Tuesday, 22 May 2018

Intervjuu: mikroplastiku vastu võtleva ühinguga "Plastic Soup Foundation"




Ühingu „Plastic Soup Foundation“ tegevuskavas seisab: „Kui me 2050 lõpuks enam kui 1124 miljon tonni plastikut toodame, jõuab suur kogus sellest meie elukeskonda, kus see aeglaselt laguneb ja aina väikesteks tükkideks eraldub. Seeläbi suureneb mikro ja nano plastikute hulk vees, järgnevatel aastatel.“ Isegi kui ainult 3% sellest ookeanis maabub, on juttu 33 miljardist kilost plastikust. 


Ja ühingu kodulehel on veel välja toodud tsitaat Ellen McArthur Foundation-ilt. „Kui me oma plastmassi tarbimise harjumusega jätkame, on meredes aastaks 2050 rohkem plastmassi kui kalu.“ Mis me siis saame teha? Meil on vähemalt selget suunaandjat vaja oma mõtetele, et see plastmassi tsunami peatada. Ühing „Plastic Soup Foundation“ arvab, et inimtervis on otsuse tegemisel kõige määravam. Ja hirmutavat: 40% kogu plastmassitoodangust on ühekordne plastik. Ehk miski, mis peale kasutamist juba esimese 20 minuti jooksul ära visatakse.

Mul on võimalus teha intervjuu ühingu „Plastic Soup Foundation-i“ algataja ja tegevjuhi, Maria Westerbos-iga, et täpsemalt uurida, mis on nende plaanid, et planeet maa antud probleemist päästa. 

Maria Westerbos kutsub lahkelt külla nende Amsterdamis asuvasse kontorisse või võimaluse intervjuuks skaibi teel. Valin küsimuste esitamise meilitsi, et säilitada täpsus, intervjuu on viidud läbi ja tõlgitud hollandi keelest.


Maria Westerbos, kas võib öelda, et ühing „Plastic Soup Foundation“ on päris suure panuse suutnud anda, et 23 mai 2018, Euroopa Liidus ühekordsed plastiktooted keelustatakse? (Viiteks Hollandi päevalehe, NOS, 8 mail 2018 ilmunud vastavasisulisele artiklile: https://nos.nl/artikel/2230876-europees-verbod-op-plastic-wattenstaafjes-en-plastic-bestek.html)
Ühing „Plastic Soup Foundation“ võitleb plastmassi tekitatud saaste vastu, selle allikast lähtuvalt ja see on unikaalne. Selliste otsuste puhul, kus kurss on selgelt võetud kokkulepitud suunal, töötame kõik sama eesmärgi nimel. Euroopas oleme me sõlminud liidu: „Break Free From Plastic Movement“. (Mis tõlkes on: „Murrame plastiku kasutamise nõiaringist välja.“) Selles liikumises töötavad tuhanded mtü-d koos, et eesmärgi saavutamine õnnestuks. https://www.breakfreefromplastic.org

#breakfreefromplastic


Ühingu „Plastic Soup Foundation“ viimaste projektide tutvustuseks: 2018 aasta suurim teavituskampaania on „Beat the microbead.“ (Tõlkes: „Lahendame plastmassi mikroosakeste probleemi.“) 




Tsiteerides ühingu „Plastic Soup Foudation-i“ 2018 aasta tegevuskava: „Beat the microbead“ projekti toetab 98 mtü-d 44-st riigist. Euroopa, Põhja-Ameerika, Okeaania kõrval järgnevad nüüd ka Aaasia (mille kesksena Hiina) ja Ladina-Ameerika. Euroopa Liit valmistab samal ajal ettekirjutust, millest lähtuvalt tunnistatakse mikroplastikud inim ja keskonnaohtlikuks riskifaktoriks. 
(Allikas: https://www.plasticsoupfoundation.org/wp-content/uploads/2018/05/PSF180503_activiteitenplan_2018.pdf)

See leiab äramärkimist ka „REACH-is“. (REACH- Euroopa Liidu keemiliselt töödeldud ainete registreerimise hindamisega tegelev andmebaasisüsteem. Hõlmab nii Euroopa siseseid kui ka importimisele eksportimisele kuuluvaid aineid. REACH esindab lühendina märksõnu: „Keemiliste ainete registreerimine, hindamine, autoriseerimine“ ). REACH-ist lähtub ka liikmesvabariikide vastavasisuline seaduseloome. Allikas: http://ec.europa.eu/environment/chemicals/reach/reach_en.htm

Millal algas ühingu „“Plastic Soup Foundation“ teavituskampaania mikroplastikute ohtlikkusest? Me alustasime 2012. Teavituskampaania on pea kuue aastane ja kestab endiselt!

Momendil on ühing „Plastic Soup Foundation“ töötanud välja välja lastele, algkoolides läbiviimiseks sobiva õppeprogrammi. Mille abil on hea lastele selgitada, miks mikroplastikud oluline teema on. Mis on nende mõju meie keskkonnale jne. Esitlusajaks on teatatud august 2018. Hollandis on nii 7000 algkooli ringis. Kas võib ütelda, et kõik Hollandi koolid saavad lähiajal sellise õppematerjali?
Momendil on meil nii, et kõik soovi avaldavad koolid võivad selle õppekomplekti tasuta saada. Ainus kulutus mis neile kaasneb, on postikulu. Ja momendil on projektiga liitunud juba 3000 kooli.

Ta lisab: Oleme avatud koostööle ka koolide ja haridusprojektidega teistest riikidest. 


Siinkirjutaja lisab: Kui on keskkonnaharidusega tegelevaid ühinguid, kelle jaoks mikroplastikute ohtlikkusest kõneleva õppeprogrammi Eestis laiemalt tutvustamine jõukohane, palun ühendust võtta Marie Westerbos-iga: pers@plasticsoupfoundation.org või graaf.loojut.selts@gmail.com

Siinkirjutaja nimelt küsib nüüd endalt, ehk oleks mikroplastikute tutvustamisel koht ka Eesti haridussüsteemis? Tegu on rahvusvahelise probleemiga, mis tähendab, et me kõik saame lahendusele kaasa aidata, on nii? Kui oma tooteid siia ekspordivad suurkorporatsioonid omavahel koostööd teevad, tundub loogilisena, et koostööd teevad ka nende tekitatud kahjude korvajad ja looduskahjude problemaatikast teadlik olemine on elementaarne nagu plastikuvaba joogivesi? Alustame projekti tõlkimist 0-eelarvega. 

Maria Westerbos lisab koostööle ühe tingumuse: Kahjuks peame momendil kõik selle projekti tööfaaside kulud ise katma. Näiteks nagu tõlge, trükikulud või projektiga kaasas oleva joonisfilmi ülelugemise- helindamisega kaasnevad kulud. Õppematerjalidega käib nimelt kaasas ka hariv multifilm. Ja tegu ei ole suurte kulutustega. Rohkem antud õppematerjali kohta siit: https://www.plasticsoupfoundation.org/en/psf-junior/

Küsin edasi: Teie selleaastane kampaania keskendub kosmeetika teemale. Tsiteerin ühingu programmi: „Kosmeetikat testitakse küll. Aga need on traditsioonlised toksikoloogilised uuringud mis antud materjali mõju keskkonnale ja inimese tervisele täielikult ei hõlma.“  

Maria Westerbos: Me viime läbi iseseisvalt uuringud ja selgitame välja, millised on reaalsed kosmeetikas kasutatava mikroplastiku ohud tervisele.“ Nendele inimestele, kes ei taha tarbida sellist kosmeetikat, mis mikroplastikut sisaldab, oleme loonud oma garantiimärgi. See tähistab kõiki neid kosmeetikatooteid, mis plastmassi mikroosakesi üldse ei sisalda. Selle nimi on „Zero Plastic Inside“. Seda on juba toetanud 52 brändi.Tõenäoliselt suurim kosmeetikafirma, mis seni plastikuvaba garantiimärgi saanud, on Weleda International. Nõnda liigume lahenduse poole. https://www.weleda.com/international

(Siinkirjutaja komentaar: olen isiklikult antud Weleda-firma kosmeetikat, sealhulgas taimseid hambapastasid kasutanud ja soovitan. Eriti kalandula oma. Tooted on sisult ääretult puhtad ja seda on ka kasutades tunda. Loodan väga, et peatselt saab toode plastikuvaba pakendi. Kui tõenäoline see on, uurin teises intervjuus firma esindajalt.

Alloleval pildil ühingu "Plastic Soup Foundation" väljastatav null-plastmassi kvaliteedimärk:




Mida peaks ettevõte tegema, et seda garantiimärki saada? Võtma ühendust info@beatthemicrobead.org. Sellele järgnevalt saab firma nimekirja 69 plastikuga, mille UN Environment Programme, (Ühendatud Rahvuste Keskkonna Programm) kindlaks on määranud. Kui on võimalus labaratoorse uuringuga tõestada, et ükski nimekirjas olev plastik selle kaubamärgi toodetes ei sisaldu, võivad nad saadud nulli esitleda meie pakutud garantiimärgi abil.
Lisa: Teadaolevalt on United Nations Environment Programme Rootsis 70ndatel loodud ühing. Mis aktiivselt osaleb keskonnateemaliste juhtnööride ja lepete loomises mis UNEP dokumendihoidlas tutvumiseks saada. (https://www.unenvironment.org)

Ühing „Plastic Soup Foundation“ leiab palju toetust suurfirmade hulgast. (Näiteks teie plastikuid selgitava haridusprogrammi finantseeris supermarketite kett Aldi.) Ja te olete üldiselt suurfirmadele vastu tulnud nõnda, et neil teie projektides osaledes võimalus on midagi ära teha. Kas esineb ka fenomen, et kõige suuremad plastmassi loodusesse paiskajad on ise ka samas kõige suuremad reostuse puhastamise toetajad?
Ei, plastmassi tööstuselt me raha vastu ei võta. Mitte kunagi. Me oleme sõltumatud. Nad on meile raha pakkunud kuid me oleme keeldunud.

Kas olete oma teavituskampaaniates ka rahvusvahelistelt rahvaalgatusportaalidelt abi saanud? Projektidelt nagu www.Avaaz.org või www.SumOfUs.org. Mis on suurim tugi, mis nad on suutnud pakkuda?
Ei mingit tuge. Me oleme küll Avaazilt abi palunud kuid nad pole meile kunagi vastanud.


Kas ühing “Plastic Soup Foundation“ võtab meeskonda ka vabatahtlikke või praktikante?
Jah, veebilehel https://www.plasticsoupfoundation.org/en/ on link „tööpakkumised.“

Kas ühingut rahaliselt toetada saab? Jah, palun!
https://www.plasticsoupfoundation.org/en/become-a-donor

Mis teie isiklik arvamus muidu plastmassi kohapealt on.Kas see sobib ringlusmajandusse? Jah, aga alles siis, kui seda loodusesse enam ei leki. Momendil lekib vähemalt 8 miljard kilo aastas ja otsejoones ookeanide poole ja see pole mingi ringlus.

Hollandis on tugevad taimse bioplastiku tootjad. Bio Futura, Avantium, Corbion. Kas te soovitate neid kui usaldusväärseid? Näiteks Bio Futura ühekordsete nõude tootevalik? www.biofutura.com

Me toetame lahendusena „Plastic Free Aisles“ süsteemi. (Plastikuvabad supermarketid.) Esimene pop-up supermarket, mis plastmassi poes kasutamise lõpetas ja oma tooted ainult taimsesse bioplasti pakib, on Amsterdam-Westis asuv Ekoplaza, aadressil Jan Pieter Heijestraat 105-109. Aga!!! Selleks, et taimne plastik saaks laguneda ja süsinikutsükkel saaks vabaneda, peaks rohkem vastavaid taimse plastiku komposteerimisvõimalusi avalikku kasutusse tulema.

Kommentaariks siinkirjutajalt: Ülalmainitud pood Ekoplaza on avatudseal iga päev 8st- 20.00-ni. Kas sealt ka läbi interneti tellida saab, ei tea. https://www.ekoplaza.nl Maksta saab nii sularahas kui kaardiga. Kohaliku linnalehe Parool andmeil, on poel  kokku 700 erinevat plastmassivaba toodet. Nii  ligikaudselt 15% sellest, mis hariliku bioloogilise supermarketi tootevalikuks on. Otsus plastmassivabaks hakata tõi poele kaasa kenakesti tuntust. Meediatähelepanu on poeke selle sammu eest saanud nii iuudisteagentuuridelt CNN-ilt, BBC-lt kui Al-Jazeeralt. Viiteks link CNN vastavale uudistelõigule: 
https://edition.cnn.com/videos/tv/2018/02/28/plastic-free-aisle-ekoplaza.cnn


Selle loo juures kasutatud ühingu „Plastic Soup Foundation“ reklaamplakati ja kvaliteedimärgi avaldamine ühingu antud nõusolekul. Weleda nõusolek taotlemisel.

Läbi surfatud veebilehti:
http://www.beatthemicrobead.org
http://www.wired.co.uk/article/microbeads-international-ban-damage-marine-life-plastic
https://www.independent.co.uk/environment/ban-harmful-microbeads-microplastics-could-be-breach-eu-free-trade-law-government-environment-a7514716.html
https://www.indy100.com/article/microbeads-harmful-where-are-they-banned-countries-7549811
http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-3296604/No-plastic-shower-gels-face-scrubs-Cosmetics-firms-pledge-remove-harmful-microbeads-protect-oceans.html
https://eu.usatoday.com/
http://ec.europa.eu/environment/chemicals/reach/pdf/39168%20Intentionally%20added%20microplastics%20-%20Final%20report%2020171020.pdf
https://blog.euromonitor.com/2016/10/plastic-not-fantastic-industry-responds-to-us-microbeads-ban.html
http://sites.nicholas.duke.edu/statsreview/env212-us-domestic-environmental-policy-blog/microbeads-by-jessica-matthys/
http://organic-market.info/news-in-brief-and-reports-article/france-ban-of-plastic-microbeads-in-cosmetics-in-2018.html
https://www.nature.com/articles/srep34351
https://www.plasticsoupfoundation.org/en/2017/07/sweden-leads-european-ban-on-microbeads/
https://www.loreal.com/media/news/2017/mar/reformulation-of-products-using-microbeads
http://www.dailymail.co.uk/news/article-3759269/Plastic-fish-caught-Britain-toxic-microbeads-used-shower-gels-toothpastes-beauty-products.html
https://www.aph.gov.au/About_Parliament/Parliamentary_Departments/Parliamentary_Library/FlagPost/2016/June/Marine_microplastics
https://chemicalwatch.com/60148/trade-body-questions-european-commission-over-uk-microbeads-ban












No comments:

Post a Comment