Tuesday, 26 June 2018

Ökotsiid rohujuuretasandil (grasroot ecocide)

Igas EU raamleppes on selgesõnaliselt kirjas, et ökosüsteemide säilitamine on prioriteet. Või vähemalt pole selles kinnitatud, et prioriteediks on selle hävitamine. http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/strategy/target2/index_en.htm
Kas see praktikas ka teostub? Võtame Klooga näite.

Need, kes tegelevad muruniitmisega Kloogal: sellel aastal on põud ja muruniitmine kahjustanud Klooga ökosüsteemi, sealhulgas röövinud paljudel Klooga putukatel ja muudel pisielukatel elupaigad või mesilastelt nende meevõtukohad. Toetagem väikeseid sõpru sellega ,et olgem niitmisega säästlikud. Soovitud golfimuru-tüüpi muru on ressursikulukas niiütelda kunstmaastik, mis algselt leiutati, et katta uusehitiste ümbrust ja polnud kunagi mõeldud asendama põlismetsi või metsaservi või aasasid. Meenutuseks või võrdluseks, aastakümneid oli Klooga Aedlinna tee servas väike kõnnitee ja kunagi polnud vajadus minna ja hävitada selle servas kasvav taimestik selles mahus nagu see praegu toimub.

Tegin ka ühe eksperimendi. Panin sinna teeäärde kasvama kolm kartulit. Ühe puude vahele ühe otse tee äärde ja ühe sellele alale, mida regulaarselt niidetakse. Kaks esimest kartulit on praeguseks hoolimata liivasest pinnasest juured alla võtnud ja nende õied sobivad putukatele maandumiseks. Kolmas kartul, mille panin kasvama niidetavale alale on täiesti viljatu-varretu. "Null". Seal kus kasvuõigus murul muul eluõigust pole väljaarvatud mõned erandid mis siis ennast välja pungitavad sellest lamedusest.

Esteetiline pilt murust, mis meie alateadvusesse on istutatud läbi teleseriaalide ja multifilmide on filmitud võttepaviljonides ja mitte reaalses elus. See on miraazh, midagi sarnast nagu püüdlus klantsvalgeks pestud pesumasinapesu järele, mille järel keemia heitvette voolab, lõputult venivad ja 1000 aastat vastupidavad tekstiilisordid millest on meie rõivad ja kosmeetika, mis valmistatud naftatoorjääkidest "aga 100 protsenti looduslik." Algselt oli madalmuru mõeldud plastmassist dekoratiivpinnakatteks, mida majapidamised saaksid endale ruutmeetrihinnaga soetada, et vabastada ennast kohustusest maja ümbruses loodust näha. Võrdluseks, siiamaani on paljud lastemänguväljakud eelistatud sillutada kummiga, et taimed laste mängu segama ei pääseks ja mis teeb selle hooldamise erakordselt lihtsaks. (Plastmass-pinnakate vajab hooldamist ilmselt kord 50 aasta jooksul ja teades, et plastid lagunevad aeglaselt, 500 aasta jooksul või kauem, oleks garantii, et sellised vabaõhukummimatid peavad kaua vastu.)

Muru näol on tegu teatud liiki tsensuuriga. Niitja on endale kohuseks võtnud meie võimaluse loodust nautida tema eesmärgistatud piiridele allutada. Parameetritele nagu "kõik mis 2 cm kõrgem läheb" või "niidan siit meetrijagu". Kuna parameetritel on niitja jaoks tähtsus, meenutab see nähtus hiljutist banaaniskandaali. Nimelt visatakse istandustes tonnide viisi banaane kohe peale korjamist minema lihtsalt sellepärast, et nende kuju, nende kõverus ja kumerus ei vasta standarditele. Nii kehtestab supermarketite sisseostja normi, kontrollib selle läbiviimist ja nagu arvata võib, tõenäosus, et tegelikult ka looduses kõik banaanid nagu 2 tilka vett on, ei kehti. Praktikas lähevad need tonnid vilju, mille kasvataiseks on kulutatud vett ja armastust lihtsalt prügikonteinerisse ja komposti kuna nad on... vale kujuga. 
Sellest räägib ka Tristam Stuart Ted.com-is "Globaalne toidu raiskamise skandaal."
https://www.ted.com/talks/tristram_stuart_the_global_food_waste_scandal/transcript

Madalmuru esteetiline vorm ei võimalda kohalikul loodusel normaalselt muruniitmise esteetikat viljelenud niitja elukohas areneda. (Jällegi minu isiklik arvamus: kui Teile meeldib see disneylandi tüüpi muru, ostke tükk maad ja külvake see oma soovitud muruseeme sinna siis. Tulgu kastmisvesi teie veearvest mitte maksumaksja rahast. Kasvatage muru omal maal mitte aastasadu-tuhandeid arenenud metsiku looduse alal mis juhuslikult teie käsutuses hetkel on.) 

See näeb kena välja kuid liivasel pinnasel kasvavad männid ei saa muru kasutada sümbioosiks ja ei saa soovitud niiskusekogust kätte pinnasest. Vaikselt hakkavad kõik kuivale jääma. Sellest annavad tunnistust näiteks nooremate lühemate juurtega mändide pruuniks tõmbumine tüve ümbert.


Selline taimekoosluste hävitamine ja seeläbi muruväljade rajamine viiakse tihti läbi argumendiga, et "niitmata ala on hoolitsemata ala" ehk niitmise näol on tegu teatava territooriumi märgistamisega. "Mina olen siin", "mina kontrollin, mis siin kasvab ja mis mitte." Ja taimede loomulik kasv on võrdsustatud korratuse, korralagedusega. Ka peale sellist töötlust katki kõrbenud maapind tähistab neile pigem töövõitu mitte katastroofi. "Töö on tehtud, midagi laokile pole jäetud. Puhas, korras. Pisut kõrbet meenutab? Noh eks ta järgmisel aastal kasvab. See on kehva ilma süü, et ta nii on, ma siin õige riisun ka veel pisut."

Miks on seesuguse muru viljelemine destruktiivne? See demotiveerib kohalikke mesinikke. Neil juba on minimaalne toetus. Metsaservadest kogutud mesi, kelle lapsed seda hea meelega ei sööks? Kust need mesilinnud seda Kloogal võtma peaks...

Miks ei võiks hoopis olla nii, et teeäärsed on mesipuid täis, sügisel on see sama mesi kohalikus poes saada või mingis mee-infopunktis või lastega pered saaks oma meesoovi igaastaselt kevadel teada anda mesinikule nii, et suvel õitel istuvate töö oleks niiütelda ette ära tellitud ja neil jääks see vaid mesipuusse viia. Mitte, et pole meispuid, pole mesinikku, pole ka taimi enam millelt seda mett saaks. Ja suhkur on poes. Miks ei ole mesindus üheks paikkonna prioriteediks kui keskkond selleks täiesti sobilik?

Niitmine mõjub liigirikkusele üldiselt muutes paikkonna taimevaeseks. Regioonis surevad seetõttu välja seal kasvavad ravimtaimede liigid nt. kuldaväärt ohakas, takjajuur, raudrohi teeleht. Võrdluseks, kui mäletate veel paar aastat tagasi rohkelt kasvanud paljude õiekestega raudrohtu? Ideaalne abimees külmetushaiguste puhul? See on esimene mis tihenenud niitmiste tõttu paikkonnast lahkuma sunniti. Pole õnnetu taime süü, et ta kasvukohaks teeäärsed. See on lihtsalt alati nii olnud. Sisaldab sh. k-vitamiini (nagu mustikaski, K-vitamiini soovitatakse tänapäeval osta apteegist mitte manustada raudrohuteena) ja toetab neerude toimet. Ilmselt hea pohmellirohi? https://60pluss.postimees.ee/2821914/raudrohi-on-kaunis-ja-kasulik
Kaunis ja kasulik, ütleb artikkel, aga Kloogal kuulub enim mahaniidetavate taimede hulka.

Palju niitmiste käigus kokku taimi välja surnud on, on raske arvata. Sellest annab pisut tunnistust viis kuidas üksikud tutid veel püüavad otse asfaldi äärel tolknedes ennast külvada aga ette ebaõnestunud kuna neil pole madal-niitmise järel seal enam seal kohta. Samal ajal on heitvees sisalduvad ravimitehulgad kasvutrendis. (Nii lähtub heitveekeskustes tehtud intervjuudes.) Ravimtaimede raviotstarbel kasutuse järel ei ole neid vaja reoveest filtreerida. Keemiliste ravimite lahkudes wc potti jäävad nad hiljem veepuhastuse töödelda. (Näiteks oxazepam või benzotriaooli on mainitud.)

See vaatepilt õpetab ka lastele ehk tulevasele põlvkonnale, et ravimtaimed on väärtusetud. Kõik mis on nn. stamppildist erinev kuulub hävitamisele. Seda põhimõtet omandanud 10- 12 aastased võivad olla väga efektiivsed omandatud ravimtaine ja taimelugupidamatuse põhimõtet järgides aga nüüd peaks riik või keegi kulutama loendamatu hulk loodusloo tunde või looduskaitseringitegevust, et nende külsd eeskujude baasil omandatud põhimõtteid kummutada. Samas nende rollimudelite, tarkade täiskasvanute vastloodud euromuru kidub. Lühijuurega sellid ei jõua vee ja mineraalideni mida nad nii vajavad. Sellest mittemidagi järeldanuna kordavad nad sama tegevust igasuviselt uuesti ja uuesti. Mida hakkakski nad peale kui suve enam muru niites mööda saatma ei peaks?

Maa all niiskust kandvad seen-risoomid jällegi ei saa taimedelt soovitud suhkruid. Koostöö ei toimi. Seenniidistikud surevad. Liivast pinda arvestades hakkab arenema kõrbestumine. See on käsil kui näete mõranenud pinnast, kuivanud samblavälja või tuhaks lagunenud maakamarat. Samuti: niites üheaastaste metsataimede õitseajal nad ei jõua ennast külvata ja surevad välja.

Kuigi üheliigimuru näeb pildil kena välja on tal eksisteerimiseks pikemajuurelisi kõrvale vaja sest neil toimumas seal maa all sümbioos. Olen ise koduaias lühemajuurelistele vahele kaera, otra, lina külvanud ja nendes kohtades on kuivamist vähem. Samuti on selle muru juured lühikesed ehk just lühikesejuurega-mono-kultuuriga pinnas kuivab kiiremini ja ohustab ka puude kuivamist. Näiteks pruuniks tõmbuvad noored männid küla keskuses ja selle ümber.

Ja eakamaid mände kellel üldse nooremat põlvkonda kõrvale istutatud pole ja mono-muru ümberringi, nemad riskivad kiirenenud kuivamisega asendades Klooga männniku uue nähtusega "Klooga golf".

Kuidas: ka männi juured sõltuvad veest ja toitainetest. Selle kättesaamiseks on neil osaliselt vaja kõrvalolevate noorpuude-põõsaste-taimede abi. Kuna ühelt pinnaühikult saavad nad väga väikese koguse niiskust ja ümbruskonna taimerikkus aitab selle niiskuse hulka koguda ja jagada. Näiteks niitjate hulgas vihatud võilill on pika juurega ja aitab ka ümbritsevate taimede toiduga varustamisele kaasa. Võrdluseks, et saada hea niiskust hoidev pinnas peaks seal kindlasti ka võilille kasvama panema. Erinevalt eksiarvamusest ei kasva taimed põhimõttel "enda huvides". Just eri pikkuses ja sügavuses juurte olemasolu pinnases tagab niiskuse ühtlase jaotumise. Ehk lageniites vanade mändide ümbrused, te otseses mõttes kirjutate nende mändide tulevasele lühenenud elueale kui mitte nende esimese suurema kuivaga saabunud hukule alla või noh, suurem asi elukindlustus see küll ei ole.

Lisan Eesti meediast ühe samateemalise arvamusartikli. https://www.err.ee/840933/rein-sikk-poorane-muruniitmine-on-veel-hullem-kui-metsade-lageraie.

Kohalikele putukatele-siilidele saab toeks olla, ehitades neile putukapesasid- putukahotelle. Maakeeli putukaputkasid. (Inglise keeles leiab youtube videosid õpetustega kuidas neid ehitada: Insect hotels, hedgehog houses). Juhendeid on youtube-s ka nahkhiirte majakeste ehituseks ja tegevus sobib lastele.

Samuti: jätke lehed riisumata, et bakterid saaksid sellest pinnasele uued taimede kasvuks vajalikud toitained ja huumuse töödelda. Lehtede vahele koguneb ka niiskus mis pinnast ülekuivenemise eest kaitseb.

No comments:

Post a Comment