosad noorte meestega, keda eesti keel ja kultuur ei huvita. Neid oli siia väga väga vaja. (Et mind, mu last ja või teisi kes päris tõelised eestlased ei ole, pisut hirmutada...)


Ma olen nüüd pisut ringi vaadanud. Olgem ausad, kohalikul elanikonnal, tõelisel eestlasel on pisut kokaiiniprobleem... (Loe, kokaiin tekitab inimesel kõrgendatud üleva hoiaku, pisut liialdatult ülbe suhtumine teistesse. Ja ta ise ei pea seda probleemiks. Ja see võibki olla põhiline, mis kokaiinitarvitajad eemaletõukavaks muudab.) Tõeline eestlane usub, et taevas tiirutavad sõjardid on tulnud, et teda ja tema suhtumist ja käitumismalle kaitsta. (Võibolla ka varustada sellesamagagi... lihtsalt hüpotees... See seletaks, miks neil alati raha laialt käes on.) Samas saab tõeline eestlane ise endiselt jätkata ülbe olemist kaaskodanike vastu kes nii tõelised eestlane nagu tema on, ikkagi ei ole. Noh ei ole. 

Ideaalid? Tänan ei. Oma ideaalpildis näeb tõeline eestlane, kuidas ühiskond tema ootuste ja vajaduste ümber keerleb. Või siis just on ta tige, et peaks keerlema aga vot teda pole ju rahuldatud tähendab midagi on korrast ära. Sest kord ju peaks olema. Ta näeb asja umbes nii (nagu ma aru saan:) Ühiskond ei ole koht, kus inimesi tuleb ja läheb või midagi teeb, osaleb noh, elab ja hingab...sümbioosis ja head halba jagades vaid ikka koht mis kuulub tõelistele eestlastele ja neile, kes tõelisi eestlasi kaitsma on tulnud  (loe need tüübid kes praegu taevas tiirutavad). Ja veel ootused, olete te kuulnud kuidas tõeline eestlane kirjeldab, mida ta Eestisse elama tulnult ootab? Ta soovib, et uustulnukad mitte ainult ei õpi keele vaid teevad seda siva.  '

Identiteediküsimus? Samas jällegi, kui tulevad sõjaväeosadetäied edasi tagasi jõlkuvaid identiteedituid võõramaalasi, kes tarbivad tuhandete liitrite kaupa coca-cola-t ja muud kütust, panemata kunagi plastmasspudelit plastmassi sorteerimiskonteinerisse... nende suhtes tõelisel eestlasel neid kõrgeid ootusi- nõudmisi äkki enam pole!! Tullakse ju teda kaitsma! Kas pole vastuolu? Kas poleks elementaarne, et ka nende lendlevate sellide puhul jäävad kehtima tema instinktid oma keele ruumi kaitsmisel, mis tal muidu 24-7 adrenaliini üles kütavad? Noh, kui teie tutvusringkonnas on mõni selline, kes iga väikesemagi asja peale rõhutab "mina eestlane seda, mina eestlane teist ja kui võimalus, siis alati teisi kultuure halvustada püüab..." on tuntud ka seltskonnas sellega, et teiste keelekasutust parandab. "Rääkida ei oska", on tal kombeks öelda. Sellistest tüüpidest on jutt. Olgu mainitud, et rahvusluse jutu kõrvale joovad nad pla- mitelagunevast plastpudelist coca-cola-t samamoodi nagu nende appi kutsutud kaitseprogrammide sõbrad, tuttavad, kolleegid. (Tegu pole mingite väikese co2 jalajäljega ökofriikidega, tahan ma öelda.)

Üks kahest, kas a. keskmised Eesti ja EU migratsioonireeglid niiütelda keskmisele riiki sisenejale on üle ootuste ebarealistlikult kõrged ja oodatakse nõretavat austust kohaliku kultuuri vastu või on nad sisse tulnud nn. kaitsjatele ebarealistlikult madalad ehk kuidas nii, et ikka mingit lugupidamist neil pole? (Istuge neil pommitajatel näiteks Lohusalu kohvikus kõrvallauas ja kuulake, kas ´nende jutus kajastub mingil moel lugupidamine või tänulikkus Eesti keele või kultuuri suhtes? Või on jutt pigem sellest, kus asub kohalik punaste laternate tänav...)

Mida soovib tõeline eestlane ja teda esindav poliitika ja kuidas antud juhtum demonstreeris, et need nõuded on ebarealistlikud? Tõeline eestlane soovib, et kõik siia elama tulnud (tema mõistes ikkagi sissetungijad kuna ta lihtsalt kardab teisi kultuure, kuna ta neist midagi ei tea... noh ei tahagi teada aga ei tea, seega kardab... ütleme tema suhe välismaalasega on sama kui naabri koeraga.) Siis ta eeldab, et võõras, kes siia elama tuleb peab läbima mingi eestis elamise treeningu  ja aja jooksul muutub siia tulnu niiütelda pseudo eestlasteks.Hakkab jooma coca-cola-t. Vannub, viskab kommipabereid maja. Tarbib võimalikult palju ja hiina kaupa. Sööb liha. Käitub ja räägib nagu eestlane aga muidu hoiab käpad eemale niiütelda omandiküsimustest. Ehk kui jutuks tuleb millegi otsustamine siis hoiab suu kinni ja küla paneeringuaruteludel ei käi. 

Tõeline eestlane on tüüp, kes keele- kommunikatsiooniküsimustes kompromisse naabriga ei tee. Ja vabanduseks pole mitte tema puue vaid argument, et see on Eesti riik, järelikult siin räägitakse temaga eesti keeles. (Olgu üteldud, et ebaviisakas pole ta mitte ainult mittekeele oskajate vaid ka puuetega inimestega.) Ise ta reisida ei armasta. Või kui tema reisib, "siis ta lihtsalt käib" ja on aga teised kes siia tulevad peavad päev ühest ikka eesti keeles temaga suhtlema. Inglise keel, viipe keel või muud variandid nagu google translate kasutus, ei tule tema arust kõne alla... 

Portreteeriks, siis tõelise eestlase ootuseid sisserännanu suhtes. Siia tulnutest ootab  ta, et nad a. võimalikult palju raha siia jätaks ja ise lahkuks või b. kohaneks (tema tujudega).  See tähendab aasta paari pärast juba aktsendivabalt räägiks mitte sisserännanut, kes täistööaja ja laste kõrvalt vaid paar lauset eesti keelt oskab prussida. Leidnuna neid, kes prussivad, halvustab ta kuuldut. Võimalikult häälekalt. Võimaluse korras ka meedia vahenduses, foorumites või arvamusküsitlustel. See lihtne asjaolu, et esimesed aastad keeleõppe arengus lähevadki nn. aeglaselt ei tundu kohalikele vabandus olevat. Või, et eluiga on meil lühike ja suudame üksteisele ja majandusele muud moodi kasulikud olla kui keelekoolis istudes, ei paista tõelisele eestlasele korda minevat. Noh, need inimesed kes ei suuda kohalikku keelt õppida on sunnitud elavama tõelise eestlase põhimõtte järgi "harju või lase jalga". 

Kas siiatulnud sisserännanute stimuleerimiseks on meetmed? JAH. Kas on meetmed ja programmid, et kohalikud sisserännanuid paremini suudaks või tahaks mõista? EI. Vesi mingi kauge maa sõjatööstuse veskile. Iga uus kohalik arusaamatus vaid suurendab tellitavate relvakoguste arvu riiklikus shoppinglistis. 

Ehk sel kombel ühiskond mitte ainult ei vaja konflikte vaid ka sisserännet. Nende sisserännanute mustamiseks ja tembeldamiseks on spets meediarahastused, meediaprogrammid, parteidel on nende kiusaiseks programmid, mida tõeline eestlane häälekalt toetab. Jällegi, ka kui kõik mitttetõelised eestlased ühtäkki enesetapu sooritaks või riigist lahkuks jätkaks ta endiselt enda kaitsmise nõudmist ja maa täituks coca-cola pudelite ja bordellidega. Või hakkavad kohalikud teatrid pakkuma kohale tulnud sõjarditele spets kultuurilisi programme mis ülistavad kohalikku rahvust ja kohale tulnute vaprust? Kallis kohvikann. Mida hakkavad nad pihta oma vaba ajaga? Kohaneda ju on neil keelatud... (et mitte lõhkuda stereotüüpe valvsast sõjardist kes tulnud riiki ja tõelist eestlast kaitsma ja seejärel naaseb oma tõelisele kodumaale.) 

Ettepanek mille peale tulin pommitamisemürinat kuuldes ja vatti kõrva toppides lapsele: Miks lihtsalt mitte avada piirid ja lasta neil sellidel siis Eestisse tulla, las nad joovad oma coca-t Lohusalus, las nad kõnetavad ettekandjat inglise keeles, kui soovi hinna keeles. Las jäävad kuhu tahavad, kauaks tahavad. Või just ei jääks. Kuidas soovi on. Las läheks ka eesti noored sinna kuhu huvi minna on. Või tuleks tagasi. Või jääks. Või jõlguks edasi tagasi. Toimuks kaubavahetuse ja infovahetuse drastiline intensiivistumine. Ei peaks meedia enam rahvast treenima kartma igat erinevust või eripära ja samal ajal ülistama sõjatööstust nagu oleks see ainus lahendus selle väikese riigi eksisteerimisele. Äkki muidu viskab inimesel üle, et kuhu need miljonid eurod lähevad, kelle tasku? 

Lihtsalt lõpetaks selle sõjatööstuse ja militaarmigratsiooni mis arvud kõrvuti pannes maksab kordades rohkem kui tsiviilmigratsioon. Ja annab inimestele vabaduse otsustada kus nad on ja mis teevad mitte ei toimu mingi maksumaksja raha eest lavastatud shõuw kus vaid piiratud hulga ellujääjaid planeeritud. (Palju oleks Klooga külas olnud ellujääjaid kui läbiharjutatud NATO õppus oleks olnud nende reaalne rünnak?)

Milleks on vaenlase kuvandi loomine vajalik? Kui seda poleks,praegune sõjatööstus täistuuridel toimida saaks. Ja äkki tekiks muud prioriteedid nagu noorsotöö või kultuur. Või keskkonnahoid. 

Sallimatus on sõltuvus ikkagi. Võrdlus suitsetamisega polnud juhuslik. Kui viha on niiütelda harjumuslikuks refleksiks kujunenud. Kui viha on niiütelda vabalt ja tasuta stiilis "põhjuse leiab alati" ja vihkamine taskukohaseks tehtud ja seda siin väikesel maalapil ikka võib ja saab siis vihkamisest saab norm. Seda tendentsi on ka kriitikud Eestis tähendanud. Kui vihkamine tasuta siis sõjapidamine kindlasti mitte. Kas need vihkajad on vaevunud kokku arvutama palju see vihkamine maksma läheb. Või võrrelnud teiste pakettidega, sh. palju maksab rahumeelne elu?

Vaenlasekuvandi kadumine tähendaks EU-le miljonite töökohtade kadumist või suundumist arengumaadesse, kus ollakse militaarkonfliktide algatamiseks enam avatumad ja kus maavarade relvatootmiseks olemas. Jällegi, ehk oleks aeg, et aidata Kesk-EU neid poliitilisi liikumisi mis toetavad globaalset relvastuse lõpetamist mitte neid globaalseid jõude, mis just vastuoksa veel stimuleerivad ise võidurelvastuse jätkumist? Loogiline oleks!!!

Võrdluseks, ükski nn. arenenum Euroopa maa ei nõustuks 21 sajandil enam sõda pidama niiütelda oma riigis. Konfliktide ja relvaäri jaoks otsitaksegi niiütelda rahakotiga lolle või sponsoriga lolle. Ehk regioone kus rahval võimu vähe, samas instantsid, kes radikaalsemast sõjapidamisest huvitatud, esindatud. Kesk-Euroopa: Kui palju vastuolusid seal ka poleks ei peeta nende lahendamist vägivalla abil enam õigustatuks. Kas olete küsinud miks? 

Miks ei näidata Kesk-Euroopas näpuga inimestele, kes kohalikke rahvarõivaid selga panna ei taha, ei saa või ei oska. Sest neil rahvarõivaid pole? On ju... Võtkem näiteks Belgia. Belgia rahvastikust enam kui pool räägib Hollandi ja teine pool Prantsuse keelt. Maailmas on ca. 7000 keelt. Ilmselt vähemalt 23 enimlevinut ka Belgias kasutuses. Võrdluseks, statistika andmeil räägitakse Rotterdamis ca. 50 keelt. Ehk loogiline oleks arvata, et Belgias esindatud keelte hulg 50 ja 7000 vahel. Stop! Ja mitte ainult! Tegelikult erineb see regiooniti. On ka regioone kus koduse keelena tõesti ainult flaami või ainult prantsuse keelt. Muuhulgas eesti keelt ka! Lihtsalt, ei ole tehtud keelepoliitikast õigustust radikaalses võidurelvastumises osalemiseks. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et kahasse toimivad Eesti meedias ühel tiival jutud pahadest sisserännanutest, kes eesti keelt ei õpi ja teisel tiival vajalikkus veelgi enam militaarjõude tugevdada. Põhimõttel "rohkem ja pigem rohkem."

Oleks loogiline eeldada, et riik, mis aktiivselt relvastub on lahanud holocausti teema ehk mõistab genotsiidi võimalikku ohtu. Ärme vaata Eestit, võtame näiteks Belgia. Belgia näol on tegu vana koloniaalriigia kes ajaloos genotsiide läbi viis. Eestil seda probleemi pole. Siin pole kunagi genotsiididele kaasa aidatud. (Really-really?) Kas ei peegelda see mingit vabadust olla prii valehäbist, ehk ei ole midagi hullu kui riiklikult tunnistatakse, kui on inimsusevastastes kuritegudes osaletud? https://www.iisr.nl/de-congolese-holocaust-en-de-koning-leopold-ii-de-belgische-hitler/ Aga Belgia, palun. 1880- 1910 tapeti Kongo-s ca. 10 miljon inimest niiütelda Belgia Koloniaalvõimu käigus.

Miks siis Belgias, kus korraga nii palju keeli aga kaitsepoliitika pole ehitatud põhimõttele "paneme teised paika ja võidurelvastume, et oma keelt ja kultuuri kaitsta..." Argumente ju selleks oleks? Ollakse ju pidevalt nii mitme keele ja majandussfääri ja suurettevõtete mõjusfääris ja tallermaaks? Prantsuse ettevõtete ja poliitika invansioon toimib täie hooga. Hollandi oma ka. Sellest hoolimata ei kosta meedias igapäevaselt hüüdeid: "meil on vaja ennast Prantsusmaa ja Hollandi või Aafrika eest kaitsta. Või araabia... Nii hüütakse, aga niiütelda monokultuursetes väikekülades mis on teadlikult ise isoleerituse valinud. Miks Belgia meedias ei kuule süüdistusi stiilis: "Vaenlane püüab meid oma mõjusfääris hoida"  või "Need pagana kongolased püüavad nüüd meile meie mõrvatud kongolaste eest kätte maksta" või "Nad vallutavad ja hävitavad meid". Veelgi hullem, belgia ja holland istuvad isegi keele tõttu samas meediaväljas. Ehk piiri praktiliselt kahe riigi vahel pole. Ehk juttu pole, kas belg varastab hollandlaselt töökoha või hollandlane belglaselt. Notabene, olgu öeldud, et tegu on 2 riigiga, kus reaalselt kohale tulnud kogu maailm. Ehk kui ütelda, et avatud on hollandi-belgia vaheline tööturg tähendab see, kogu maailm on teretulnud. Kas avatus ja sõbralikkus on nende kahe riigi huve kahjustanud? Seal elanuna kinnitan, et ei.

Avatus tähendab kasumit. Sest pole ehitatud kellegi elu hinnale. Ehk on teistmoodi kasum kui "tõmbame nüüd kellegil naha üle kõrvade, ega muud moodi ei saa." See oleks ju tunduvalt efektiivsem ja lihtsam? Ei nähta raha nagu välisinvesteeringuid mida tuleb riiki meelitada vaid kehtib põhimõte: "kohelge inimesi normaalselt, loomi normaalselt, keskkonda normaalselt ja tekivad ka normaalsed intensiivsed kaubandussuhted ja tulevad soovijad investeeringute ja innovatsiooniga." Koostöö ja üksmeel tagab edu mitte igapäevane kiusukiskumine. Hollandi Belgia puhul näiteks ollakse tihti ühisrinne Europarlamendi hääletamistel. Kas sama on kuulda olnud Eesti meedias, et eestlased lähevad Soome või Leedu-Läti-Poolaga koos sõbralikult hääletama? Kas see oleks üldse kirjutamistväärt? Sõjapidamisest ja kaitseparanoiast veel võrdluseks Belgia näitel:Tegu on arenenud maaga. Ei tuleks kõne alla, et eelolevad faktid: "meie naabrid tungivad meile pidevalt peale kultuurilises ja majanduslikus võtmes" põhjustaks Belgia võidurelvastuse või USA pommitajate toomise külakeste kohale. Miks mudelid, mis siin peetakse normaalsuseks oleks Kesk-Euroopas barbaarsus? Miks me pole tsiviliseeritud nagu Belgia siis?


Ahja, asi pole ju lärmis. Asi on lõhkepeades. Harjutatakse lõhkepeade langetamist. Meie küla kohal. Et see jälle ikkagi tekitab küsimuse. Miks harjutatakse lõhkepeade heitmist küla kohal, kus elab reaalselt tsiviilelanikkond sealhulgas lapsed? Kas vald või keegi üldse on kohustatud inimestele ülevaate andma, mis oleks reaalne kahjustus, mida sellised masinad meile, külale tekitada suudavad kui tegu poleks õppusega? 

Või jällegi. Äkki oli lausa tegu ähvardusega? Et näe nii madalalt suudame me teie majade kohal lennata kui vaja? Ütleme, kuuldes, mis tempos lendobjektid harilikult lähenesid, oleksin ütelnud, ei oleks jõudnud pakku minna. Siis ehk, miks ei harjutatud tsiviilelanike ohust teavitamist aga nende pihta pommide heitmist küll? Võrdluseks, Hollandis on regioonid, kus reaalne üleujutusoht kuna nad asuvad veepinnast allpool. Kord kuus toimub seal väga kärarikas õppus, mis mõeldud just tsiviilidele. Et kuuldes seda signaali peaks olema aeg nn. kohvrid võtta ja kõrgematele kohtadele minna kuhu vesi ligi ei pääse. Kas poleks eetiline mõelda selliste ründetsirkuste korraldamises siis ka tsiviilelanike teavitamise peale? Ütleme: jah, me saadame ohtlikud lennumasinad teie küla kohale aga me teavitame teid ja anname signaali, mida kuuldes võite kompostihunnikusse peitu minna, et kuulid teid ei tabaks.

Uustulnukatel on laitmatu meediaimago. Ühesõnaga: sile nagu klantspilt. Nende kohta kirjutatakse meedias ülistavaid artikleid, nende pere võib Eestis eelisjärjekorras resideeruda ja nende õigused on kaitstud ilma, et nad  ise selleks midagi tegema peaks. Kõik makstakse nn. kinni. Eestis viibimine on neile kasumlik. Vääriliselt tasustatud. Keegi ei dramatiseeri nähes horde inglise-hollandi-taani-saksa keelt kõnelejaid, et "tegu on problemaatilise kontingendiga, kellel ilmselgelt puudub motivatsioon Eesti keelt ja kultuuri austada". Pole ühtegi artiklipealkirja "Uus massimigratsiooni laine." või Seletage ära, kes sellised riiki lasi?". Kui harilikult kaasne teiste (mitte-eesti) kultuuride esindatuse või osalusega ühiskonnas ikkagi mingi kõrvalmaik siis mitte-eesti sõjatehnika ja sõjameeste Eestisse voolamise puhul see ühtäkki probleemiks pole. Kan nende sõbrannad ja lapsed on äkitselt väga welcome. Tundub lihtsalt nagu öö ja päev sellega, mida tavainimeselt nõutakse. (Kas ei võiks olla inimõigused võrdselt kaitstud kõigil, neil kes selle jaoks ise midagi teevad ja neil kes mitte? Noh nii, võrdsuse huvides? Või on see naiivne ootus demokraatlikule ühiskonnale?)

Siia tulevad õppused ja uued inimesed aitavad piltlikustada kohalike ootusi ja norme. Võrdluseks, kui kohalik Kloogal elav inimene inglise keelt räägib eesti keele asemel on see suur suur suur probleem. Küla poe ees olen äkki tunnistajaks kuidas eesti keelt mitte oskav noor tituleeritakse probleemjuhtumiks. 

Nimelt väidetakse Kloogal tihti tänavestlustes, et inglise keele oskus ikkagi kehtestatud riigikeele oskust. Ehk Klooga tänavatel ikka peaks eesti keeles rääkima. Nii kuulen noort härrat poe ees oma venelasest naabrile seletamas, kelle eesti keel lonkab ja kes teda kõnetanule pakub, äkki nad räägiks hoopis inglise keeles. Ei kõlbavat ühesõnaga. "Peab olema eesti keeles" kuulen kõrvalt.  (Jällegi, keegi ilmselt, kellel on kirg sõjaväelise süstematiseerituse järele ja kes nn. vabalt improviseeritud või hierarhiavabas elus enamm olla ei oska ja nõuab kõigilt ja kõigelt üheülbalist ja ühemõttelist korra järgimist, seades ennast niiütelda dominantseks pooleks ehk korravalvuriks, kuna see annab hierarhilises kommunikatsioonis ikkagi võimuredelil eelise. Issandjumal... võimuredel... küla poe ees???!!) Samas kui Klooga kohal tiirutav inimene eesti keelt ei valda, tema rahvustunnet ei riiva. 

Minu jaoks on nad mõlemad tiirutajad.  Üks õhus, teine oma tsikliga oma raha eest kütust põletamas 220 km-h Klooga Aedlinna tee peal välja pigistades. Digitaalne sõdimine üle võrgu säästaks massiliselt kütusekulu ja CO2 väljalaset!

Samuti majanduslik aspekt. Selle müra tekitamise eest Klooga kohal saavad nad tunnitasu 50 eur per h. Pluss sots. kindlustus ja garantiid. Minul jäi tänu sellele mürale tegemata üks tööülessanne, kuna ma ei suutnud keskenduda. Ma ei teeni 50 eur per h. aga siiski meie pere sissetulekut arvestades märkimisväärne summa. Samuti ajaviitmise vahe. Lõpetanuna selle müra kuulamise lähen ma õhtul Lohusallu latet limpsima. Kõrval lauas istuvad need samad tüübid, kes just päev läbi meie pea kohal tiirutasid. Ja mis ma nentima pean... nad ei püüa rääkida teenindajaga riigikeeles! Nad tõesti tulid ainult müra tekitama ja sellega piirdubki nende osalus ühiskonnas! Kas pole see silmakirjalik? On ju aastakümneid rõhutatud kui vajalik, et iga Eestisse siseneja esimesest päevast alates ikkagi ennast kangesti integreeriks ja lõimiks?

Miks pole neid veel saadetud higistama, et na oma eesti keele eksami ära teeks stiilis, kui eesti keelt ära ei õpi siia pommitama ei saa? Et nad riigikeeles vähemalt ettekandjalt kohvi suudaks tellida? Eesti keele õpikud on ju poodides ja internetis saada? Milles asi? 


Võrdluseks, ka relvatöösturid ei ole isiklikult vajalikuks pidanud neid keeli omandada, kuhu regiooni nende relvad hiljem kasutuseks saadetakse ja kust siis hiljem bumerangina põgenikelaviinid tulevad kuna nende elupaigad kõlbmatuks muudetud. 

Ehk kaitsevägi on nagu teatav "eliitkiht" ühiskonnas, kelle jaoks tsiviilelus kehtestatud ootused ei kehti. Ka Eestisse jõudvate relvade tootjamaade kasumimarginaalid meieni ei jõua. Relvaäri puhul on alati näha vaid fassaad: kellegi või millegi kaitse. https://www.vredesactie.be/nl/node/421

Võrdluseks, paikkonnad, kus need pommitavad sellid juba oma töö teinud, tuleb massiliselt sõjapõgenikke. Kui nemad on welcome, siis kaugeltki mitte pole see põgenikele. Põgenikud ei vääri avalikke küsitlustulemusi vaadates mingit solidaarsust. Vt viimane Eurostat: "Migratsiooni loetakse EU ja Eesti suurimaks probleemiks" https://www.postimees.ee/4504441/eestlaste-hinnangul-on-euroopa-liidu-suurim-mure-immigratsioon) Miks migratsiooni või näiteks mitte süvenev majanduslikel eesmärkidel läbiviidav ökotsiidi või täiesti mitteotstarbekalt korraldatud jäätmekäitlus või pakenditesüsteem mis töötab täistuuridel fossiilkütusel või läbitöötamata transpordi CO2 väljalaske maksustamine mis momendil otseselt kasvuhooneeffekti ja mägede sulamist ja üleujutusi põhjustab?

Ka praktikas küsitlenuna sõjapõgenikke on kumanud läbi, et põgenikest on tehtud pigem kasumlik vesi kohalikule bürokraatia vesiveskile ja inimlikke elamistingimusi ei saa nad pahatihti aastakümneid peale kriisikoldest lahkumist. Või, tõstke käsi, kes on kunagi ise midagi teinud, et mõnda sõjapõgenikku aidata... või kellel on sõber sõjapõgenike hulgas, või kes lausa aitab nende lapsi? Või, täna, 29.06.2018 on vallas arutlusel Klooga kooli ja lasteaia reorganiseerimine. Säästupoliitika või evakueeritaksegi juba nooremat põlvkonda külast eemale? 


Ajaloos pole endiselt teada juhtumeid, kus sõda oleks regioonis peatatud, põhjendusega, et nii saaks inimesed selles regioonis rahulikult elada. Või, et riik oleks sõjapidajatele leidnud mingi sobiva koha sõjapidamiseks, kus nad tsiviilelanikkonda ei häiriks. Tegu on ühe suure lõugava koeraga, mida ikkagi magama ei panda, sest peremehele tundub ta küll kulukas aga ikkagi uhke ja armas. (Viimane siinkirjutaja isiklik arvamus. Kõik muudkui kinnitavad, et oi kui armas peni. Reostab ja inimohvid aga ikkagi armas.)

Põgenikud...Eksreemjuhtudel nad lihtsalt pannakse kusagile telkidesse või lastakse neil uppuda. (Kuna vastavad artiklid nii kord kuus meedias ilmuvad ja teades, et meedia kajastab kaduvväikese lõigu igast teemast võib eeldada, et lähtearvud on suured ja põgenikud pigem surevad kui elavad oma retke üle.) 

Mälestamise erinevus: Näiteks kui regioonis hukkub seltskond valgenahalisi ärimehi, neid mälestatakse. Kui hukkub seltskond sõjapõgenikku püütakse juhtunu alguses maha vaikida, siis fikseeritakse aga mälestamisi ei toimu. 

Samuti ei kannata võrdlust Klooga kohal pommitanute eestikeele ostkus või Eestisse saabunud sõjapõgenike keeleoskus. Sõjapõgenikele on määratud karmid keeletreeningprogrammid, et neil üldse Euroopas lubataks olla, nt keele omandamine või testide läbimine lollakate küsimustega stiilis: mitu kübarat on presidendil või kas ministril on kolm või viis last või laula peast hümn. (Meenutuseks, tegu on tihti inimestega, kes on tulnud konfliktialadelt ja nende õpivõime ei ole peale läbielatut endisel tasemel. Üldistus: sõjamasinate eest pakkuminek endiselt ühiskonnas üks taunitavamaid tegevusi. Samas sõjamasinate saabumine riiki on tervitatud kui mitte auasi.

Nüüd on sõjalised õppused jõudnud meie külla, ehk saame ise nautida, mis tähendab on igapäevaselt elada, pommitajad katuste kohal. Kuidas muudab see igapäevaelu? Momendil kui ma seda kirjutan siin näiteks, on juba 3 madallennul objekti suure müraga üle meie katuse lennanud ja laps hoiab minu seelikust kinni ja hea meelega täna õue mängima ei lähe. Teise tuppa ka ei julge minna. Kui ära kirjutan, läheme koos.


KUIDAS TUNDUB ÕHURÜNNAK NII ESMAPILGUL?


1. Tekitatud müratase on tekitatud madallendudega tsiviilelamute kohal. Ilmselgelt on kellegile kusagil selleks luba antud ilma aru pidamata inimestega. Ilmselt pole ühtegi seadust, mis tsiviilelanikke selle eest kaitseks.


Võrdluseks, Iraagi sõja ajal oli ka Hollandis Leideni linnal selline probleem. Püüti lennata tsiviilala kohal aga seal kehtestati ikkagi mingid piirmäärad, mis elanikke ülemäärase müra eest kaitsesid. Ehk igapäevaselt madallennu-müra nautides neid elama ei sunnitud. Ja Iraagi sõja lõppedes suleti väli üleüldse. 


Ehk ülelend Klooga küla kohal ei ole juhuslik vaid planeeritud. Kuidas see välja näeb: näiteks paljulapseliste perede emad peavad kolmanda korruse või viienda korruse aknast konstanteerima, et näevad katuse juurest möödumas pommitajat või kopterit. Selle käigus vibreerivad aknaklaasid


2. Tekitatud müratase tekitab elanikele moraalse kahju, mis on ka mõõdetav ja tõestatav.
Et venduda, kui hull on olukord, võtke vaevaks külastada külakest ühel nendest päevadest, kui pommitajad katuste kohal on. Või külastage mõnda väikelastega peret.

1. Beebid, väikelapsed reageerivad vibreerivale mürale ääretult halvasti.

Nutt, emast kinni hoidmine. Kesk ja vanemas koolieas lapsed reageerivad halvenenud käitumisega. Ei kuuletu hästi. Samuti vajavad nad sünmusele juba seletust. Ehk vastus "oh see on normaalne" ei sobi kahjuks 5-10 aastasele vastuseks. See tekitab tema maailmapildile häbe, Ehk ta aksepteeribki siis, et normaalne, et aegajalt aknad vibreerivad kuna keegi harjutab katuse kohal sõjapidamist.

2. Samuti halvendab see inimestevahelisi suhteid üldiselt.

Inimesed, kes on pidanud pikka aega vibreerivat mür kuulama muutuvad üldiselt ka pahuramaks ja
see soodustab arusaamatuste teket. 

3. Kokkuvõtlikult: katuste kohal toimuvad õppused reaalselt muudavad elukvaliteedi niiütelda taluvuspiiri.


4. Juhul kui on vajadus koolitada lendureid lendama just tsiviilpaikkonna kohal ja just madallennul, võiks nad pigem esitada külaelanikele pöördumise ja me koguksime raha, et osta neile selleks elektrooniline stimuleerimis- lennutrenazhöör.  Seesugune "harjutame pärisinimeste ja pärismajade peal" ei tudu humaanse ühiskonna või 21 sajandi juurde kuuluvaks.


5. Seesugune lahendus "me lihtsalt tuleme ja mürisemegi teie katuste kohal ja teil on lihtsalt aeg sellega harjuda" tekitab osadele külaelanikele tunde, et nendest on sõna otseses mõttes üle sõidetud. Nimelt elavad nendes paneelmajades, mida hetkel ülelennu harjutamiseks kasutatakse paljulapselised pered. Inimesed, kellest oleneb järeltuleva põlvkonna kasvatamine. Inimesed, kes vajaksid tuge. Oleks lausa eeldatav, et toimuks projekte nagu nende elutingimuste parandamine mitte nende elutingimuste drastiliselt halvendamine.


Lahendus:

Me proovime mtü Graafilise Loojutustamise Seltsi poolt probleemi kaardistada. Dokumenteerida.
Ehk leida reaalsed tõendid, et olukord on hull ja taunimisväärne.

1. Filmime, pildistame külaelanikega üle katuste lendavaid pommitajaid, koptereid. Tõesti ei ole eesmärgiks jäädvustada sõjatehnikat vaid rõhuasetusega, meil on vaja tõendeid, et antud peakohal tiirutavad objektid tõesti teevad elu võimatuks.


2. Püüame saada külla müratugevuse mõõtja, et konkreetselt fikseerida tekitatud keskmine ja üle keskmise mürasagedus.

3. Alates juuli 2018 kogume algkirju Klooga 1000 pealiselt elanikkonnalt kinnituseks, et olukord häirib meid ja soovime muutust.

4. Kui on võimalik veel fikseerida, kuidas seesugused militaartehnika harjutused tekitavad otsest kahju laste arengule, siis teeme seda. (Intervjuud lastega, ainult lapsevanemate nõusolekul.)

5. Algatame koostööd teiste ühingutega, et probleemile laiemat tähelepanu- diskussiooni saada. 

Sealhulgas Lastekaitse Liit, Eakate ühingud, Puuetega inimeste ühingud jt. (Paikkonnas, kus igal kolmandal leibkonnal on kasvamas väikelaps ei saa lubada militaarharjusi ilma andmata lastele adekvaatset infot, miks sellised asjad toimuvad. Leian isiklikult, et Lastekaitsel oleks vaja võtta seisukoht, kas lastel on turvaline elada piirkonnas, kus iga 5 päeva tagant toimub müra ülekoormus. Kui treeningud selles tempos jätkuvad peab toimuma lastega peredele turvalisemate aga samaväärsete elukeskkondade leidmine.)


Kuna politsei teatas meile, et nemad seesuguste õppuste läbiviimisesse sekkuda ei saa, siis edaspidi 
neilt probleemi lahendamiseks ka abi ei palu. Ehk keskendume eelkõige probleemi ulatuste ja nüansside kaardistamisele.

Siin all 22.ndal juuni 2018 ühe kohkunud lapse ema poolt filmitud pommitaja ületamas madallennul 

nende kortermaja katust.  Infot lisandub veelgi.
https://www.facebook.com/evely.leotoots/videos/10211359504734377/



No comments:

Post a Comment