Saturday, 30 June 2018

Plastmass plastmassikonteinerisse!

Kindlasti ei sobi kõik meie poeskäigud näidiseks plastmassi eraldi sorteerimisest.
Näiteks külapoes käies ostab laps jäätise ja kui ta näeb, et teised lapsed panevad pakendi õues olevasse prügikasti, kus on juba palju prahti, siis tea paneb ka. Sest kõik panevad.
Veel see hetk, kui  selgub, et õigupoolest vedeleb just parasjagu ka plasti prügikasti ümber ja "kes märkas tõstab üles" ehk ma pean jälle kummardama hakkama.

Üks variant oleks, kõik pakendid oleks taimsest plastmassist. Ja igal pole või külakeskusel oleks oma komposter. Sel kombel, kaup pakendist välja, pakend kompostrisse, mille abil pakendist ilus muld saab ja korras.

Momendil see pole nii, seetõttu nuputame ennast oimetuks, et toiduhankimiseks viise leida, mis ei hõlmaks suure koguse plastmassi koju tassimist. Mille sorteeriimiseks mingil põhjusel võimalust oli. Konteinerid nimelt rahastati. Nad paigutati. Ilmselt rahastati ka spets projekt teavituseks. Aga ei ole lõpuks ei konteinerit ega teavitust.


Toeta algkirjaga RMK Klooga metsa lageraiete peatamist


Momendil on käimas kaks algkirjade kogumiskampaaniat, et peatada lageraied Klooga regioonis. Kogume toetust, et lageraied lõpetataks ja mets võetaks kaitseala staatusesse ja või kui raiuda vaja, teostuks need ökoloogiliste raietega (vt. wikipeedia definitsioon valikraie) ja igal juhul asendataks lageraied saemeeste-tüüpi raiega. Oleme algatanud dialoogi Keskkonnaametiga regiooni metsaala kaitsealla võtuks


Algkirja andmise kohad:
eesti keeles:
http://petitsioon.ee/aita-paasta-klooga-mets

rahvusvaheline:
https://secure.avaaz.org/en/petition/Forest_Managment_Centre_of_Estonia_wwwrmkee_Save_Klooga_Forest/ 

Link ühingule Klooga Metsa Toetuseks
http://kloogametsalageraievastu.blogspot.com/2018/06/okosusteemi-oigused.html

Link ühingu Klooga Metsa Toetuseks fb. lehele:
https://www.facebook.com/groups/572480986485021/ 

Meediakajastused:

Harju Elu:
http://www.harjuelu.ee/laane-harjus-arutati-rmk-uuendusraiet/ 
Momendil on Eesti Ekspress avaldanud nupukese: "Klooga aktivist teatas juutide grillimisest". http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/metsakaitsja-teatas-juutide-grillimisest?id=82548219 

Viiteid teistele meedias ilmunud artiklitele, mis analüüsivad, miks ei ole lageraied ökosüsteemile head:

Postimees: Lageraiete ulatus on ületanud taluvuse piiri.
https://heureka.postimees.ee/4501122/kaisa-berg-lageraiete-ulatus-on-uletanud-taluvuse-piiri

ERR.ee Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagikuse mitmekümneks aastaks.
https://novaator.err.ee/614384/lageraied-parimates-mustikametsades-kaotavad-saagi-mitmekumneks-aastaks'

RMK raie pressiteade:
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/kaasamiskoosolekud/klooga-kloogaranna-ja-kersalu-harjumaa-5-juuni-2018






 

Friday, 29 June 2018

Klooga õhurünnakud, tõeline eestlane ja Coca-Cola



















 


Pildil: katke vestluses inimestega, kes ilmselt õppuses meie katuse kohal tiirutas või igal juhul õppusest osa võttis. Kui märkisin, et müra ja madallend oli probleemiks, anti vastuseks: "Me lihtsalt harjutasime päriselu-olukordi, et teid paremini kaitsta."

https://www.facebook.com/evely.leotoots/videos/10211359504734377/
Lingis video, kuidas näeb välja õhurünnak Klooga küla kohal, madallennul pommitaja 22ndal juunil 2018, filmitud pereema poolt, kes oma majast välja astus peale pikka terrorit, et lahendust hakata otsima.

Loetlen siin lõigus igapäevaselt kuuldud ülelende, otse meie maja ehk asula keskuse kohal: Märkimisväärne madallend üle küla pommitajate või kopterite poolt oli tähendatud 22, 27 juuni, 1 juuli... jätkan nimekirja... 2 juuli 1 madallend vaid, teised kõrgelt. Kõige hilisem ca. 21.00 ajal. 4 juuli 1 madallend üle katuse ca. 14.00 Pildistada võimatu, madalad rünkpilved. 4- 14 juuli on olnud ülelennud igapäevaselt aga nn. eemalt. Ehk vaid kergelt kuulda. Hoopis teine lugu. Nii võib lausa elada. Äkitselt 14 juuli öösel 2.41 märgatud jälle vilisevaid madalamaid ülelende. Kui vahepeal, viimased 10 päeva on olnund ülelennud pea nn. mittehäirival tasemel siis neid ei märgi enam üles. Ütleme, suht regulaarselt midagi seal kumiseb. Aga just neid, mis madallennud mis mingil põhjusel üle küla peavad käima.
20 juuli. 14.30 2 ülimadallendu üle küla. (Kas te kujutate ette mis heli teeb üle teie katuse lendav pommitaja  ja milline on lapse reaktsioon.)

Oli kuulda, et lennati veel aga nn. normaalsel kaugusel, ehk edasi ei häirinud. (Ütleme, Klooga on paikkond kus öösiti rasked kaubarongid pidurdavad 30-50 meetrit majast raudteel 3 korda öö jooksul nii, et maja väriseb ja sellesse tekkinud mõrad ja ikka ärkab selle peale. Ehk meie jaoks selge võrdlusvõimalus. Juhul kui õhus lendav pommitaja või kopter tekitab kõvema heli kui mööduv kaubarong, see on meie jaoks indikaator, et põhjust ülelennu ülesmärkimiseks.)

9 juuli, 15.00 paiku algavad ülesõidud pommitajatel külast. Jällegi igal pool kosta nagu pandaks pesumasina tsentrifuugi tööle. Esimene pool tundi lennud kõrgemalt ja häirivad vähem. Siis ikkagi harjutatakse ka lende kõrguselt mis reaalselt häirib kuulmeid ja laps ei julge enam seeliku alt välja tulla. Külas pildistatakse- filmitakse ülelende. Mis veel häirib, tegu pole mitte ühe ülelennuga vaid ütleme iga max 10 sekundi tagant jälle üks. Ja nii järgmised paar tundi. Ehk keskendumise sellel ajal tööle või süstematiseeritud tegevusele võib ära unustada. (Ehk kahju mis on mõõdetav ja konverteeritav ka rahasse.) Mis eriti häirib, oleks tegu hariliku ülelennuga aga tegu mingisuguse kiirendusega, ses just enne küla muutuvad helitausta tuurid-sagedus intensiivsemaks, ehk tundub, et ebameeldivad helisagedused algavad just külale lähenedes neil. (Kiirendus-helid mitte stabiilne monotoonne müra.)

Allolev tekst esindab minu kui kirjutaja arvamust-hinnangut olukorrale ja on ka lisatud, mida meie mtü saab teha, et probleemile lahendusi hakata otsima.

Selles postituses pean päevikut alates 22 juuni Klooga küla kohal tiirutavatest lendobjektidest mis tekitavad piisaval hulgal lärmi, et neid võib nimetada õhurünnakuteks. On selge, et tegu ei ole legaalsete õhurünnakutega küla elanike vastu aga sellisena nad realiseeruvad. Ärge saage valesti aru, tegu ei ole ühe lennukiga mis üle katuse lendas. Tegu on igapäevase õhu-müraga. Heli ise meenutab nagu istuksid kõrv surutud vastu pesumasina tsentrifuugi. Väikese akustilise ektra "feid in- feid out" efektiga.


Miks ma sellest kirjutan? Sõjatööstus on miljonites kasumit teeniv tööstusharu. 

https://www.forbes.com/consent/?toURL=https://www.forbes.com/sites/niallmccarthy/2017/12/11/the-worlds-biggest-arms-companies-infographic/


Maailmas toimub iga päev tuhandeid sõjalisi konflikte ja miljoneid õppuseid järgmisteks konfliktideks. Need viiakse läbi raha eest, mis jääb kulutamata koolide, lasteajaviitmiskeskuste või kultuuriklubide rajamiseks. Ometi peetakse seda kallist lõbu 21 sajandil vajalikuks. Isegi hädavajalikuks. Ütleme, elamist ilma pidevalt sõjatööstust rahastamata peetakse võimatuks. Samuti: elamist vägivallavabalt või konfliktivabalt peetakse võimatuks. (Suutmatus konfliktivabalt elada pole kuulutatud arengupeetuseks.) Ütleme relvatöösturite pakutud jublakate soetamine on üks vajalikumaid väljaminekuid, et mängu käigus hoida. (Samal ajal kulutamine haridusele või kultuurile on endiselt nn. probleemne. )


On arusaadav, et sõjandus on sektor, mis loob töökohti, toodab suurriikidele SKP-d või aitab noorukitel aega sisustada.  Jällegi, kui aega sisustada siis töökäsi oleks vaja paljudel mtü-del lendoravamajade ehitusel, vanade taluhoonete rekonstrueerimisel, ebafunktsionaalsete niisutussüsteemide korrigeerimisel. Oleks vaja noori käsitööklubidesse, ehitama tööriistu või jagada teadmisi programmeerimises ja robotiehituses. Oleks väga vaja noori rajama meie kliimasse sobivaid offgrid lahendusi, ikkagi milleks sõdima? 

Militaarsüsteem pakub selge, hästi formuleeritud elufilosoofia ja rea kergelt jälgitavaid käitumismudeleid. Stiilis, hea robot- kuulekas robot. Hierarhia on ülalt alla käsuliini järgimine. Olgu, on hulk inimesi, kes sellist sõjapidamist eluliselt vajavad. (Mõned suitsetavad, mõned peavad sõdima.) Aga kas pole jõutud aega kus sõjapidamine võiks toimuda virtuaalselt. Kus treeningud toimuks virtuaalselt. Tehnoloogia ja simulatsioonid on ju olemas? Sõjatööstus on ehitatud nn. etteprogrameeritud kasvule ja kasumimarginaali taotluslikule tõusule. Ehk maailmas peab regulaarselt tekkima sõjakoldeid, kus valmistoodetud sõjatehnikat rakendada saaks.
 https://www.sipri.org/research/armament-and-disarmament/arms-transfers-and-military-spending/arms-production

On arusaadav, et üleminek digitaalsele kommunikatsioonikultuurile toimub sõjatööstuses umbes samas tempos kui üle minek taimsele plastile või muud humaansed lahendused. Ehk "oodake 100 aastat, me müüme praegu valmis toodetud tehnoloogia, peame veel n-kogus lahinguid, kindlasti võtame ka digisõja kasutusele aga noh nii 2050 või 2070." Ja noh, arengumaades ikka viivitame kauem, nad on lihtsalt vähemnõudlikumad oma keskkonna suhtes. (Sõjategevus on üks nr. 1 keskkonnakahjude põhjustaja.) Viivitamine tundub kõige efektiivsem kasumimarginaalide tõstmise viis. Kui sõjapõgenike või sõjamasinate poolt tekitatud terrorijutt jõuab nimeseni lookesena või uudisnupuna, siis jätab see külmaks. 

Miks sõjapõgenikud pole teretulnud aga müra tekitavad sõdijad on? Ühtedel on positiivne imago, teistel negatiivne. Sõjapõgenikud saavad veel rea süüdistusi. Äärmisel juhul isegi öeldakse otse välja, et tegu on kasuahnete õnneküttidega, kes omas kodus elada ei oska. Hoolimata südametusele on Euroopas on isegi hea hulk organisatsioone, mis püüavad sõjategevuse peatamisele ja Euroopasse elama tulnutele võrdsete inimväärsete tingimuste tagamisele kaasa aidata. Ma ei mõtle neid näidisvahetuskaupu stiilis: "Me saatsime ju sinna niimitusada meest ja niimitusada hävitajat. (positiivne pool.) Selle eest oleme nõus hiljem vastu võtma 5-15-500 põgenikku (loe nüüd tuleb negatiivne osa... siis tuleb uudise lõpp mis lohutab, et tulijaid koheldakse ikka mõõdukalt külmalt ja karmilt)... ja kes võivad lausa jääda... muidugi rõhutatakse juurde... KUI nad suudavad ennast lühikese aja jooksul eesti keele ja kultuuri ekspertideks treenida... (loe kohalik elanikond ei soovi õnnekütte abistada ja nendele seatakse maabumisel tingimused võrdsed ülikooli filoloogiadiplomi omandamisega)." 


Võrdluseks, inimestelt, kes Klooga kohal tiirutavad ei nõuta eesti keele valdamist riigieksami nivoo C2 tasemel. Veelgi enam, teda ei süüdistata, et ta tuleb Eestisse, tekitab hea hulga lärmi, keelt ei õpi ja varastab töökoha. Sest nimelt on ka piisavalt kohalikke lärmitekitajaid siin, kes seda hulka tulemuslikumalt suudavad teha kui need uustulnukad. Ja tunduvalt väiksema raha eest. Siia militaarsüsteemi kaudu tulnutele ei öelda "õpi keel ära või lase jalga" ka sellepärast, et niiväga ju sooviti, et siia tuleks lõpuks ometi rahvusvahelised väeosad noorte meestega, keda eesti keel ja kultuur ei huvita. Neid oli siia väga väga vaja. (Et mind, mu last ja või teisi kes päris tõelised eestlased ei ole, pisut hirmutada...)


Ma olen nüüd pisut ringi vaadanud. Olgem ausad, kohalikul elanikonnal, tõelisel eestlasel on pisut kokaiiniprobleem... (Loe, kokaiin tekitab inimesel kõrgendatud üleva hoiaku, pisut liialdatult ülbe suhtumine teistesse. Ja ta ise ei pea seda probleemiks. Ja see võibki olla põhiline, mis kokaiinitarvitajad eemaletõukavaks muudab.) Tõeline eestlane usub, et taevas tiirutavad sõjardid on tulnud, et teda ja tema suhtumist ja käitumismalle kaitsta. (Võibolla ka varustada sellesamagagi... lihtsalt hüpotees... See seletaks, miks neil alati raha laialt käes on.) Samas saab tõeline eestlane ise endiselt jätkata ülbe olemist kaaskodanike vastu kes nii tõelised eestlane nagu tema on, ikkagi ei ole. Noh ei ole. 

Ideaalid? Tänan ei. Oma ideaalpildis näeb tõeline eestlane, kuidas ühiskond tema ootuste ja vajaduste ümber keerleb. Või siis just on ta tige, et peaks keerlema aga vot teda pole ju rahuldatud tähendab midagi on korrast ära. Sest kord ju peaks olema. Ta näeb asja umbes nii (nagu ma aru saan:) Ühiskond ei ole koht, kus inimesi tuleb ja läheb või midagi teeb, osaleb noh, elab ja hingab...sümbioosis ja head halba jagades vaid ikka koht mis kuulub tõelistele eestlastele ja neile, kes tõelisi eestlasi kaitsma on tulnud  (loe need tüübid kes praegu taevas tiirutavad). Ja veel ootused, olete te kuulnud kuidas tõeline eestlane kirjeldab, mida ta Eestisse elama tulnult ootab? Ta soovib, et uustulnukad mitte ainult ei õpi keele vaid teevad seda siva.  '

Identiteediküsimus? Samas jällegi, kui tulevad sõjaväeosadetäied edasi tagasi jõlkuvaid identiteedituid võõramaalasi, kes tarbivad tuhandete liitrite kaupa coca-cola-t ja muud kütust, panemata kunagi plastmasspudelit plastmassi sorteerimiskonteinerisse... nende suhtes tõelisel eestlasel neid kõrgeid ootusi- nõudmisi äkki enam pole!! Tullakse ju teda kaitsma! Kas pole vastuolu? Kas poleks elementaarne, et ka nende lendlevate sellide puhul jäävad kehtima tema instinktid oma keele ruumi kaitsmisel, mis tal muidu 24-7 adrenaliini üles kütavad? Noh, kui teie tutvusringkonnas on mõni selline, kes iga väikesemagi asja peale rõhutab "mina eestlane seda, mina eestlane teist ja kui võimalus, siis alati teisi kultuure halvustada püüab..." on tuntud ka seltskonnas sellega, et teiste keelekasutust parandab. "Rääkida ei oska", on tal kombeks öelda. Sellistest tüüpidest on jutt. Olgu mainitud, et rahvusluse jutu kõrvale joovad nad pla- mitelagunevast plastpudelist coca-cola-t samamoodi nagu nende appi kutsutud kaitseprogrammide sõbrad, tuttavad, kolleegid. (Tegu pole mingite väikese co2 jalajäljega ökofriikidega, tahan ma öelda.)

Üks kahest, kas a. keskmised Eesti ja EU migratsioonireeglid niiütelda keskmisele riiki sisenejale on üle ootuste ebarealistlikult kõrged ja oodatakse nõretavat austust kohaliku kultuuri vastu või on nad sisse tulnud nn. kaitsjatele ebarealistlikult madalad ehk kuidas nii, et ikka mingit lugupidamist neil pole? (Istuge neil pommitajatel näiteks Lohusalu kohvikus kõrvallauas ja kuulake, kas ´nende jutus kajastub mingil moel lugupidamine või tänulikkus Eesti keele või kultuuri suhtes? Või on jutt pigem sellest, kus asub kohalik punaste laternate tänav...)

Mida soovib tõeline eestlane ja teda esindav poliitika ja kuidas antud juhtum demonstreeris, et need nõuded on ebarealistlikud? Tõeline eestlane soovib, et kõik siia elama tulnud (tema mõistes ikkagi sissetungijad kuna ta lihtsalt kardab teisi kultuure, kuna ta neist midagi ei tea... noh ei tahagi teada aga ei tea, seega kardab... ütleme tema suhe välismaalasega on sama kui naabri koeraga.) Siis ta eeldab, et võõras, kes siia elama tuleb peab läbima mingi eestis elamise treeningu  ja aja jooksul muutub siia tulnu niiütelda pseudo eestlasteks.Hakkab jooma coca-cola-t. Vannub, viskab kommipabereid maja. Tarbib võimalikult palju ja hiina kaupa. Sööb liha. Käitub ja räägib nagu eestlane aga muidu hoiab käpad eemale niiütelda omandiküsimustest. Ehk kui jutuks tuleb millegi otsustamine siis hoiab suu kinni ja küla paneeringuaruteludel ei käi. 

Tõeline eestlane on tüüp, kes keele- kommunikatsiooniküsimustes kompromisse naabriga ei tee. Ja vabanduseks pole mitte tema puue vaid argument, et see on Eesti riik, järelikult siin räägitakse temaga eesti keeles. (Olgu üteldud, et ebaviisakas pole ta mitte ainult mittekeele oskajate vaid ka puuetega inimestega.) Ise ta reisida ei armasta. Või kui tema reisib, "siis ta lihtsalt käib" ja on aga teised kes siia tulevad peavad päev ühest ikka eesti keeles temaga suhtlema. Inglise keel, viipe keel või muud variandid nagu google translate kasutus, ei tule tema arust kõne alla... 

Portreteeriks, siis tõelise eestlase ootuseid sisserännanu suhtes. Siia tulnutest ootab  ta, et nad a. võimalikult palju raha siia jätaks ja ise lahkuks või b. kohaneks (tema tujudega).  See tähendab aasta paari pärast juba aktsendivabalt räägiks mitte sisserännanut, kes täistööaja ja laste kõrvalt vaid paar lauset eesti keelt oskab prussida. Leidnuna neid, kes prussivad, halvustab ta kuuldut. Võimalikult häälekalt. Võimaluse korras ka meedia vahenduses, foorumites või arvamusküsitlustel. See lihtne asjaolu, et esimesed aastad keeleõppe arengus lähevadki nn. aeglaselt ei tundu kohalikele vabandus olevat. Või, et eluiga on meil lühike ja suudame üksteisele ja majandusele muud moodi kasulikud olla kui keelekoolis istudes, ei paista tõelisele eestlasele korda minevat. Noh, need inimesed kes ei suuda kohalikku keelt õppida on sunnitud elavama tõelise eestlase põhimõtte järgi "harju või lase jalga". 

Kas siiatulnud sisserännanute stimuleerimiseks on meetmed? JAH. Kas on meetmed ja programmid, et kohalikud sisserännanuid paremini suudaks või tahaks mõista? EI. Vesi mingi kauge maa sõjatööstuse veskile. Iga uus kohalik arusaamatus vaid suurendab tellitavate relvakoguste arvu riiklikus shoppinglistis. 

Ehk sel kombel ühiskond mitte ainult ei vaja konflikte vaid ka sisserännet. Nende sisserännanute mustamiseks ja tembeldamiseks on spets meediarahastused, meediaprogrammid, parteidel on nende kiusaiseks programmid, mida tõeline eestlane häälekalt toetab. Jällegi, ka kui kõik mitttetõelised eestlased ühtäkki enesetapu sooritaks või riigist lahkuks jätkaks ta endiselt enda kaitsmise nõudmist ja maa täituks coca-cola pudelite ja bordellidega. Või hakkavad kohalikud teatrid pakkuma kohale tulnud sõjarditele spets kultuurilisi programme mis ülistavad kohalikku rahvust ja kohale tulnute vaprust? Kallis kohvikann. Mida hakkavad nad pihta oma vaba ajaga? Kohaneda ju on neil keelatud... (et mitte lõhkuda stereotüüpe valvsast sõjardist kes tulnud riiki ja tõelist eestlast kaitsma ja seejärel naaseb oma tõelisele kodumaale.) 

Ettepanek mille peale tulin pommitamisemürinat kuuldes ja vatti kõrva toppides lapsele: Miks lihtsalt mitte avada piirid ja lasta neil sellidel siis Eestisse tulla, las nad joovad oma coca-t Lohusalus, las nad kõnetavad ettekandjat inglise keeles, kui soovi hinna keeles. Las jäävad kuhu tahavad, kauaks tahavad. Või just ei jääks. Kuidas soovi on. Las läheks ka eesti noored sinna kuhu huvi minna on. Või tuleks tagasi. Või jääks. Või jõlguks edasi tagasi. Toimuks kaubavahetuse ja infovahetuse drastiline intensiivistumine. Ei peaks meedia enam rahvast treenima kartma igat erinevust või eripära ja samal ajal ülistama sõjatööstust nagu oleks see ainus lahendus selle väikese riigi eksisteerimisele. Äkki muidu viskab inimesel üle, et kuhu need miljonid eurod lähevad, kelle tasku? 

Lihtsalt lõpetaks selle sõjatööstuse ja militaarmigratsiooni mis arvud kõrvuti pannes maksab kordades rohkem kui tsiviilmigratsioon. Ja annab inimestele vabaduse otsustada kus nad on ja mis teevad mitte ei toimu mingi maksumaksja raha eest lavastatud shõuw kus vaid piiratud hulga ellujääjaid planeeritud. (Palju oleks Klooga külas olnud ellujääjaid kui läbiharjutatud NATO õppus oleks olnud nende reaalne rünnak?)

Milleks on vaenlase kuvandi loomine vajalik? Kui seda poleks,praegune sõjatööstus täistuuridel toimida saaks. Ja äkki tekiks muud prioriteedid nagu noorsotöö või kultuur. Või keskkonnahoid. 

Sallimatus on sõltuvus ikkagi. Võrdlus suitsetamisega polnud juhuslik. Kui viha on niiütelda harjumuslikuks refleksiks kujunenud. Kui viha on niiütelda vabalt ja tasuta stiilis "põhjuse leiab alati" ja vihkamine taskukohaseks tehtud ja seda siin väikesel maalapil ikka võib ja saab siis vihkamisest saab norm. Seda tendentsi on ka kriitikud Eestis tähendanud. Kui vihkamine tasuta siis sõjapidamine kindlasti mitte. Kas need vihkajad on vaevunud kokku arvutama palju see vihkamine maksma läheb. Või võrrelnud teiste pakettidega, sh. palju maksab rahumeelne elu?

Vaenlasekuvandi kadumine tähendaks EU-le miljonite töökohtade kadumist või suundumist arengumaadesse, kus ollakse militaarkonfliktide algatamiseks enam avatumad ja kus maavarade relvatootmiseks olemas. Jällegi, ehk oleks aeg, et aidata Kesk-EU neid poliitilisi liikumisi mis toetavad globaalset relvastuse lõpetamist mitte neid globaalseid jõude, mis just vastuoksa veel stimuleerivad ise võidurelvastuse jätkumist? Loogiline oleks!!!

Võrdluseks, ükski nn. arenenum Euroopa maa ei nõustuks 21 sajandil enam sõda pidama niiütelda oma riigis. Konfliktide ja relvaäri jaoks otsitaksegi niiütelda rahakotiga lolle või sponsoriga lolle. Ehk regioone kus rahval võimu vähe, samas instantsid, kes radikaalsemast sõjapidamisest huvitatud, esindatud. Kesk-Euroopa: Kui palju vastuolusid seal ka poleks ei peeta nende lahendamist vägivalla abil enam õigustatuks. Kas olete küsinud miks? 

Miks ei näidata Kesk-Euroopas näpuga inimestele, kes kohalikke rahvarõivaid selga panna ei taha, ei saa või ei oska. Sest neil rahvarõivaid pole? On ju... Võtkem näiteks Belgia. Belgia rahvastikust enam kui pool räägib Hollandi ja teine pool Prantsuse keelt. Maailmas on ca. 7000 keelt. Ilmselt vähemalt 23 enimlevinut ka Belgias kasutuses. Võrdluseks, statistika andmeil räägitakse Rotterdamis ca. 50 keelt. Ehk loogiline oleks arvata, et Belgias esindatud keelte hulg 50 ja 7000 vahel. Stop! Ja mitte ainult! Tegelikult erineb see regiooniti. On ka regioone kus koduse keelena tõesti ainult flaami või ainult prantsuse keelt. Muuhulgas eesti keelt ka! Lihtsalt, ei ole tehtud keelepoliitikast õigustust radikaalses võidurelvastumises osalemiseks. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et kahasse toimivad Eesti meedias ühel tiival jutud pahadest sisserännanutest, kes eesti keelt ei õpi ja teisel tiival vajalikkus veelgi enam militaarjõude tugevdada. Põhimõttel "rohkem ja pigem rohkem."

Oleks loogiline eeldada, et riik, mis aktiivselt relvastub on lahanud holocausti teema ehk mõistab genotsiidi võimalikku ohtu. Ärme vaata Eestit, võtame näiteks Belgia. Belgia näol on tegu vana koloniaalriigia kes ajaloos genotsiide läbi viis. Eestil seda probleemi pole. Siin pole kunagi genotsiididele kaasa aidatud. (Really-really?) Kas ei peegelda see mingit vabadust olla prii valehäbist, ehk ei ole midagi hullu kui riiklikult tunnistatakse, kui on inimsusevastastes kuritegudes osaletud? https://www.iisr.nl/de-congolese-holocaust-en-de-koning-leopold-ii-de-belgische-hitler/ Aga Belgia, palun. 1880- 1910 tapeti Kongo-s ca. 10 miljon inimest niiütelda Belgia Koloniaalvõimu käigus.

Miks siis Belgias, kus korraga nii palju keeli aga kaitsepoliitika pole ehitatud põhimõttele "paneme teised paika ja võidurelvastume, et oma keelt ja kultuuri kaitsta..." Argumente ju selleks oleks? Ollakse ju pidevalt nii mitme keele ja majandussfääri ja suurettevõtete mõjusfääris ja tallermaaks? Prantsuse ettevõtete ja poliitika invansioon toimib täie hooga. Hollandi oma ka. Sellest hoolimata ei kosta meedias igapäevaselt hüüdeid: "meil on vaja ennast Prantsusmaa ja Hollandi või Aafrika eest kaitsta. Või araabia... Nii hüütakse, aga niiütelda monokultuursetes väikekülades mis on teadlikult ise isoleerituse valinud. Miks Belgia meedias ei kuule süüdistusi stiilis: "Vaenlane püüab meid oma mõjusfääris hoida"  või "Need pagana kongolased püüavad nüüd meile meie mõrvatud kongolaste eest kätte maksta" või "Nad vallutavad ja hävitavad meid". Veelgi hullem, belgia ja holland istuvad isegi keele tõttu samas meediaväljas. Ehk piiri praktiliselt kahe riigi vahel pole. Ehk juttu pole, kas belg varastab hollandlaselt töökoha või hollandlane belglaselt. Notabene, olgu öeldud, et tegu on 2 riigiga, kus reaalselt kohale tulnud kogu maailm. Ehk kui ütelda, et avatud on hollandi-belgia vaheline tööturg tähendab see, kogu maailm on teretulnud. Kas avatus ja sõbralikkus on nende kahe riigi huve kahjustanud? Seal elanuna kinnitan, et ei.

Avatus tähendab kasumit. Sest pole ehitatud kellegi elu hinnale. Ehk on teistmoodi kasum kui "tõmbame nüüd kellegil naha üle kõrvade, ega muud moodi ei saa." See oleks ju tunduvalt efektiivsem ja lihtsam? Ei nähta raha nagu välisinvesteeringuid mida tuleb riiki meelitada vaid kehtib põhimõte: "kohelge inimesi normaalselt, loomi normaalselt, keskkonda normaalselt ja tekivad ka normaalsed intensiivsed kaubandussuhted ja tulevad soovijad investeeringute ja innovatsiooniga." Koostöö ja üksmeel tagab edu mitte igapäevane kiusukiskumine. Hollandi Belgia puhul näiteks ollakse tihti ühisrinne Europarlamendi hääletamistel. Kas sama on kuulda olnud Eesti meedias, et eestlased lähevad Soome või Leedu-Läti-Poolaga koos sõbralikult hääletama? Kas see oleks üldse kirjutamistväärt? Sõjapidamisest ja kaitseparanoiast veel võrdluseks Belgia näitel:Tegu on arenenud maaga. Ei tuleks kõne alla, et eelolevad faktid: "meie naabrid tungivad meile pidevalt peale kultuurilises ja majanduslikus võtmes" põhjustaks Belgia võidurelvastuse või USA pommitajate toomise külakeste kohale. Miks mudelid, mis siin peetakse normaalsuseks oleks Kesk-Euroopas barbaarsus? Miks me pole tsiviliseeritud nagu Belgia siis?


Ahja, asi pole ju lärmis. Asi on lõhkepeades. Harjutatakse lõhkepeade langetamist. Meie küla kohal. Et see jälle ikkagi tekitab küsimuse. Miks harjutatakse lõhkepeade heitmist küla kohal, kus elab reaalselt tsiviilelanikkond sealhulgas lapsed? Kas vald või keegi üldse on kohustatud inimestele ülevaate andma, mis oleks reaalne kahjustus, mida sellised masinad meile, külale tekitada suudavad kui tegu poleks õppusega? 

Või jällegi. Äkki oli lausa tegu ähvardusega? Et näe nii madalalt suudame me teie majade kohal lennata kui vaja? Ütleme, kuuldes, mis tempos lendobjektid harilikult lähenesid, oleksin ütelnud, ei oleks jõudnud pakku minna. Siis ehk, miks ei harjutatud tsiviilelanike ohust teavitamist aga nende pihta pommide heitmist küll? Võrdluseks, Hollandis on regioonid, kus reaalne üleujutusoht kuna nad asuvad veepinnast allpool. Kord kuus toimub seal väga kärarikas õppus, mis mõeldud just tsiviilidele. Et kuuldes seda signaali peaks olema aeg nn. kohvrid võtta ja kõrgematele kohtadele minna kuhu vesi ligi ei pääse. Kas poleks eetiline mõelda selliste ründetsirkuste korraldamises siis ka tsiviilelanike teavitamise peale? Ütleme: jah, me saadame ohtlikud lennumasinad teie küla kohale aga me teavitame teid ja anname signaali, mida kuuldes võite kompostihunnikusse peitu minna, et kuulid teid ei tabaks.

Uustulnukatel on laitmatu meediaimago. Ühesõnaga: sile nagu klantspilt. Nende kohta kirjutatakse meedias ülistavaid artikleid, nende pere võib Eestis eelisjärjekorras resideeruda ja nende õigused on kaitstud ilma, et nad  ise selleks midagi tegema peaks. Kõik makstakse nn. kinni. Eestis viibimine on neile kasumlik. Vääriliselt tasustatud. Keegi ei dramatiseeri nähes horde inglise-hollandi-taani-saksa keelt kõnelejaid, et "tegu on problemaatilise kontingendiga, kellel ilmselgelt puudub motivatsioon Eesti keelt ja kultuuri austada". Pole ühtegi artiklipealkirja "Uus massimigratsiooni laine." või Seletage ära, kes sellised riiki lasi?". Kui harilikult kaasne teiste (mitte-eesti) kultuuride esindatuse või osalusega ühiskonnas ikkagi mingi kõrvalmaik siis mitte-eesti sõjatehnika ja sõjameeste Eestisse voolamise puhul see ühtäkki probleemiks pole. Kan nende sõbrannad ja lapsed on äkitselt väga welcome. Tundub lihtsalt nagu öö ja päev sellega, mida tavainimeselt nõutakse. (Kas ei võiks olla inimõigused võrdselt kaitstud kõigil, neil kes selle jaoks ise midagi teevad ja neil kes mitte? Noh nii, võrdsuse huvides? Või on see naiivne ootus demokraatlikule ühiskonnale?)

Siia tulevad õppused ja uued inimesed aitavad piltlikustada kohalike ootusi ja norme. Võrdluseks, kui kohalik Kloogal elav inimene inglise keelt räägib eesti keele asemel on see suur suur suur probleem. Küla poe ees olen äkki tunnistajaks kuidas eesti keelt mitte oskav noor tituleeritakse probleemjuhtumiks. 

Nimelt väidetakse Kloogal tihti tänavestlustes, et inglise keele oskus ikkagi kehtestatud riigikeele oskust. Ehk Klooga tänavatel ikka peaks eesti keeles rääkima. Nii kuulen noort härrat poe ees oma venelasest naabrile seletamas, kelle eesti keel lonkab ja kes teda kõnetanule pakub, äkki nad räägiks hoopis inglise keeles. Ei kõlbavat ühesõnaga. "Peab olema eesti keeles" kuulen kõrvalt.  (Jällegi, keegi ilmselt, kellel on kirg sõjaväelise süstematiseerituse järele ja kes nn. vabalt improviseeritud või hierarhiavabas elus enamm olla ei oska ja nõuab kõigilt ja kõigelt üheülbalist ja ühemõttelist korra järgimist, seades ennast niiütelda dominantseks pooleks ehk korravalvuriks, kuna see annab hierarhilises kommunikatsioonis ikkagi võimuredelil eelise. Issandjumal... võimuredel... küla poe ees???!!) Samas kui Klooga kohal tiirutav inimene eesti keelt ei valda, tema rahvustunnet ei riiva. 

Minu jaoks on nad mõlemad tiirutajad.  Üks õhus, teine oma tsikliga oma raha eest kütust põletamas 220 km-h Klooga Aedlinna tee peal välja pigistades. Digitaalne sõdimine üle võrgu säästaks massiliselt kütusekulu ja CO2 väljalaset!

Samuti majanduslik aspekt. Selle müra tekitamise eest Klooga kohal saavad nad tunnitasu 50 eur per h. Pluss sots. kindlustus ja garantiid. Minul jäi tänu sellele mürale tegemata üks tööülessanne, kuna ma ei suutnud keskenduda. Ma ei teeni 50 eur per h. aga siiski meie pere sissetulekut arvestades märkimisväärne summa. Samuti ajaviitmise vahe. Lõpetanuna selle müra kuulamise lähen ma õhtul Lohusallu latet limpsima. Kõrval lauas istuvad need samad tüübid, kes just päev läbi meie pea kohal tiirutasid. Ja mis ma nentima pean... nad ei püüa rääkida teenindajaga riigikeeles! Nad tõesti tulid ainult müra tekitama ja sellega piirdubki nende osalus ühiskonnas! Kas pole see silmakirjalik? On ju aastakümneid rõhutatud kui vajalik, et iga Eestisse siseneja esimesest päevast alates ikkagi ennast kangesti integreeriks ja lõimiks?

Miks pole neid veel saadetud higistama, et na oma eesti keele eksami ära teeks stiilis, kui eesti keelt ära ei õpi siia pommitama ei saa? Et nad riigikeeles vähemalt ettekandjalt kohvi suudaks tellida? Eesti keele õpikud on ju poodides ja internetis saada? Milles asi? 


Võrdluseks, ka relvatöösturid ei ole isiklikult vajalikuks pidanud neid keeli omandada, kuhu regiooni nende relvad hiljem kasutuseks saadetakse ja kust siis hiljem bumerangina põgenikelaviinid tulevad kuna nende elupaigad kõlbmatuks muudetud. 

Ehk kaitsevägi on nagu teatav "eliitkiht" ühiskonnas, kelle jaoks tsiviilelus kehtestatud ootused ei kehti. Ka Eestisse jõudvate relvade tootjamaade kasumimarginaalid meieni ei jõua. Relvaäri puhul on alati näha vaid fassaad: kellegi või millegi kaitse. https://www.vredesactie.be/nl/node/421

Võrdluseks, paikkonnad, kus need pommitavad sellid juba oma töö teinud, tuleb massiliselt sõjapõgenikke. Kui nemad on welcome, siis kaugeltki mitte pole see põgenikele. Põgenikud ei vääri avalikke küsitlustulemusi vaadates mingit solidaarsust. Vt viimane Eurostat: "Migratsiooni loetakse EU ja Eesti suurimaks probleemiks" https://www.postimees.ee/4504441/eestlaste-hinnangul-on-euroopa-liidu-suurim-mure-immigratsioon) Miks migratsiooni või näiteks mitte süvenev majanduslikel eesmärkidel läbiviidav ökotsiidi või täiesti mitteotstarbekalt korraldatud jäätmekäitlus või pakenditesüsteem mis töötab täistuuridel fossiilkütusel või läbitöötamata transpordi CO2 väljalaske maksustamine mis momendil otseselt kasvuhooneeffekti ja mägede sulamist ja üleujutusi põhjustab?

Ka praktikas küsitlenuna sõjapõgenikke on kumanud läbi, et põgenikest on tehtud pigem kasumlik vesi kohalikule bürokraatia vesiveskile ja inimlikke elamistingimusi ei saa nad pahatihti aastakümneid peale kriisikoldest lahkumist. Või, tõstke käsi, kes on kunagi ise midagi teinud, et mõnda sõjapõgenikku aidata... või kellel on sõber sõjapõgenike hulgas, või kes lausa aitab nende lapsi? Või, täna, 29.06.2018 on vallas arutlusel Klooga kooli ja lasteaia reorganiseerimine. Säästupoliitika või evakueeritaksegi juba nooremat põlvkonda külast eemale? 


Ajaloos pole endiselt teada juhtumeid, kus sõda oleks regioonis peatatud, põhjendusega, et nii saaks inimesed selles regioonis rahulikult elada. Või, et riik oleks sõjapidajatele leidnud mingi sobiva koha sõjapidamiseks, kus nad tsiviilelanikkonda ei häiriks. Tegu on ühe suure lõugava koeraga, mida ikkagi magama ei panda, sest peremehele tundub ta küll kulukas aga ikkagi uhke ja armas. (Viimane siinkirjutaja isiklik arvamus. Kõik muudkui kinnitavad, et oi kui armas peni. Reostab ja inimohvid aga ikkagi armas.)

Põgenikud...Eksreemjuhtudel nad lihtsalt pannakse kusagile telkidesse või lastakse neil uppuda. (Kuna vastavad artiklid nii kord kuus meedias ilmuvad ja teades, et meedia kajastab kaduvväikese lõigu igast teemast võib eeldada, et lähtearvud on suured ja põgenikud pigem surevad kui elavad oma retke üle.) 

Mälestamise erinevus: Näiteks kui regioonis hukkub seltskond valgenahalisi ärimehi, neid mälestatakse. Kui hukkub seltskond sõjapõgenikku püütakse juhtunu alguses maha vaikida, siis fikseeritakse aga mälestamisi ei toimu. 

Samuti ei kannata võrdlust Klooga kohal pommitanute eestikeele ostkus või Eestisse saabunud sõjapõgenike keeleoskus. Sõjapõgenikele on määratud karmid keeletreeningprogrammid, et neil üldse Euroopas lubataks olla, nt keele omandamine või testide läbimine lollakate küsimustega stiilis: mitu kübarat on presidendil või kas ministril on kolm või viis last või laula peast hümn. (Meenutuseks, tegu on tihti inimestega, kes on tulnud konfliktialadelt ja nende õpivõime ei ole peale läbielatut endisel tasemel. Üldistus: sõjamasinate eest pakkuminek endiselt ühiskonnas üks taunitavamaid tegevusi. Samas sõjamasinate saabumine riiki on tervitatud kui mitte auasi.

Nüüd on sõjalised õppused jõudnud meie külla, ehk saame ise nautida, mis tähendab on igapäevaselt elada, pommitajad katuste kohal. Kuidas muudab see igapäevaelu? Momendil kui ma seda kirjutan siin näiteks, on juba 3 madallennul objekti suure müraga üle meie katuse lennanud ja laps hoiab minu seelikust kinni ja hea meelega täna õue mängima ei lähe. Teise tuppa ka ei julge minna. Kui ära kirjutan, läheme koos.


KUIDAS TUNDUB ÕHURÜNNAK NII ESMAPILGUL?


1. Tekitatud müratase on tekitatud madallendudega tsiviilelamute kohal. Ilmselgelt on kellegile kusagil selleks luba antud ilma aru pidamata inimestega. Ilmselt pole ühtegi seadust, mis tsiviilelanikke selle eest kaitseks.


Võrdluseks, Iraagi sõja ajal oli ka Hollandis Leideni linnal selline probleem. Püüti lennata tsiviilala kohal aga seal kehtestati ikkagi mingid piirmäärad, mis elanikke ülemäärase müra eest kaitsesid. Ehk igapäevaselt madallennu-müra nautides neid elama ei sunnitud. Ja Iraagi sõja lõppedes suleti väli üleüldse. 


Ehk ülelend Klooga küla kohal ei ole juhuslik vaid planeeritud. Kuidas see välja näeb: näiteks paljulapseliste perede emad peavad kolmanda korruse või viienda korruse aknast konstanteerima, et näevad katuse juurest möödumas pommitajat või kopterit. Selle käigus vibreerivad aknaklaasid


2. Tekitatud müratase tekitab elanikele moraalse kahju, mis on ka mõõdetav ja tõestatav.
Et venduda, kui hull on olukord, võtke vaevaks külastada külakest ühel nendest päevadest, kui pommitajad katuste kohal on. Või külastage mõnda väikelastega peret.

1. Beebid, väikelapsed reageerivad vibreerivale mürale ääretult halvasti.

Nutt, emast kinni hoidmine. Kesk ja vanemas koolieas lapsed reageerivad halvenenud käitumisega. Ei kuuletu hästi. Samuti vajavad nad sünmusele juba seletust. Ehk vastus "oh see on normaalne" ei sobi kahjuks 5-10 aastasele vastuseks. See tekitab tema maailmapildile häbe, Ehk ta aksepteeribki siis, et normaalne, et aegajalt aknad vibreerivad kuna keegi harjutab katuse kohal sõjapidamist.

2. Samuti halvendab see inimestevahelisi suhteid üldiselt.

Inimesed, kes on pidanud pikka aega vibreerivat mür kuulama muutuvad üldiselt ka pahuramaks ja
see soodustab arusaamatuste teket. 

3. Kokkuvõtlikult: katuste kohal toimuvad õppused reaalselt muudavad elukvaliteedi niiütelda taluvuspiiri.


4. Juhul kui on vajadus koolitada lendureid lendama just tsiviilpaikkonna kohal ja just madallennul, võiks nad pigem esitada külaelanikele pöördumise ja me koguksime raha, et osta neile selleks elektrooniline stimuleerimis- lennutrenazhöör.  Seesugune "harjutame pärisinimeste ja pärismajade peal" ei tudu humaanse ühiskonna või 21 sajandi juurde kuuluvaks.


5. Seesugune lahendus "me lihtsalt tuleme ja mürisemegi teie katuste kohal ja teil on lihtsalt aeg sellega harjuda" tekitab osadele külaelanikele tunde, et nendest on sõna otseses mõttes üle sõidetud. Nimelt elavad nendes paneelmajades, mida hetkel ülelennu harjutamiseks kasutatakse paljulapselised pered. Inimesed, kellest oleneb järeltuleva põlvkonna kasvatamine. Inimesed, kes vajaksid tuge. Oleks lausa eeldatav, et toimuks projekte nagu nende elutingimuste parandamine mitte nende elutingimuste drastiliselt halvendamine.


Lahendus:

Me proovime mtü Graafilise Loojutustamise Seltsi poolt probleemi kaardistada. Dokumenteerida.
Ehk leida reaalsed tõendid, et olukord on hull ja taunimisväärne.

1. Filmime, pildistame külaelanikega üle katuste lendavaid pommitajaid, koptereid. Tõesti ei ole eesmärgiks jäädvustada sõjatehnikat vaid rõhuasetusega, meil on vaja tõendeid, et antud peakohal tiirutavad objektid tõesti teevad elu võimatuks.


2. Püüame saada külla müratugevuse mõõtja, et konkreetselt fikseerida tekitatud keskmine ja üle keskmise mürasagedus.

3. Alates juuli 2018 kogume algkirju Klooga 1000 pealiselt elanikkonnalt kinnituseks, et olukord häirib meid ja soovime muutust.

4. Kui on võimalik veel fikseerida, kuidas seesugused militaartehnika harjutused tekitavad otsest kahju laste arengule, siis teeme seda. (Intervjuud lastega, ainult lapsevanemate nõusolekul.)

5. Algatame koostööd teiste ühingutega, et probleemile laiemat tähelepanu- diskussiooni saada. 

Sealhulgas Lastekaitse Liit, Eakate ühingud, Puuetega inimeste ühingud jt. (Paikkonnas, kus igal kolmandal leibkonnal on kasvamas väikelaps ei saa lubada militaarharjusi ilma andmata lastele adekvaatset infot, miks sellised asjad toimuvad. Leian isiklikult, et Lastekaitsel oleks vaja võtta seisukoht, kas lastel on turvaline elada piirkonnas, kus iga 5 päeva tagant toimub müra ülekoormus. Kui treeningud selles tempos jätkuvad peab toimuma lastega peredele turvalisemate aga samaväärsete elukeskkondade leidmine.)


Kuna politsei teatas meile, et nemad seesuguste õppuste läbiviimisesse sekkuda ei saa, siis edaspidi 
neilt probleemi lahendamiseks ka abi ei palu. Ehk keskendume eelkõige probleemi ulatuste ja nüansside kaardistamisele.

Siin all 22.ndal juuni 2018 ühe kohkunud lapse ema poolt filmitud pommitaja ületamas madallennul 

nende kortermaja katust.  Infot lisandub veelgi.
https://www.facebook.com/evely.leotoots/videos/10211359504734377/



Tuesday, 26 June 2018

Ökotsiid rohujuuretasandil (grasroot ecocide)

Igas EU raamleppes on selgesõnaliselt kirjas, et ökosüsteemide säilitamine on prioriteet. Või vähemalt pole selles kinnitatud, et prioriteediks on selle hävitamine. http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/strategy/target2/index_en.htm
Kas see praktikas ka teostub? Võtame Klooga näite.

Need, kes tegelevad muruniitmisega Kloogal: sellel aastal on põud ja muruniitmine kahjustanud Klooga ökosüsteemi, sealhulgas röövinud paljudel Klooga putukatel ja muudel pisielukatel elupaigad või mesilastelt nende meevõtukohad. Toetagem väikeseid sõpru sellega ,et olgem niitmisega säästlikud. Soovitud golfimuru-tüüpi muru on ressursikulukas niiütelda kunstmaastik, mis algselt leiutati, et katta uusehitiste ümbrust ja polnud kunagi mõeldud asendama põlismetsi või metsaservi või aasasid. Meenutuseks või võrdluseks, aastakümneid oli Klooga Aedlinna tee servas väike kõnnitee ja kunagi polnud vajadus minna ja hävitada selle servas kasvav taimestik selles mahus nagu see praegu toimub.

Tegin ka ühe eksperimendi. Panin sinna teeäärde kasvama kolm kartulit. Ühe puude vahele ühe otse tee äärde ja ühe sellele alale, mida regulaarselt niidetakse. Kaks esimest kartulit on praeguseks hoolimata liivasest pinnasest juured alla võtnud ja nende õied sobivad putukatele maandumiseks. Kolmas kartul, mille panin kasvama niidetavale alale on täiesti viljatu-varretu. "Null". Seal kus kasvuõigus murul muul eluõigust pole väljaarvatud mõned erandid mis siis ennast välja pungitavad sellest lamedusest.

Esteetiline pilt murust, mis meie alateadvusesse on istutatud läbi teleseriaalide ja multifilmide on filmitud võttepaviljonides ja mitte reaalses elus. See on miraazh, midagi sarnast nagu püüdlus klantsvalgeks pestud pesumasinapesu järele, mille järel keemia heitvette voolab, lõputult venivad ja 1000 aastat vastupidavad tekstiilisordid millest on meie rõivad ja kosmeetika, mis valmistatud naftatoorjääkidest "aga 100 protsenti looduslik." Algselt oli madalmuru mõeldud plastmassist dekoratiivpinnakatteks, mida majapidamised saaksid endale ruutmeetrihinnaga soetada, et vabastada ennast kohustusest maja ümbruses loodust näha. Võrdluseks, siiamaani on paljud lastemänguväljakud eelistatud sillutada kummiga, et taimed laste mängu segama ei pääseks ja mis teeb selle hooldamise erakordselt lihtsaks. (Plastmass-pinnakate vajab hooldamist ilmselt kord 50 aasta jooksul ja teades, et plastid lagunevad aeglaselt, 500 aasta jooksul või kauem, oleks garantii, et sellised vabaõhukummimatid peavad kaua vastu.)

Muru näol on tegu teatud liiki tsensuuriga. Niitja on endale kohuseks võtnud meie võimaluse loodust nautida tema eesmärgistatud piiridele allutada. Parameetritele nagu "kõik mis 2 cm kõrgem läheb" või "niidan siit meetrijagu". Kuna parameetritel on niitja jaoks tähtsus, meenutab see nähtus hiljutist banaaniskandaali. Nimelt visatakse istandustes tonnide viisi banaane kohe peale korjamist minema lihtsalt sellepärast, et nende kuju, nende kõverus ja kumerus ei vasta standarditele. Nii kehtestab supermarketite sisseostja normi, kontrollib selle läbiviimist ja nagu arvata võib, tõenäosus, et tegelikult ka looduses kõik banaanid nagu 2 tilka vett on, ei kehti. Praktikas lähevad need tonnid vilju, mille kasvataiseks on kulutatud vett ja armastust lihtsalt prügikonteinerisse ja komposti kuna nad on... vale kujuga. 
Sellest räägib ka Tristam Stuart Ted.com-is "Globaalne toidu raiskamise skandaal."
https://www.ted.com/talks/tristram_stuart_the_global_food_waste_scandal/transcript

Madalmuru esteetiline vorm ei võimalda kohalikul loodusel normaalselt muruniitmise esteetikat viljelenud niitja elukohas areneda. (Jällegi minu isiklik arvamus: kui Teile meeldib see disneylandi tüüpi muru, ostke tükk maad ja külvake see oma soovitud muruseeme sinna siis. Tulgu kastmisvesi teie veearvest mitte maksumaksja rahast. Kasvatage muru omal maal mitte aastasadu-tuhandeid arenenud metsiku looduse alal mis juhuslikult teie käsutuses hetkel on.) 

See näeb kena välja kuid liivasel pinnasel kasvavad männid ei saa muru kasutada sümbioosiks ja ei saa soovitud niiskusekogust kätte pinnasest. Vaikselt hakkavad kõik kuivale jääma. Sellest annavad tunnistust näiteks nooremate lühemate juurtega mändide pruuniks tõmbumine tüve ümbert.


Selline taimekoosluste hävitamine ja seeläbi muruväljade rajamine viiakse tihti läbi argumendiga, et "niitmata ala on hoolitsemata ala" ehk niitmise näol on tegu teatava territooriumi märgistamisega. "Mina olen siin", "mina kontrollin, mis siin kasvab ja mis mitte." Ja taimede loomulik kasv on võrdsustatud korratuse, korralagedusega. Ka peale sellist töötlust katki kõrbenud maapind tähistab neile pigem töövõitu mitte katastroofi. "Töö on tehtud, midagi laokile pole jäetud. Puhas, korras. Pisut kõrbet meenutab? Noh eks ta järgmisel aastal kasvab. See on kehva ilma süü, et ta nii on, ma siin õige riisun ka veel pisut."

Miks on seesuguse muru viljelemine destruktiivne? See demotiveerib kohalikke mesinikke. Neil juba on minimaalne toetus. Metsaservadest kogutud mesi, kelle lapsed seda hea meelega ei sööks? Kust need mesilinnud seda Kloogal võtma peaks...

Miks ei võiks hoopis olla nii, et teeäärsed on mesipuid täis, sügisel on see sama mesi kohalikus poes saada või mingis mee-infopunktis või lastega pered saaks oma meesoovi igaastaselt kevadel teada anda mesinikule nii, et suvel õitel istuvate töö oleks niiütelda ette ära tellitud ja neil jääks see vaid mesipuusse viia. Mitte, et pole meispuid, pole mesinikku, pole ka taimi enam millelt seda mett saaks. Ja suhkur on poes. Miks ei ole mesindus üheks paikkonna prioriteediks kui keskkond selleks täiesti sobilik?

Niitmine mõjub liigirikkusele üldiselt muutes paikkonna taimevaeseks. Regioonis surevad seetõttu välja seal kasvavad ravimtaimede liigid nt. kuldaväärt ohakas, takjajuur, raudrohi teeleht. Võrdluseks, kui mäletate veel paar aastat tagasi rohkelt kasvanud paljude õiekestega raudrohtu? Ideaalne abimees külmetushaiguste puhul? See on esimene mis tihenenud niitmiste tõttu paikkonnast lahkuma sunniti. Pole õnnetu taime süü, et ta kasvukohaks teeäärsed. See on lihtsalt alati nii olnud. Sisaldab sh. k-vitamiini (nagu mustikaski, K-vitamiini soovitatakse tänapäeval osta apteegist mitte manustada raudrohuteena) ja toetab neerude toimet. Ilmselt hea pohmellirohi? https://60pluss.postimees.ee/2821914/raudrohi-on-kaunis-ja-kasulik
Kaunis ja kasulik, ütleb artikkel, aga Kloogal kuulub enim mahaniidetavate taimede hulka.

Palju niitmiste käigus kokku taimi välja surnud on, on raske arvata. Sellest annab pisut tunnistust viis kuidas üksikud tutid veel püüavad otse asfaldi äärel tolknedes ennast külvada aga ette ebaõnestunud kuna neil pole madal-niitmise järel seal enam seal kohta. Samal ajal on heitvees sisalduvad ravimitehulgad kasvutrendis. (Nii lähtub heitveekeskustes tehtud intervjuudes.) Ravimtaimede raviotstarbel kasutuse järel ei ole neid vaja reoveest filtreerida. Keemiliste ravimite lahkudes wc potti jäävad nad hiljem veepuhastuse töödelda. (Näiteks oxazepam või benzotriaooli on mainitud.)

See vaatepilt õpetab ka lastele ehk tulevasele põlvkonnale, et ravimtaimed on väärtusetud. Kõik mis on nn. stamppildist erinev kuulub hävitamisele. Seda põhimõtet omandanud 10- 12 aastased võivad olla väga efektiivsed omandatud ravimtaine ja taimelugupidamatuse põhimõtet järgides aga nüüd peaks riik või keegi kulutama loendamatu hulk loodusloo tunde või looduskaitseringitegevust, et nende külsd eeskujude baasil omandatud põhimõtteid kummutada. Samas nende rollimudelite, tarkade täiskasvanute vastloodud euromuru kidub. Lühijuurega sellid ei jõua vee ja mineraalideni mida nad nii vajavad. Sellest mittemidagi järeldanuna kordavad nad sama tegevust igasuviselt uuesti ja uuesti. Mida hakkakski nad peale kui suve enam muru niites mööda saatma ei peaks?

Maa all niiskust kandvad seen-risoomid jällegi ei saa taimedelt soovitud suhkruid. Koostöö ei toimi. Seenniidistikud surevad. Liivast pinda arvestades hakkab arenema kõrbestumine. See on käsil kui näete mõranenud pinnast, kuivanud samblavälja või tuhaks lagunenud maakamarat. Samuti: niites üheaastaste metsataimede õitseajal nad ei jõua ennast külvata ja surevad välja.

Kuigi üheliigimuru näeb pildil kena välja on tal eksisteerimiseks pikemajuurelisi kõrvale vaja sest neil toimumas seal maa all sümbioos. Olen ise koduaias lühemajuurelistele vahele kaera, otra, lina külvanud ja nendes kohtades on kuivamist vähem. Samuti on selle muru juured lühikesed ehk just lühikesejuurega-mono-kultuuriga pinnas kuivab kiiremini ja ohustab ka puude kuivamist. Näiteks pruuniks tõmbuvad noored männid küla keskuses ja selle ümber.

Ja eakamaid mände kellel üldse nooremat põlvkonda kõrvale istutatud pole ja mono-muru ümberringi, nemad riskivad kiirenenud kuivamisega asendades Klooga männniku uue nähtusega "Klooga golf".

Kuidas: ka männi juured sõltuvad veest ja toitainetest. Selle kättesaamiseks on neil osaliselt vaja kõrvalolevate noorpuude-põõsaste-taimede abi. Kuna ühelt pinnaühikult saavad nad väga väikese koguse niiskust ja ümbruskonna taimerikkus aitab selle niiskuse hulka koguda ja jagada. Näiteks niitjate hulgas vihatud võilill on pika juurega ja aitab ka ümbritsevate taimede toiduga varustamisele kaasa. Võrdluseks, et saada hea niiskust hoidev pinnas peaks seal kindlasti ka võilille kasvama panema. Erinevalt eksiarvamusest ei kasva taimed põhimõttel "enda huvides". Just eri pikkuses ja sügavuses juurte olemasolu pinnases tagab niiskuse ühtlase jaotumise. Ehk lageniites vanade mändide ümbrused, te otseses mõttes kirjutate nende mändide tulevasele lühenenud elueale kui mitte nende esimese suurema kuivaga saabunud hukule alla või noh, suurem asi elukindlustus see küll ei ole.

Lisan Eesti meediast ühe samateemalise arvamusartikli. https://www.err.ee/840933/rein-sikk-poorane-muruniitmine-on-veel-hullem-kui-metsade-lageraie.

Kohalikele putukatele-siilidele saab toeks olla, ehitades neile putukapesasid- putukahotelle. Maakeeli putukaputkasid. (Inglise keeles leiab youtube videosid õpetustega kuidas neid ehitada: Insect hotels, hedgehog houses). Juhendeid on youtube-s ka nahkhiirte majakeste ehituseks ja tegevus sobib lastele.

Samuti: jätke lehed riisumata, et bakterid saaksid sellest pinnasele uued taimede kasvuks vajalikud toitained ja huumuse töödelda. Lehtede vahele koguneb ka niiskus mis pinnast ülekuivenemise eest kaitseb.

Monday, 18 June 2018

Pariisi Kliimalepet unustades

Lugu tagasilükatud Müürilehe poolt 19.06.2018


Pariisi Kliimalepet unustades

Ma veel pole unustanud kui see 30-12 detsember 2015 välja kuulutatud 21 UN UNFCCC (Framework Convention on Climate Change) toimus. Sellejärgne võitlus kliima süsinikujalajälje vähendamise nimel juba täies hoos. Euroopa Liit on juba linnadele jaganud toetussummad, et kliimamuutustele saaks vastu astuda reaalsete tegudega ka Eesti linnades. Euroopa Komisjoni kodulehel viide ka saadud ja jagatavatele rahastustele: https://ec.europa.eu/info/eu-regional-and-urban-development/topics/cities-and-urban-development/priority-themes/climate-adaptation-cities_en

Teades kui palju Eestis kliimamuutuste vältimiseks ja ennetamiseks tehakse, võtaks hetke, et meenutada, kust see kõik alguse sai. 12 detsember 2015. Milline suur Santiago de Compostella kliimaleppe saabumise eel ja järel lahti läks... Pea iga maailmaasjadest ja keskkonnast hooliv noor pakkis seljakoti ja seadis sammud, et selle sõlmimise ajal ka Pariisis olla. Mina ei läinud, mu koeral Pushkinil oli vähkkasvaja ja pidin ta samal ajal viima operatsioonile. Pariisi mindi usus, et kohaletulnute osalustunne päästab maailma. Sõlmitav lepe tuleb sellevõrra objektiivsem.

Mindi ka selleks et seal olla, näidata, et hoolitakse, mõeldakse kaasa ja soovitakse väga, et kliimaprobleem laheneks. Teel lauldi, räägiti omavahel kliima arengu võimalikust käigust, isiklikus plaanis. Nimelt oli kohaleminejate hulgas neid, kes igapäevaselt juba aastaid või aastakümneid teadlikult oma jalajälge korrigeerinud vähenemise poole ja selles vallas ka teistele kogemusi said jagada. Kohale sammus inimesi sõna otseses mõttes kogu maailmast kuid peaasjalikult kogu Euroopast. (Ilmselt olid Euroopa teed veel pool aastat peale sündmust Pariisi Lepet uudistama länud noortest hääletajatest kiirteed tulvil.) Kuigi Pariisis oli peale novembris toimunud terrorirünnakut rahvakogunemised absoluutselt ja rangelt keelatud, kogunesid „kliimameeleavaldajad“ 19 kilomeetrit COP 21 leppe väljakuulutamiskohast Le Bourget konverentsikeskuses.

Avaaz-i kordinaatori Amélie Cornua ajalehele La Figaro antud intervjuust kajastub, et osavõtusooviga saadeti kohale 13.000- 15.000 paari jalanõusid mis ka Place de la Republique väljakule, suhteliselt linnasüdamesse paigutati. Ja osavõtnute hinnangul ligi 10 000st inimesest, kes kohale tulid, moodustati inimkett ja skandeeriti „system change, not climate change.“ (Tõlkes: "muutke süsteemi mitte kliimat"). Kohale tulnud kaasamõtlejate meeleavaldajate arvu ei ole meedia täpselt arvestanud kuna esiteks, segunesid kohaletulnud tava-tänavarahva massiga, teiseks koguneti mitmes regioonis, kolmandaks kõik kohalesaabujad ei jõundud regiooni üheaegselt. Ja veel, paljud meeleavaldused toimusid regionaalselt riiklikes keskustes samaaegselt neile, kes kohale minna ei saanud. Näiteks toimusid samaaegselt meeleavaldused Hollandi päevalehe Volkskrant andmeil ka Austraalias ligi 10 000 osalejaga, Berliinis toimus demonstratsioon kivisöe kasutuse peatamiseks, kus 17 000 osalisest arreteeriti 10 000, Brüsselis tuli tänavale 4000 inimest, et nõuda õiglast ja efektiivset kliimalepet. Selleks moodustasid nad inimketi Justiits-paleest Börsihooneni.

Euroopalikku demonstreerimisõigust respekteeriv linnakultuur tolereerib teadaolevalt demonstreerimisi. Inimesed on sellest õigusest- võimalusest teadlikud ja seda kasutatakse ka ohtralt. Ehk demonstreerimisel pole tingimata negatiivset konnotatsiooni. (Kesk-EU-s on linnu, kus toimuvad demonstratsioonid lausa iganädalaselt või igakuiselt ja nad on linnavõimude poolt aksepteeritud, ehk tegu on hariliku kodanikuühiskonnale omase kommunikatsioonivormiga mis sama loomulik kui olmejäätmete vedu, puhas õhk või rohealaderohkus.)

Harilikel asjaoludel oleks Pariisi Kliimaleppe sõlmimise puhul meeleavaldus lubatud ja sellel oleks lastud toimuda rahumeelselt. Kuid seekord mängisid rutiini vastu asjaolud. Just 29 päeva tagasi, 13 november 2015 oli linnas just toimunud terrorirünnak: üheaegselt 6 keerulist organiseeritud vägivallapuhangut. 129 hukkunu ja 350 haavatuga lõppenud rünnakud tõid kaasa kõrgendatud valmisoleku vastupanuks, ehk linna olid juba toodud vastavalt häälestatud ja instrueeritud kaitsekolonnid (ilmselt mitte käsuga lahendada olukorrad rahumeelselt vaid ettekirjutusega sekkuda ja tõrjuda kogunenud nii kiiresti kui võimalik minema.) Saada neist niiütelda lahti. Ja relvastatud, ilmselt tegevuseta igavlev märulipolitsei ootas. Ja koerad. Ja veekahurid. Ja samas olid saabumas kohale inimesed, keda huvitas kliima ja soovisid isikliku kohaloluga otsusetegijatele meenutada, et inimesed hoolivad ja teemat ei saa kalevi alla panna. Endiselt linnas asetsevad valveseisukorras militaarjõud suunati kliima-kohtumisest osa saama tulnutega sotte selgeks klaarima. Ma ei kasuta väljendit „neid laiali peksma.“

Meedia kinnitusel kasutati inimeste vastu ka pisargaasi. Pisargaas, ehk kloorbenzalomononitter on viis valu tekitamiseks ja silma sattumise korral või nahalt loputamata jäänuna tekitab pöördumatuid kahjustusi. Lisaks valule ka kõrvetab limaskesta. Kogunemistel kasutatava pisargaasi tagajärgi harilikult ei fikseerita kuigi on ilmne, tavareisivarustuses kohaletulnutel oli seesuguse tervisekahjustuse vastu mingeid abinõusid pole. (Kus oleks võtta suurt kogust loputamiseks vajaminevat vett ja vahetusriideid avalikus kohas?)

Samuti ei leidnud fikseerimist peapõrutused. Märulipolitsei standardlahendusena kasutab rahva liikumissuuna määramiseks sellist meetodit: Märulipolitsei võtab ennast ketti. Neil on sellised suured läbipaistvad kilbid, et neid ei rünnataks. Ühe käega hoiavad nad oma kilpi ees ja teisega proovivad nende eest seisvatele inimestele võimalikult kõvasti mööda pealage virutada. Eelistatumad löögikohad ka rindkere või liigesed. Selle juures püüavad nad edasi liikuda ja nõnda tõrjutavate tavakodanike liikumisele soovipärane suund anda. 

Kilpiderida kasutatakse ka inimeste tõukamiseks. Kilbi taga, vahepeal mõni sihitud löök äärmiste inimeste pihta. Kilbid hoitakse reas üksteise kõrval, nii, et inimesed edasi ei saaks liikuda. Ja kilpidemüüriga surutakse inimesed üksuse soovitud suunas. Kas siis piiramisrõngasse, kus nad arreteeritakse või suunaga eemale keskusest. (Harilikult on demonstreerijate eesmärgiks teha ennast kuuldavaks-nähtavaks just tähtsa koosoleku toimumiskohas ja märulipolitsei eesmärk on nad sealt kiirelt võimalik eemale tõrjuda, et rahvas ei segaks.)

Eraldi on üksustena tegutsevad ilma vormita agendid, kes tegelevad samal ajal rahva hulgast eelnevalt välja valitud isikute kinnivõtmisega. (Inimene, kes eelnevalt välja nopitud vaatluse alla, võidakse kinni võtta alles paari tunni jälgimise järel kui ta on jõudnud agentidele kinnivõtmiseks sobivasse tänavalõiku.) Samuti võetakse kinni need, kes on klobimise käigus liikumisvõimetuks muutumas või ilmutavad langemise märke. Kui keegi tasakaalu kaotanud ja maha kukkunud siis ta arreteeritakse. Reeglina sellistes olukordades, kus tegutseb märulipolitsei, kiirabi või meditsiinitöötajad ei sekku. Ehk lahkumiskäsku eiranud inimgruppidele esmaabi ei pakuta. Sealhulgas osad märulipolitseikolonnid tegelevad jälgimisega, et niiütelda kõrvalised isikud sellesse tänavalõiku enam siseneda või väljuda ei saa, kus tõsisem tunglemine toimub. 

F
otojäädvustused tunnistavad, et Prantsuse Euroopa tipptasemel treenitud märulipolitseigrupid, keda on ettevalmistatud võitlema ohtlike ja elukardetavate kurjategijatega, said ülesandega mängleva kergusega hakkama. Pariisi leppe COP21-l osalevad 147 riigi esindajat võisid ennast turvaliselt tunda. Nende elud olid garanteerituna kaitstud. Sama ei saa ütelda kogunenud kliima-muretsejate kohta.

Meinstriim-meedia teatas esialgu: „arreteerituid ei olnud.“ Aga see tsensuur murti kuna oli selge, et arreteeritute hulk vaid kasvas. Hollandi päevaleht NRC teatas päeva lõpus juba, et arreteeriti 10% kahtlusealuseks tunnistatust“ ehk 208 2000st, päeva kulgedes suurenes arreteeritute hulk veelgi. Mingil hetkel teatavad päevalehed, et arreteerituid 317 (ca. 15.5% kohaletulnutest). Juhtunu hoiti Kliimaleppe ja poliitikute tegevuste kajastustest lahus. Ja juhtunud kajastati vaid nendes riikides, kust meedia ise aktiivselt juhtunu kohta aru pärisid. Hollandis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias. Arreteerimiste ja rahva jõulise kohtlemiset põhjendati rahvusvahelisele meediale vajadusega selle sama terrorirünnaku järgselt linnas seatud kõrgendatud terroriohuvõitluse-valmisolekut hoida. „No means no“, kui on öeldud, et koguneda ei tohi siis koguneda ei tohi.

Prantsuse-Hispaania päritolu Pariisi linnapea Anna Maria Hidalgo jäi keelule kindlaks ja jätkas peale juhtunud suure eduga oma poliitikukarjääri. Elu läheb edasi aga kuidas. Kui poliitikas järgnes leppele selle ratifitseerimine kõigis allakirjutanud 195 riigis ja päeva mäletatakse allakirjutanute elulugudes kui päeva, mil nad suutsid oma panuse anda maakera ajalukku siis Pariisi omak käel kohaletulnud ja seal siis arreteeritud noorte jaoks tähendas see päev nende vangistuse ja eeluurimise algust. (Õppimata kursuseid ülikoolides, tegemata töötunde vabatahtlikes teenistustes, mtü-des või firmades. Maksmata jäid nende maksud ja tegemata nende teod mis on asendunud paranenud võimega kitsas ruumis istuda ja seina passida.) iboninternational.org, Tetet Nera-Lauroni andmeil oli karistuseks 3 421 eur või sellele ekvivalentset väljaistutud 2 kuud vanglas. (Oma karistusaja väljaistumiseks võis kinnipeetu valida ka elukohajärgse vangla.) Kuna kinnivõetute terrorismiohtlikkust ja kuriteokoosseisu oli keeruline määratleda ja arreteeritud veel ka eri riikide taustaga siis istusid need arreteeritud, kes mujalt tulnud vanglas kauem kui kohalikud. Algas eeluurimine järgides kõiki ettekirjutusi, mis mõeldud rahvusvaheliste terroristidele, mitte kliima pärast muretsejatele.

Meediakajastustest jäi mulje, et Pariisi linnavalitsus kasutas sündmust, et arved klaarida kogu regiooni keskkonnaaktivistide ja vasakpoolselt meelestatud komuunide ringkonnaga. 24 kohalikku keskkonnaaktivisti võeti koheselt koduaresti. Nende juriidiline nõustaja teatas meediale, et eriüksused on tema elukoha läbi otsinud. Prantsuse võimud juhtumit meediale ei kommenteerinud ja selgituse asemel viidati mantrana kuu varem linnas toimunud rünnakutele, mis antud juhtumiga mingit sidet ei omanud. Rünnati ka tundud kohalikku keskkonnaspetsialisti Joel Domenjoud.

Juhtunule andis tauniva hinnangu keskkonnaaktivist Naomi Klein. Märulipolitsei linnasviibimist kasutati juhtumi lahendamise lõppedes, püüti kõrvaldada linnast seal asuvad skvotid. Ja siis nagu oli arveteklaarimine selleks korraks läbi. Keegi ei jälginud kas ja kuidas ja mis tingimustes või kui pikaks ajaks jäid edasi trellide taha istuma need kohaletulnud, kellel polnud toeks Prantsusmaal omakesi ja kohalikku seadusandlust taipavaid juriste. Nende leidmise ja abistamise tegi keeruliseks juba see, et puudus ülevaade täpsest kohaletulnute arvust.

Üldiselt Kliimaleppega kaasnenud meediakajastusi jälgides tundus, et artiklid jagunesid rangelt kaheks. Kas oli kirjutaja otsustanud kajastada palees toimunut või seda, mis aia taga. Neid ei käsitletud ühe ja sama sündmuse paratamatult kokkukuuluva osana. Samal ajal kui väljas lendles pisarkaas, võttis sees Prantsuse välisminister Laurent Fabius välja oma puust lehekujulise beebide mänguasjakest meenutava haamrikese. Siis toksis meedia nähes sellega lauale, süboliseerimaks, et nüüd hakkavad need 195 riiki täiel rinnal oma süsiniku väljapaiskamist reguleerima. Võib leida poliitikute väljaütlemisi ja väljandeid: „fossiilkütusele selja keeramine“ või „rohelise kursi valik“.

Tollane USA president Barak Obama teatas: “See lepe saadab võimsa signaali, et maailm on teel madala süsiniku tuleviku poole. Tollase keskkonnaministri Marko Pomerantsi sellekohases pressiteates seisab: „Pariisi Lepe jõustub vähem kui aasta peale algkirjastamist. See juba demonstreerib, et probleemi peetakse tõsiseks ja see vajab lahendust nüüd ja kohe.“

Samas üks kliimapoliitika vaatlejaid, James E. Hansen (Ameerika loodusteadlane ,kes 1981-2013 NASA Goddardi Kosmose Instituudi eesotsas seisis väljendas nagu kohaletulnud meeleavaldajad kahtlusi Pariisi Leppe efektiivsuse üle. https://pubs.giss.nasa.gov/alumni/jhansen.html https://en.wikipedia.org/wiki/James_Hansen USA Kongressi Komiteele antud ütluste kohaselt on kasvuhooneeffekti otseseks põhjuseks kõrgetemperatuurilised gaasid, mida atmosfääri paisatakse.

Ta on ka Pariisi Lepet kommenteerides öelnud Guardianile. „See on täielik jama mis nad räägivad, et meil on nüüd 2°C eesmärk ja siis me püüame iga viie aasta tagant pisut paremaid tulemusi saavutada. Need on ju lubadused mitte teod. Niikaua kui fossiilne kütus on odavaim kättesaadav kütuseliik, põletatakse seda edasi jätkuvalt.“


2016 juulis avaldas James E. Hansen koos kolleegidega uurimustöö, millest lähtuvalt ohustavad kliimamuutused just rannikualadel elavaid. https://www.atmos-chem-phys.net/16/3761/2016/acp-16-3761-2016.pdf

Suured jääväljad nagu näiteks Greenlandis, hakkavad oodatust kiiremini sulama. Ehk isegi 2°C põhjustab nendele paikkondadele reaalse ohu juba varem kui poliitikutel plaanitud. Sisuliselt tähendab see seda, et peatselt tõuseb mere veetase 5 meetrit kõrgemale kui see täna on.

Veetõusu ohvriks on hinnatud enam kui pooled maailma linnad. Hanseni Guardianile antud intervjuus ütles ta, et rahvusvaheline jamboree on mõttetu, kuni süsiniku väljapaiskamine pole maksustatud fossiilkütuse kasutusele. Sealhulgas on mitmetes allikates rõhutatud transporditeenuste maksustamise vajalikkust.

Sama kinnitab ka 2017 aasta mai kuus Al Gore, Cannesi filmifestivalil, oma kliimafilmi „An Inconvenient Sequel: Truth to Power“ esilinastusel, Hollandi telekanali VPRO elusaatelsarjale „Tegenlicht“ programmile „Smeltend Zwitzerleven“ (tõlkes „Sulav Shveitsi-elu“) antud intervjuus: „Kliimamuutused on olnud osaliselt hullemad kui 11 aastat tagasi sai ennustatud. Aga nüüd on ju lahendused olemas. Päike ja tuul ja patareid ja elektriautod ja igat laadi säästuprojektid on lõpuks taskukohase hinnaga saada ja reaalselt parandavad elukvaliteeti. “ Kui „Tegenlicht“ telereporter Al Gore käest küsib, mis on seni tema seni kõige kritiseeritum lõik olnud filmis, vastab ta, et selleks on tema esimesest filmist „Inconvenient truth“ (2006) , see lõik, kus Al Gore hoiatab, et vesi võib tõusta ja tungida üle kallaste, USA vabaduse monumendini, mis pälvis taunimist ja peeti lugupidamatuseks. Tema seekordses filmis aga on neil reaalselt olnud juhust täitunud ennustus reaalsuses üles filmida.

Ka Eestil on suhteliselt pikk kaldajoon. Kas kliimamuutuste ja veetõusuga on arvestatud või kas on teada kasutusele võetud meetmeid veetaseme või tormide vältimiseks?
Loogiline oleks eeldada, et kodanike heaolu eest vastutavad kohalikud omavalitsusorganid ja linnad. Liigub ju ka sinna Euroopa liidust selleks otstarbeks ja nende eesmärkide täitmiseks raha. Kuidas või mis laadi kliima muutustega võitlemise või kahjude ennetamisele pühendatud projektid töös kohalikes linnades, sooviks siia loo lõpetuseks positiivse noodina panna. Lähen vastuse saamiseks külastama nende valdade kodulehte, mis rannajoont hõlmavad. Teadaolevalt on Eesti rannajoone pikkus mandriosas (Narva Jõesuust Iklani) 1242 km ja Saaremaa 854km. (See on rohkem kui Soome 1,250 kilomeetrine rannajoon aga vähem kui Rootsi 3,218 või Suurbritannia ca 3,400 km.)

Et saada kiirülevaade sellest, kas nendes paikkondades elavate vallaelanikeni on kliimamuutuste teema edastatud ja lahendused pakutud, külastan paari linna kodulehte. Vaatlusobjektiks valin lehed: Tallinn, Kuressaare, Amsterdam, Brüssel. Eesmärgiga leida sealt informatiivne artikkel mis teavitaks kliimamuutuste võimalikkusest. (Võrdluseks, kui ma Amsterdami või mõne Hollandi linna kodulehe peale minnes sealse otsingusüsteemi sõna „klimaamuutused“ või „kliima“ või „kliimasoojenemine“ toksin, kuvab süsteem mulle koheselt rea fondide nimesid, mis antud probleemi lahendamist toetavad ja kust kohalik ettevõtja saab reaalselt rahalist abi, et antud problemaatikaga tegelemisesse panustada. (Jutt on märkimisväärsetest toetussummadest, mida jagatakse ja nende väljaandmine ei ole salastatud või institutsionaliseeritud vaid kõigile.) Näiteks Amsterdami linna leht: https://www.amsterdam.nl/zoeken/?Zoe=klimaat&current_page=1

Võtkem näiteks Tallinn nüüd. Kui ma kuvan Tallinna kodulehel sõnu kliimaproblemaatikaga seoses, kuvab süsteem mulle ainult ühe artikli: „Kliimamuutus paneb Prantsuse veinitootjad valiku ette.“ Kas see on mingi salakeel? https://www.tallinn.ee/est/otsing?filter_otsing_lihtne_fraas=kliimamuutus&tyhi_main_otsing=1&tyyp=lihtne&laiendatud_otsing=&filter_otsing_lihtne_valista_fraas=&filter_otsing_lihtne_tulemus_tab=0&filter_otsing_lihtne_kuupaev=koik&filter_otsing_lihtne_sisu_

Reaalselt oleksin eeldanud, et avaneb 1-5 erineva fondi esilehte, mis võimaldavad linna ühingutel ja ettevõtetel operatiivselt probleemi lahendamisesse panustada. Alates katuserohealade ehitustoetustest, päikese ja tuuleenergia stardiprogrammidest, regionaalsete ühiskondlikuks kasutuseks mõeldud elektriautode töögruppide infost kuni Tallinna suurtööstuste ja suurettevõtete „greenwash-ini“ stiilis Tallinna sadama või Tallinna lennujaama tellitud reklaamartiklid ,kuidas nad linnna süsinik-jalajälje vähenemisesse ja kalda ja õhujoone puhtusesse panustavad, istutades kord aastas 100 tamme kohalikku rahvuslikku parki või lauluväljaku äärde.

Tunduvalt paremini läheb Kuressaare ametlikku veebilehte külastades. (Lubatud mitmemeetrine veetasemetõus peaks just saarte elanikkonda kõige drastilisemalt mõjutama.) Eraldi linki kliimamuutuste kohta Kuressaarel pole. http://www.kuressaare.ee/uus/index.php?query=kliimamuutus Küll aga avanevad lingid kahele kliimaga seotud programmile. Neist üks ütleb: Euroopa Liidu piirkondliku arengu rahastusfondist on Kuressaare saanud toetuse ja selle nad realiseerivad luues ülihea ja moodsa andmebaasi, mille abil on tulevikus omavalitsusel võimalik mugavamalt oma haldavate ehitiste vee ja energiatarbimisel silma peal hoida. Samuti kuvab Kuressaare veebileht teise kliimamuutusega seonduva lingi. Vaatan mis see on: „Osale kliimamuutuste praktiliste lahenduste konkursil!“.

Rahasummasid kahjuks regioonis kliimamuutuste vastu lahenduste pakkujatele ei ole kättesaadavaks tehtud. Ja ka kuulutus on aegunud, ilmselt kuvati arhiivist. Selline konkurss nimelt toimus kunagi 2010. Läbiviijaks Linnade Liit. Kas konkursi tulemusena ka reaalsed projektid ellu viidi ja kas nad momendil reaalselt Kuressaare co2-te vähendavad, kahjuks www.kuressaare.ee- kuvatud lingis ei kajastu. Katsed ülevaadet saada viivad hämarusse.


Kas on võimalik, et kusagil Eesti ametkondades toimuvad momendil vinged Eesti süsinikdioksiidi vähendavad projektid ja me lihtsalt ei tea nendest? Et ametnikud ja projektid on nii ametis olnud nende projektide läbiviimisega, et pole jõutud ülevaatlikku infot nende teostumisest avalike kohalike omavalitsuste lehtedele veel üles panna?


Lähen näiteks veebilehele „City of Brussels“ (Brüsseli linna koduleht.) https://www.brussels.be/search/site/klimaat Kliima kohta on neil pakkuda kodanikule järgmist pikk rida ettevõtmisi, kus kodanikul või lihtsalt inimesel on võimalik tulla ja reaalselt oma kätega midagi kliima parandamiseks ära teha: Nende lehekülga algab programmiga. „Climate plan“. (Tõlkes „kliimaplaan".)

Brüsseli lehel on kirjas, et see plaan toimib kahes osas. Esimene osa: Brüsseli linn plaanib drastiliselt vähendada oma karbon-jalajälge. Ja teine osa: muutuste läbiviimine, mis tähendab panna linn valmis saabuvateks muutusteks kliima ja energia vallas. (Leian vaatleja ja võrdlejana, et Brüsseli viis linnakodanikku kõnetada on seni võrreldud Tallinna, Kuressaare ja Amsterdami kõrval kõige ausam.) Linna veebileht ei ütle mitte Amsterdami kombel: „võtke, me anname teile rahad, lahendage oma kliimaprobleem. Või Tallinna kombel: „Kusagil Prantsusmaal on veinitootjatel probleem.“ Raha? Mis raha? Seda, kuidas Eesti linnad ja omavalitsused kliimamuutustele vastu astuvad saadud rahaliste toetuste abiga, saab vaadata veebilehelt: https://climate-adapt.eea.europa.eu ja projektist Euroclima http://www.euroclima.org/en/

Euroopa liit on jaganud regionaalvõimudele välja probleemi lahendamiseks ka Eestile märkimisväärsed summad. Mis neist saanud on? Teadaolevalt pole Eesti linnad isegi Euroopa Liidu linnade kliimamuutusteprojekte kordineeriva raamorganisatsiooni Eurocities liige olnud, viimased 5 aastat. Ilma, et see kedagi häirinud oleks. Ka kaastategemisest ühingutes ACR+, CEMR, Municipal Waste Europe ja nende toel algatatud projektidest on vähe kuulda olnud. Kas töövõite ei kajastata tagasihoidlikkusest või on alust arvata, et raamorganisatsioonide kordineeritavate projektide läbiviimissummad Eestisse üleüldse ei jõuagi? Just selle loo avaldamise päeval saabus teade, et Eurocities on kinnitanud Eestist Tallinna liikmesuse ja Eurocities on teatanud, et Eesti osalusest on lõpuks kinnitatud. Osalejaks üks linn, Tallinn ja nende organisatsioonis annab Eesti tegevusest nende koostöövõrgustikes meediale infot Alex Godson alex.godson@eurocities.eu

Alternatiiviks lähenemine Kuressaare kombel: „me osaleme küll projektides kui keegi midagi korraldab aga ise initsiatiivi ei võta. Brüsseli sõnastus on pigem: linna kohuseks on valmistuda muutusteks. Linna pakutud sõnum on: muutused tulevad paratamatusena ja nende tulekuks tehakse ettevalmistused. Brüssel on ka võrrelduist ainus linn, mis on üles seadnud konkreetsed parameetrid, mida nad tehtavais muudatustes soovivad saavutada: Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist 40%, suurendada taastuvenergia kasutust 27%, parandada energiasäästlikkust 27%. (Ja programmi illustreerimiseks on neil pildil intelligentse välimuisega härra, kellel käes nutitelefon mõõdikutega ja seljataga tuulik ja päikesepaneel, mitte saeveski.)


Järgmine Brüsseli linnavalitsuse veebilehelink raporteerib, et Brüssel võtab väga tõsiselt kliima teemat ja kaasab kohaliku ettevõtluse appi, et tulevikus hakataks Brüsseli lastehooldusasutuses kasutama looduslikest materjalidest valmistatud, kohaliku toodanguna, eelistatult käsitööna valmistatud mänguasju. (Programmi nimeks „Sustainable and responsible toys.“) Järgmine link teatab, et alates 2013 on Brüsseli linn igaastaselt korraldanud linnakodanikele võimaluse linnas puid istutada. Programmi nimeks „Urban forest.“

Järgmine nende pakutav projekt on „Smart waste bin“ ehk „tark prügikast.“ Ehk leht teatab, et selle meetmega surub prügikasti paigaldatud päikeseenergial töötav patarei prügikasti visatud jäätmed nii kokku, et kasti mahub 80 liitri pakendite asemel 480 liitrit ja linn säästab raha avalikes kohtades seisvate prügikastide tühjendamise prügiäraveo pealt. Leht ei ütle, kas sama robot sorteerib need jäätmed peale pressimist ära ka või kuidas see vastkehtestatud pakendite taaskasutusse suunamisplaaniga kooskõlastatud on. 

Samuti raporteeritakse viimastel aastatel valminud null-energia majade valmimiseks. Samuti on kodanikud ja ettevõtted kaasatud projekti „Green roofs hold rainwater“ ehk rohelised katused hoiavad vihmavett. Selgitav tekst ütleb, et rohekatused aitab linnal efektiivsemalt oma hoonete eest hoolitseda.

Samuti on käivitatud aktiivne linnakodanike kaasamise programm. Brüsseli linna kodanikele ja ettevõtjatele suunatud kliimaprogrammi voldikut kahjuks hollandi või inglise keels ei leia. Aga prantsuse keelsest võib näha, et programmi raames hakatakse Brüsselis kasvatama ka linnaaianduse egiidi all mustikaid. Aga mitte neid, mis Eestis männikute ja karusambliku vahel magusaid marju annab vaid selliseid suuri ja vatiseid, mis pildil head välja näevad. https://www.brussels.be/sites/default/files/bxl/Plan_Climat_Ville_de_Bruxelles.pdf
Programmi kodanikukaasamiseks on valminud koduleht, kust võib juba näha vastavasisulist multifilmi. http://climat.bruxelles.be/en


Hetkel kasutusel olevate mõõdikute alusel on võimalik umbkaudu näha, mis on Eesti positsioon kliimamuutuste peatamisega tegelemises, võrdluses teiste maailma riikidega. Seda on mõõdetud CCPI-ga. (Change Performance Indeksiga. https://www.climate-change-performance-index.org. ) CCPI 2018 aastal riigist kogutud andmete alusel on Eesti oma aktiivse säästliku metsamajandusega üks äraütlemata roheline riik, keda lausa võiks teistele eeskujuks seada.

Sama kehtib ka teiste kõrge lageraiemääraga metsarikaste riikide kohta. Samas on eduloole juba esitatud vastulaused: just need riigid, mis metsa säästevenergiana aktiivselt ekspluateerivad on vähem teinud, et välja astuda fossiilkütuse tarbimisrõngast. 14 detsember 2017 ilmub ajalehes „The Guardian“ Euroopa riikide teadurite ühiskiri, mis probleemile tähelepanu juhib ja konstanteerib, et kui selles tempos lageraied jätkuvad, aitab see otseselt kaasa maakera igijää sulamisele ja on veetaseme tõusu põhjuseks. https://www.theguardian.com/environment/2017/dec/14/eu-must-not-burn-the-worlds-forests-for-renewable-energy Samuti on vahe tarbijateadlikkuses.


Võrdluseks Eestiga pindalalt sama suur Holland, kellel ei ole metsa ja kes seetõttu metsa ka taastuvenergia pähe ei kasuta, seisab kõigis Euroopa säästlikkusedetabelites kõige taga. Samas on sealsed omavalitsused ja kohalik seadusloome kogu kohaliku väärtuspõhise ühiskonna nii ümber konstrueerinud, et kliimal oleks inimtegevuses võimalikult keskne roll. Näiteks ei investeeri kohalikud pensionifondid enam fossiilkütustega tegelevatesse ettevõtetesse. Ja käibele on tulnud terminid „fossiilne pension“ ja „roheline pension“.https://www.hetkanwel.net/2018/03/14/maak-het-verschil-met-een-duurzaam-en-groen-pensioen/ või on sealsed eraettevõtted vajalikuks pidanud panustada tuuleparkide rajamisse ja linnades on algatatud kogukondlikud komposti kogumise paigad, et saada kohalikku bioenergiat. 2017 pani riik riiklikest vahenditest välja 100 miljon eurot toetusrahasid, et ehitussektori üleminekut nul-meeter-ehitiste peale kiirendada. http://nulopdemeter.eu/e-100-miljoen-subsidie-beschikbaar-voor-energiebesparing/ Töömetoodikate ja seadusandlusega on võimalik tutvuda: www.lente-akkoord.nl



Eesti edukas positsioneerumine maailma roheliseimate ja taastuvenergia kasutuses esirinnas maade hulgas on ehk põhjuseks, miks valdade ja linnade kodulehtedel kliima teema kajastamist või ennetavate meetmete kasutuselevõttu vajalikuks ei ole peetud. On ju siinkandis keeruline probleem nagu iseenesest lahenenud. Ehk on positiivsed statistilised näitajad ka selle põhjuseks, et kodanikele mingeid eri vahendeid kliimamuutustele vastu astumiseks ei ole pakutud. Ilmselt on eeldatud, et ametnikel on summadega midagi arukamat teha. Näiteks muru pügada. Sarnane enesekindlus kajastub ka rannikualade halduses.

Näiteks on RMK lageraied toimumas Lääne-Harjumaal 3-5 kilomeetri rannajoonest Klooga-Ranna-Klooga-Kersalu regioonis. Kuna riigi üldnäitajad kliimamuutustele vastuastumises head, pole rannaaladele lisakindlustust või loodusalade kaitset vajalikuks peetud. Tsiteerides RMK rannikuäärse männiku lageraie infotundi: „5 aastaga kasvab mets peale lageraiet taastub ja siis me hooldame seda uuesti.“ Võrdluseks, Hollandis on alates 2017 kõrgendatud rangusega meetmed kasutusele võtta, et kindlustada kõigi kallaste looduskaitse. https://www.natuurmonumenten.nl/pers/betere-bescherming-van-nederlandse-kust Hollandi Keskkonna ja Infrastruktuuri minister Schultz van Haegen ja maakondade esindajad sõlmisid lepingu, et kogu rannajoon kaitse alla võetaks. Projekti toetuseks koguti 105 000 algkirja ja kokku osales Ranna-ala kaitseleppes (tõlkes „Kustpakt“) 56 kohalikku ühingut ja organisatsiooni. Sealhulgas on keelatud ranna-ala puude raiumine. http://www.dna.sr/media/100559/15_435_initiatief_voorstel_wet_Beschermd_Kustgebied.

Kuna jätkuvalt kliimadiskussioonis korduma jäänud võlusõnaks on süsinikdioksiidimaks (carbon-tax) siis tundub kuidagi loomulik, et varem või hiljem kehtestatakse ülemaailmne maks ära ja maailma inimesed korrigeerivad vastavalt ümber oma tarbimisharjumused. Kasutavad vähem eelsoojendatud vett, võtavad lühikesi dushe, sõidavad vähem lennukiga ja tarbivad vähem eksporttooteid. Ei vaja plastmassi sest kasutusse tulnud taimse baasainega bioplastik võtab pakenditoostuse üle ja kõik hinnad on sõltuvuses sellest, palju ühe või teise toote valmistamise ja tarbijani transportimises süsinikku atmosfääri paisati.

Väiketootmine muutub kasumlikuks kuna suurtootjate süsinikumaksukoormus tõuseb. Ja turism üldisena kuulutatakse keskkonnakahjulikuks. Kuulutatakse välja üks ühtne süsinikumaks, mida suurettevõtted üle kogu maakera, kus nad ka ei tegutseks, maksma hakkavad. Sellele vastavalt reguleerivad nad oma teenuste hinnad. Sellele vastavalt korrigeeriks tavainimene ümber oma tarbimisharjumused ja oleks korras. Minu tervisele mõjuks see hästi sest sõidaksin auto ja lennuki asemel jalgrattaga. Kas nii ka läheb, see on hoopis teine lugu...

Nädal peale selle loo kirjutamist pakub Eesti meedia ühtäkki sellele loole epiloogi.
Nimelt loen toimub 25 juuni 2018 Strasbourgis 2 suuremat kohtumist. Üks sõjateemaline, teine kliima ja ringmajanduse teemaline. Nagu anektoodis. Samal ajal samas kohas. 

Kui kliimateemalise kohtumise kohta Eesti meedias midagi ei ilmu, seda ei peeta vajalikuks kajastada siis sõjateemalisel ilmub pressiteade: "Eesti asub sõjalisse koostöösse Prantsusma pakutud militaarprogrammis." http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-liitub-prantslaste-kaitsekoostoo-algatusega?id=82743853  (Lisan siin sulgudes ka selle ringmajanduse- kliima-kohtumise, et oleks võimalik lugeda, mida siis ei kajastatud. http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2018/06/25/circular-economy-council-adopts-conclusions/

Tollest militaarkaitse koostööst veel:Kas Prantsuse märulipolitsei praktikad ja tööeetika jõudmas Eestisse? (On nad nüüd jõud ühendanud, kas tähendab sealne tsiviilarutelude lahendamise tava vägivalla abil liigub siiasuunas? Loodan isiklikult, et mitte. 

Küsin edasi, kas selleks on garantiisid ja kui siis milliseid? Teadaolevalt on Euroopa suurimateks relvatöösturiteks Prantsuse (osaliselt riigikapitalil ehk võrdluseks, Prantsuse Thalse Group on nagu Eesti RMK või midagi...) Wikipedia andmeil on veel on Thales Groupil rahasummasid mainimata (55% kogu maailma relvade müügitulust ja osalus sõjalistes operatsioonides kokku 56-s riigis). Siis on veel lennunduses Prantsuse Safran millel 16.5 miljard eurot müügitulu, Naval Group 2013 seisuga net-müügituluga 104 miljardit eur, veel on seal Airbus Helicopters SAS, EADS Astrium, CEA, Dassault Aviation Groupe, Thales Systèmes Aéroportés, Nexter ja veel 4-10 Euroopa ühistootmistes. Uurides klantspilte tuldpurskavatest imemasinatest, üks kallim kui teine, mitteühtegi ise soetada ei jaksaks, pani andmemaht küll nentima, et on arusaadav, et relvadesse investeeritakse kui see kasumlik on. Ehk kaitse on äri. Kliimakaitse või inimõiguste või elujõulise kliimaseaduse läbiviijate kaitse. 

Sõjapidamine- vajadus või moeasi? Peilides teiste Euroopa riikide meedia arvamuskülgi, ei ole mitte kõik Prantsuse relvamüügikampaaniast ühtviisi vaimustuses. (Äri on äri aga igal äril pole otseseid tagajärgi.) Nimelt tekitab iga relvastatud kokkupõrge ka riigile ja inimestele loetlematu hulga kulusid. Kulu kohustusena võtta hiljem sõjapõgenikke vastu, suurenevad kulud olmes, sotsiaalsektoris, jäätmekäitluses. Kui veel 80ndatel püsis illusioon Kesk-EU-s et ilus klantsrelvastus on ju soetatud selleks, et kaitsta häid halbade eest on sellel muinasjutul vähem kaasaminejaid. Või on rohkem neid kes küll meelsasti veel näeks halvad ja head ära ja, et halvad oma palga saavad aga näevad ka kuidas hilisemate humanitaarkatastroofide lahendamise kulud nende endi rahakotist võetakse vähendab sõjapidamiselusti. 

Nagu kliimaleppes kajastuva CO2- puhulgi, pole ka militaarkaitse puhul kõik kulud  mustvalgel üles loetud ja nähtavad. Ja seetõttu on CO2 väljalaskmine ja sõjapidamine kunstlikult soodsamana näidatud kui ta tegelikult on. 

Mis sellest järeldada võib? Jääks ootama Euroopa liidu debati käiku, mis hetkel aktuaalne: Kas Euroopa Liit peaks suurendama rahastust relvastumisele (loe toetama majanduslikult Prantsuse relvatöösturite kasvu) või minema pehmetesse alternatiividesse (loe politseiriik kombinatsioonis kõikejärgiva sotsiaalteenuste paketiga ja suurendatud hulga 
turvakaamerate paigaldamisele igale ruutmeetrile) või on veel alternatiive ja valikuid või kas need avalikult ka ühiskonnas arutlusele jõuavad või kas kodanikul nendele veel enam õigusi on?

Üks neist võimalikest tulevikuvisioonidest: "võimude lepe kodanikuga: me pakume teile kaitset kliimamuutustega kaasnevate muutuste eest, te tarbige samas tempos edasi, küll kui jamaks läheb meie hoolitseme... mõelda pole vaja... aga vasutasuks soovime kuulekamat ja kontrollile alluvamat kodanikkonda." Kõlab endiselt Orwell? See jällegi ikkagi järgmine lugu sellest, kuidas Hollandis korraldatud on. (Mis on läbiv inspiratsiooniallikas läbi kõigi kirjutiste kombinatsioonis EU arutlusel olevate programmidega stiilis, mida toob tulevik.)