Thursday, 31 May 2018

Kolumn: jäätmekäitlus ja turismindus Klooga moodi

Täna oli mul harukordne juhus dokumenteerida. Kuidas toimub prügivedu Klooga järve äärest. Saadud muljetest ajendatuna kirjutatud allolev mõttemõlgutus.
Just hiljuti, selles mais EU Komisjoni poolt esitletud kava plastik ringlusmajanduses, mis keelustab ühekordsed plastnõud ja vähendab plastmassi kasutust või pakub meetmed, et see vette ei satuks: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-3927_et.htm
Samuti on Euroopa Komisjonil koostatud raam-eesmärk taastada- parandada seni degradeerunud looduslik mitmekesisus aastaks 2020 15% võrra. 
http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/strategy/target2/index_en.htm
Selle programmi nimeks, mille raames see läbi viiakse on TARGET 15. Kusjuures TARGET 15 on ülemaailmne mitte üleeuroopaline programm. 
 https://www.cbd.int/sp/targets/rationale/target-15/
Ka United Nations soovib ökosüsteemi degradeerumise neutraliseerimist. Nende eesmärk on 100% taastamine 2030-ks. Seda mõõdetakse juba 100-s riigis ja selle tähiseks on LDN TSP.  https://www.unccd.int/actions/achieving-land-degradation-neutrality

Aga juba aastaid enne, on meil paberite järgi olemas ja aktiivses kasutuses pakendite sorteerimise süsteem, ja võimalus neid prügikasti materjali kaupa eraldi panna.

Paber paberi hulka. Papp pappi hulka, Plastmass plastmassi hulka. Metall metalli hulka. Kas ikka on need võimalused siin loodud? Vähemalt üks sorteerimiskeskus igasse paikkonda ja taaskasutuskeskus igasse keskusesse, ka tööriistaparandusklubi ja tasuta tööriistalaenutusega. Nii nagu kokku lepitud oli EU raamlepetega, et tuleb ja tehakse? Ja kuidas see mujal käib... Pildil prügisorteerine nii nagu ta toimub Hollandis:

















 





Kuidas käib pakendite taaskasutusse suunamine Klooga külas?

On looduskaunis koht, on näiteks Klooga järv. Järv on avatud maantee ääres, noored puud maha lõigatud, et järv ka teepealt hästi nähtav juhuslikele reisijatele. (See ei häiri, et eakatel puudel pole enam nn. madalamat rinnet, mis niikust hoiaks. Vanal puul noor kõrvalt võtta ära on sama kui kellegil laps ära võtta. Milleks? See vastab turisminduse esteetilistele nõuetele: peab olema küll looduslik, aga ka hoolitsetud.) Järve juurde sisse sõites on kohe parkla.WC-ga. Ja hiiglasliku plast-prügikonteineriga. See on juba nädal enne jäätmeauto saabumist Radiks Keskkonnateenustest triiki täis.

Igapäevaselt võib aiva ehmuda, mida kõike konteinerisse ei ole püütud toppida. Lahtiselt. (Härrad ja daamid, kes on võtnud vaevaks oma auto järve äärde parkida, on kaasa võtnud ujumisriided aga ei ole ilmselt võtnud oma väljasõidule kaasa prügikotte! Seetõttu on suur konteiner täidetud kõikvõimalike tootepakenditega... lahtiselt! 10 meetrit järvest! Looduslikust veekogust! Segamini on paber, plastmass, metall, biojäätmed. Samuti iga kord kui kaas avaneb ja on vastav oht, väga võimalik, et uue pakendi konteinerisse panekul lendleb ülejäänud pool välja.)

Kas on mõjuvaid põhjusi, miks ülejäänud EU-s normaalselt funktsioneeriv pakendite sorteerimise süsteem materjalide järgi ei ole sellesse külla jõudnud, ei ole teada.
Aindaks erandiks on kõrghooned, mis on saanud ka paberi ja pakendikonteineri. Neile tagab selle seadus.

Pildil: Hollandi avalikes kohtades on prügisorteeriiseks konteinerid, on näha, et nad on materjali kaupa. Ka paljudes nähtavates kohtades näiteks vanade mobiilide ja tehnika kogumiskastid ja koht patareide jaoks. Sorteerimispaake on sortide järgi pigem palju ja erinevaid. See kolmene kombokast on standard.




KLOOGA NÄIDE DEMONSTREERIB KOHTTURISMINDUSE- KOHTTURUNDUSE JA KOHALIKU LOODUSKESKKONNA HUVIDE PÕRKUMIST: 
KANNATAJAKS POOLEKS ON LOODUS.

Kuidas on võimalik, et niiütelda looduskeskonda, avatud veekogu vahetus läheduses, 10-15 meetrit kaldast seisab 999 liitrine "segajäätmete" konteiner (põhimõttel- siia võib igaüks panna kõike ja mis ilmseltelt ületäitub regulaarselt. Ja kedagi külas ei häiri. Või kui häirib, siis nähakse lahendust "kui me ikka kontrolliks rohkem, ostaks kõik inimesed endale segakonteineri ega tooks oma pakendeid siia järve äärde prügikasti." See, et segakonteiner sisuliselt tähendab ühte kogumit-massi, mis põletamisele läheb, ja millest taaskasutusse enam keegi midagi ei sorteeri, inimesi ei häri. Mind ka ei häri. 

Mind pigem häirib, et juba 10 aastat on Euroopa Liidu Parlamendis ja Komisjonides ja ettekannetes üldsust lollitatud, nagu Eesti suuremates valdades toimub ringlusmajandus ja keskkonnasäästlik prügikäitlus, kui tegelikult ei toimi. 

Mis mõte on teha head nägu mängu juures, mida üldse ei viitsitagi mängida? Ütelgu ausalt, et "sorry, me ei viitsi teie sorteerimist kaasa teha, minge kuu peale." Variant: andke meile raha, aitähh, umm.. ook, pakendite sorteerimisvõimalus? Unustasime... " Lootuses, et 10 aastat möödub, ehk nad siis enam ei huvitu sellest ringmajandusest ja me saame rahulikult oma "saadame kõik jäätmed ühesuunaliselt" stiilis edasi elada.

Lisan printscreeni hiljutisest EU infolehest plastikute kohta. 2017 seisuga. Enne kui Hiina keeldus EU plastikut vastu võtmast ja palju taaskasutusplastikut läks laevadega sinnapoole teele. Ehk ka see osa, mis nüüd ka lihtsalt soojuselektrijaama korstnasse lendab, sest reaalset toimivat taaskasutustsüklililst ringlust plastiku jaoks pole endiselt. 

Sellel ajal kui infoleht ütleb, et "Plastic is too valuable, to be burnt or landfilled" (Ehk ärge viige seda soojuselektrijaama vaid tootke sellest uusi kummikuid) võiks ütelda "Plastmass on reaalselt loodust-keskkonda ja vett kahjustav."

Meie ainevahetusse jõuab plastmass kalade, joogivee, õhu kaudu. Muu ladestub ja selle väljakoukimine on nii kulukas, et plastikutootjad sellega kunagi tegelema ei hakka." Ma tahaks ütelda, et ma ei tunne ühtegi plastikutootjat isiklikult, Kloogal neid ka ei ela, tähendab probleemi pole. Kui mu naabrimees või naabrinaine oleks plastmasspakendite tootja ütleksin talle, et "hoi, kuule teeks õige midagi selles suhtes?" Aga see inimene, kes reaalselt vastutab on kusagil abstraktses kauguses ja vedelevad pakendid on reaalsus.  Pakendite tootjaid ei ela Kloogal aga neid, kes plastpakendis asju poest ostavad, on küllaga.



KAS KLOOGA KÜLASTAJA LOODUSEST IKKA HOOLIB? KUI EI, EHK OLEKS OTSTARBEKAM TALLE EHITADA MUGAVATE KOMMUNIKATSIOONIDEGA KOHVIK, MIS ON POELE, PARKLALE JA JÄÄTMEKÄITLUSKESKUSELE LÄHEMAL? (EELISTAVALT LAUSA SPETS OMA JÄÄTMEKÄITLUSKESKUSEGA, BIOPLASTI KOMPOSTEERIMISMASINAGA, TAASKASUTUSKESKUSEGA, LASTE LOODUSKLUBIGA KUS HARJUTATAKSE KONNADE LAHKAMIST, KUS NAD SAAVAD RÄHNE TULISTADA, LUIKEDEGA KAKELDA JA KUS VÕIKS KA OLLA SUURE EKRAANIGA TELEVIISOR LOODUSFILMIDEGA JNE.) Kullaauk ettevõtjale ühesõnaga. Ja ilma pärisloodust kahjustamata. Ja laseks selle järveäärse võssa kasvada, et keegi sinna teed ei leiaks peale nende, kes seal käituda oskavad. 

Tooksin võrdluse Hollandiga. See on mõeldamatu, et Hollandis oleks loodusväärtuslik koht nagu Klooga järv ja autojuhid, kes ei viitsi oma autot lähimasse asfalteeritud külakeskuse parklasse viia, kütavad sellega metsa sisse. Sest 10 minutit kõndida on liiga pikk maa. Isegi kui teerajakene parklast järveni on asfalteeritud ja sile. Ikkagi on 10 minutit jalutada no liiga pikk. 

Autojuhtide käitumisotsuseid on seal motiveeritud tasulise parkimisega. Ehk inimene, kes pargib 10 km eemal ja üürib randa tulemiseks ratta maksab parkimise eest vähem kui keegi, kes soovib otse järve äärde sõita. Seda võib, aga parkimise poole tunni hind on 10 eurot. Samuti ei toimu seal kunagi külaliste majutamist otse looduskauni koha keskel. (Kuna siis see poleks ju enam peatselt looduskaunis koht ja ammugi ei elaks üle seal elavad loodusliigid. Loogiline?)

Kui küla aktiivsetel inimestel on soov, et külla tuleks iga suvi võimalikult palju külalisi. Miks pole neile kämpingut või võõrastemaja? Telklaagrit. Kohta kus jäätmeid tekitada? Miks on võetud küla peamine looduskaunis koht ja see külalistele pakutud stiilis "tulge lagastage siin!" Ülemaailmselt on kämpingute korraldus traditsiooniliselt pisut eemal looduskaunidusest just, et ennetada võimalikke kahjustusi ja, et seda ilu kauem jätkuks. (Põlve otsas tehtud statistika: momendil tulevad Klooga järve äärde toidu ja olme toonud külastajad viskavad iga suvi järve vähemalt 50 liitrit prügi: plastmassi, plekki. See ladestub põhja. Selle välja puhastamiseks ei ole mingeid ressursse loodud.) Kohati tundub, et Kloogal, selle asemel, et toetada paikkonna säilimist ja luua ettevõtlust on vastupidi oldud ametis paikkonna hävitamisega ja ettevõtluse takistamisega tekitades kiireid lihtsaid lahendusi mis on ääretuld kulukad aga ei too külale mitte sentigi sisse.

Võrdluseks, ei ole loodud jalgrattalaenutust, vahvaid rongiootesaale kohvikuga või kämpingut. Ei toimi looduskaitsering lastele ega looduskaitseklubi nn. üld-looduskeskkonna säilitamiseks.

Hollandis: Isegi ükski kohalik vald ei annaks tegutsemisluba firmale, kes mainib, et tema teenuse kasutajad kavatsevad hakata metsa parklana kasutama. Trahv valesti parkimise eest on 50 eurot. Miinimum. Ütleme, et Klooga järve juures pakutakse teenust, saaks vaidlustada teenusepakkuja tegevusloa. Aga kas ikka on? Mis teenust ja kes seal õieti pakub? Klooga küla? Külavanem? Küla...mis? Ja kellele? Ja kuidas see kohalike inimeste ja loomade ja lindude ja puude ehk ökosüsteemi elu mõjutab, positiivses mõttes... (Näiteks Hollandis on elementaarne, et loodusesse minnes võetakse oma pakendid ja jäätmed lahkudes kaasa. Avalikuks külastuseks mõeldud kohtades on palgaline koristaja-valvur.)

Kui Klooga järve juures mängitakse ettevõtlustsenaariumit, ostku ettevõtjaambitsioonidega külaelukorraldaja endale tükk maad. Kaevaku sinna järv ja võtku seal oma turiste vastu. Miks peab Klooga järv ennast kellegi korraldajaambitsioonidele (jälle) ohvriks tooma? Klooga järv meenutab pisut mingit kellegi juhtimisoskuste proovilepanekut, mille apsud maksab loodus kinni ja kohalikud teevad selle klattimiseks vabatahtlikku tööd ilmselt hiljem.

Need on fotod, mis tollel päeval tegin. Lisaks käin juba teist aastat oma last ujuma viimas järve. Ehk sarnane üldpilt oli ka eelmistel suvekuudel. Ja meie kott on alati päeva lõpus kellegi mahavisatud ja meie ülesvõetud pakenditest pungil. Olgu. Aga igapäevaselt. Juba teist aastat. (Jutt pole oma ukseesisest vaid näiteks, kas keegi on vaadanud millised plastmassilademed mattunud kohtades, kus lapsed mängivad? Püüame mingil hetkel tehtud fotod Kalevi kommivabrikusse viia palvega muuta need pagana plastkommipaberid taimseks- komposteeruvaks. Tehnoloogia on olemas ju selleks. Materjal ka. Komposteerub. Miks kommid endiselt plastpaberis siis? (Viiteks jälle www.biofutura.com või söödava plastmassi tootja Avani Eco https://www.avanieco.com) Aga seni...








KUI PAIKKONNA JUHID EI SUUDA PAKKUDA TOIMIVAID LAHENDUSI, MINGU KOOLITUSTELE. PALUN. NEED ON SH. TASUTA. JA SUURES VALIKUS. KINNI MAKSTAKSE KA OSALUS KOOSTÖÖVÕRGUSTIKES, REISID JA MUU. PALUN ANDKE MAAILMALE VÕIMALUS TEIEGA KOOSTÖÖD TEHA JA OSKUSTEAVET VAHETADA. KOOSTÖÖVÕRGUSTIKE ERIPÄRA: LAHENDUSTENI JÕUTAKSE KOOS. JA VÕRRELDES ÜKSTEISE KAPSAMAID ON TEGEVUS PRODUKTIIVSEM JA VAHELDUSRIKKAMJA TULEMUSLIKUM. (Näiteks äsja populaarseks saanud Kopenhageni mudel.) Kõige konkreetsemad rahastus ja toimumisinfod on väljas www.norden.ee ja meilinglistid nagu Central Baltic Programme info@centralbaltic.eu
Ehk aitaks sõprusküla-asula soetamine? On mõistetav, et loodusväärtusliku koha suunamine ringmajandusele on kordes keerulisem kui linnale pakutavad lahendused kuna lisanduvad lisakulud näiteks transport mille saabuv süsinikumaks kulukaks teeb. On arusaadav, et paljud suur-asulatele rakendatavad mudelid ei toimi aga on ju näiteks ka juba Briti surfikülad ja Kesk-EU looduskaitse alad, kes on intensiivselt keskkonna kahjude minimeerimisega tegelenud, saanud häid tulemusi ja sobivad koostööks, oskusteabe vahetuseks? Võrgustike loomise võimalus igati olemas?

Miks on rahvusvahelised koostööd ja koosolekud olulised? Momendil meid kõiki puudutavad probleemid on globaalset laadi, ehk ülemaailmsed. Ehk vajalik on koostöö, et nad ka leiaks lahenduse globaalselt. Samuti on see põhjuseks, miks nõukogudeaegsed või omamõeldud juhtmimispraktikad nende jamade lahendamisel ei toimi. "Think global, act local" on relevantne võttes arvesse, et probleemid ja nähtused on tekitatud moogulite poole kes ise lahendusi pakkuma ei tule ja mingeid kompensatsioone suurfirmad oma keskkonda kahjustanud toodete turule paiskamise või inimeste halvale käitumisele mõjutamise eest ei paku. "Oma viga" nagu öeldakse. Ja lihtinimesi oma juhtimisvigades süüdistaga pole mõtet ja on lausa ebaviisakas. 

(Olen Klooga suhtlusmeedias korduvalt lugenud halvustavaid postitusi stiilis "inimesed on seda, inimesed on teist"... postitatud ilmselgelt juhtival kohal inimeste poolt, keda häirivad inimesed ja nende käitumine aga kes pole ilmselt oma tööülesandepüstitusest aru saanud. Kloogal pole vaja lasteaiakasvatajat vaid inimest, kes suudab adekvaatselt ajastu ja majanduses toimuvate muutuste kontekstis reageerida ja opereerida minimaalsete kulude ja maksimaalse keskkonnakahjude vähendamisega. Plus kõige olulisem, selle kohaliku loodusvara baasil süvendades ja soodustades ettevõtlust. Rohelist ettevõtlust. Mis ei hävita loodust vaid toimib harmoonilises koostöös loodusega. (Näiteks kohalikest tuulepesadest bonzai puukeste aretamist kortermajade aiapidajatele või põdrasambla kogumist ja pakendamist kopsurohuks.) 2 maailmasõja ajal, sunnitöölaagri raames toimis Kloogal õmblustsehh ja puutöökoda milleni viis lausa eraldi väike kitsarööpmeline raudtee.
Roheenergial töötava kitsarööpmelise raudtee taastamine atraktsioonina külalistele? (Kloogat külastavad Holokausti mälestades aastas arvestuslikult 500-1000 inimest. Neid tunneb ära sellest, et õlad kühmus hiilimisi lähevad metsa. Neil pole harilikult võimalust isegi Kloogal suupistet või hotelli saada sest ühtegi inglise keelset teeviita poekese või hosteli leidmiseks ei ole välja pandud. Nad kardavad kohalikke tülitada sest kardavad, et kohalikud on nagu Poola külad, ei räägi inglise keelt. Külastajate hulk oleks kordades suurem kui koht oleks mõistlikult turundatult. Võrdluseks nt. palju külastatakse Anna Franki maja Amsterdamis.) Ideid on tuhandeid ja nad ei hõlma järve ära lagastamist..

Rõhuasetus keskkonnakaitsel ja kindlasti mitte aktiivsel looduse kahjustamisel. Nähes inimesi, kes juhtimisvõtteid lausa kasutavad looduse hävitamiseks tekib küsimus, et nii võib aga kuulge... Ka piinlik ja kurb hakkab... Me ei ole ju Hiinas... Või see on minu isiklik ootus. Nüüd siin formuleerituna. Kuna keskkond- loodus- ökosüsteem on kapital. On hullus seda hävitada. See on Klooga küla üldine kõige väärtuslikum vara või väärtus, rahasse arvutatuna või mitte. See on asendamatu.)



ARMAS KÜLA JUHT, VALLA JUHT, KESKKONNAAMETNIK, ÄKKI POLE KLOOGA PROBLEEMID TEIE MURE. AGA ÜTLEME KUI KEEGI NÜÜD LOEB, KES ENNAST VASTUTAVANA TUNNEB: KUI TEIE OLETE MÕNE PROBLEEMIGA JÄNNIS ON LAUA TAGA ISTUMAS KA TEIE KOLLEEG SOOMEST VÕI LICHTENSTEINIST, KES ON JUBA LAHENDUSE TÖÖSSE SAANUD HEADE TULEMUSTEGA JA NII EI PEA IGAS KÜLAS KATSE-EKSITUS-MEETODIL EKSPERIMENTEERIMA. SH. KÕIK RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROGRAMMID ON INGLISEKEELSED, EHK ASI EI JÄÄ KEELEBARJÄÄRI TAHA. KÕIK SAAVAD JU ÜKSTEISEST ARU JA ME SOOVIME, ET KOGU MAAILM OLEKS LAHE JA TOIMIV KOHT ELADA MITTE PLASTMASSIMÜLGAS.




Vastavad koolitused positiivsete stsenaariumide loomiseks olemas. Ja mitte ainult jäätmekäitluses. Ka sotsiaaltöös või looduskaitse vallas või lõimumises või lastevägivalla ennetuses. Või vanurite hoolduses. Miks neid ei kasutata? Ehk oleks see midagi kohalikele keskkonna ja ettevõtlus ja jäätmekäitlusaktivistidele? (Miks elame illusioonis, et kõik laabub ilma oskusteabeta. prügi sorteerib ennast ise, loodus vajab perioodilist pügamist taimede õitsemisajal, vanainimesed naerdakse välja, kui neil ealised iseärasused tekivad ja vahepeal grillime ja lõbutseme nagu oleks kõik kõige paremas korras. 

Kui ise ei viitsi, kutsuge külla diplomitega ajusid, praktikante, tudengeid, vahetus-organisaatoreid,  rahvusvaheliste organisatsioonide töögruppe, tööhõiveks ruumi on.
Nagu see Klooga järv. Asjadel oma teed lasta minna võib viia ökokatastroofini.

JA PALUN, MILLAL KEELAME JÄRVE PRÜGISTAMISE? KUNA SELLE TAASTAMISE ASEMEL KAUGES TULEVIKUS VÕIKS LIHTSALT SELLE HÄVITAMIST VÄLTIDA?
OLGEM AUSAD, KUI VETIKAD ON EEMALDATAVAD SIIS VETIKAD KOMBINATSIOONIS KLAASIKLIDUDE JA JÄÄTISEPAKENDITEGA ON KATASTROOF IGALE JÄÄTMEKÄITLEJALE. JA ME TEAME SEDA. JA ENDISELT IGAPÄEVASELT NÄEME KLOOGA JÄRVE VEE PIIRIL ÕÕTSUMAS SINNA "JUHUSLIKULT" SATTUNUD PAKENDEID. KÜSIMUS KA SELLES, MIS ME OLEME LASTELE ÕPETANUD. ON KASVATATUD HEAOLUÜHISKONNA PÕLVKOND KELLELE ON MAALITUD PILT LOODUSEST KUI PRÜGIKASTIST. NÜÜD ON EHK AEG SEE PILT KORRIGEERIDA!
Lastele ringitegevusena ei peaks pakutama puuderaiumist ja muru niitmist vaid taimede ja ökosüsteemi tundaõppimist. Et nad paremini orienteeruks oma kodukoha looduse elus ja seda paremini mõistes saaks nad ise ka omalt poolt enam teha, et kõik looduses elavad isendid turvaliselt tunnevad mitte inimeseks kasvades ei tähenda see neile suureks bossiks saada, kes kõigist oma rattaga üle kihutab. (Sh. konnad ja muu roadkill.)

(Külastage proffesionaalse korraldusega randasid Saksamaal, Rootsis või Kanadas või Austraalias. Kusagil pole 660 L paak lahtiselt veeääres ainsa prügipaneku variandina.) 

KLOOGA VAJAB KORISTAJAT.
Võrdlusest teiste riikidega tooks välja: Nn. "igal pool" kus keegi turismindusebisnisi püsti pannud looduskeskonnas, on reegilna on ka suvekuudel palgaline töökoht regulaarselt lendprügi üleskorjavale, prügikaste tühjendavale inimesele.

 Kloogal on reaalne vajadus sellealaseks tööhõiveks ja selle pealt koonerdamine on hullus. Eestis on palgad madalad. Töökoht: Klooga koristaja suvekuudeks, palk 3 eurot tunnis, 5 tunnised tööpäevad, palk- miinimumpalk 250 eurot kuus. Madal palk tooks kaasa halva töössesuhtumise ja olukord ei paraneks.

Sest Klooga "välismaal töötav ja paremini teeniv" turist tuleb ja viskab oa 3 eurose jäätisepaki maha, et 3 eurose tunnitasuga koristaja saaks selle mustikapõõsast üles korjata. Ainus, kes seda tegema soostub, on Eesti pensionär. 

Pakkudes sellega turistile naeruvääristavat pilti Eesti pensionärist. Ehk aitaks kui pensionär, selle asemel, et võtta vastu koristajakoht, liituks plastmassi vastase liikumisega ja saaks väärikama ameti, mis inimese väärikust ei solva:  

Näiteks Klooga järve ääres suveti pakendisorteerimiskonteinerite juures inimeste juhendamine, kuidas nad oma pakendile just sobiva lahtri leiavad või purjus peaga mööda ei pane nagu nüüd tihti juhtub. Ja neile hariduse andmine ka teema taustast. Mis mõju on inimeste paaki pandaval plastmassil antud järvele või jutustada lugusid Klooga plastmassi ajaloost.

Kas pole kummaline, igale skaudile lapsest saati teada tarkus, et plastmassi ei põletata või ei kaevata, ei olnud veel 2012 meie ühiskonnas aksepteeritud kui norm. Õhtuleht teeb intervjuu Kloogakatega, kes suures koguses prügi kohapeal hävitavad ja leht avaldab loo kriitikavabalt ja või lausa kiites. Artiklis kiidab Klooga kohalik uhkusega, kuidas neil õnnestu koguda kokku palju prahti ja see... maa alla matta! Ilma sorteerimata! Veekogude lähedal! Artikkel ei maini, et plastmass laguneb 500 aastat ja, et tekkinud mikroplastik jõuab lagunedes ka organismi. https://www.postimees.ee/830302/klooga-elanikud-lopetavad-daatsamajanduse

Kas selles artiklis kirjeldatud plastmass laguneb endiselt Klooga maapõues ja varsti jõuab põhjavette? Artikkel ütleb, seda oli palju. Huvitav, kui palju on palju...

Äkki sorteeritakse pakendeid Kloogal vähem lahku kuna rahvas pole motiveeritud kõrgklassi elustiili järgima? Elatustaseme vahe annab Eestis ilmselt tunda. Nimelt on Eestis isegi märgatavalt kõrgemad toiduhinnad kui Kesk-Euroopas.(Kirjutaks sellest eraldi loo lausa.) Aga palgad siin madalamad. Eriti, kuna puudub toiduvaliku niiütelda madalam osa. Ei ole odavahinnaklassi tooteid. Kõik on ühtviisi kallis. 

Palgad on kordades madalamad. Sama töö: koristamine, poole kohaga. oleks Kesk-Euroopas tasustatud miinimum 900 euroga kuus. (Jällegi, mööngem, kahes piirkonnas, Holland ja Eesti, kus on identne toiduainete hind, on töötasud nagu öö ja päev ja pakendite käitlus samuti.) Kas paremini tasustatud inimene on enam motiveeritud. Oleks mu palk 900 eurot 200 asemel hooliksin ma rohkem Klooga järvest?

Klooga on ühesõnaga looduskaitse ala, kus on loodud kõik võimalused kõigile vabaks aktiivseks külastuseks maksimeeritud külastajaskonnale, avatud võimalus siin parkida, süüa, kasutada wc-d, ja grillida 10-15 meetrit looduslikust veekogust. Ja panna oma jäätmed hiigelprügikasti. Ilma, et tekitatav keskkonnaoht kedagi häiriks. Ja miks  on selline võimalus tasuta? Miks pole ka 3-6 eri konteinerit, et tulijad tasuta oma pakendid kohe õigesse lahtrisse paneks. Muidu pean mina või keegi teine vabatahtlik seda nende inimeste prahti hakkama sorteerima. Aga siis juba koos kummardusega, murult üles võttes? Tänuks külastuse eest suudavad nad järgida häid tavasid ja oma pakendid ise sorteeriimskasti panna.

Või kui turistide suutlikuses seda teha kaheldakse, ehk on neil vaja kunstjärve harjutamiseks ja pole üldse sihtgrupp loodusturisminduseks? Ehk sobiks neile rohkem mingi arvuti või telefoniprogramm mille abil nad saaks looduse nauditud ja ei peaks enam Klooga järve äärde tulema? 

Ehk on vaja järvekülastuseks leida teine sihtgrupp. Need kes hoolivad. Miks pole moodustatud järvesõprade klubi, kellel väike osalusmaks, võimalus aegajalt hooldamas käia ja kes endale ise ilmselt kvaliteetsema jäätmekäitluse korraldavad? Või üleskutse koolilastele stiilis: "ärme osta suhkrust limonaadi, võtame klaaspudeli ja laseme emal ise viljadest mahlajoogi teha." Ja kes ei vaja, et järveümbrus oleks pidevalt ära pügatud nii, et pooled järveelukad jäävad oma kodust ilma lihtsalt, et teisel puhtam-ilusam tunne ujuda oleks.


Olgem ausad, pilliroos olevatele lindudele, sisalikele ja kudevatele konnadele teie tehtud järve kosmeetilised operatsioonid head ei tee. See häirib nende vegetatsiooni ja otseselt kahjustab nende liigilist arvukust. (Näiteks konn, kes on harjunud ühes kindlas kohas kudema, jätkab seda harjumust truult, igaaastaselt. Ja sa oled ta kudemiskoha pilliroo ära püganud ja jätnud, nii, et ta järglased laste piinata (nad lihtsalt ei tea, et loomadele ei meeldi, et nendega mängitakse) või lindude pesitsuspaigad. Harjumusliku elurütmi ja kohatunnetusega on ka kiilid.) Miks inimestel on õigus oma harjumuspärastele kohtadele aga loomad-linnud peavad kohanduma turisti vajaduste ja ettevõtja arusaamadega? Miks pole neil võrdseid õigusi?

Kas lapsed peavad tingimata loodust piinama? Kas pole võimalik teha loodusring, kus nad õpivad teistlaadi suhtlust loodusega? Millega lapsed saaks käia järve ääres, et õppida vaatluspõhimõttel konnade arenemist, putukate pesitsuskohti, või õpivad, et kui oks on katki ja ta lahasesse panna, kasvab ta edasi. Loodusvaatlust. Või, et põõsastik ja noored puud on tark mitte ära pügada, sest nad koguvad pinnasele niiskust, mida on vaja, et lagundada kuivanud lehti, mida omakorda on vaja, et tekiksid seened ja hallitused mida omakorda on vaja, et puu saaks maa seest toitained kätte. Mida omakorda vaja, et puu teostaks fotosünteesi ja osaleks süsinikuringes. 

Ja mida vähem kuivust ja rohkem rohelust, seda rohkem niiskust ja seda kiiremini kasvavad puud ja aktiivsem nende "kliimaparandamisetöö" mida nad igapäevaselt teevad. (Väga küüniliselt võttes, on hetkel kõigi Klooga puude oksad-harud tööd täis, et meie toodetud CO2-te töödelda. Ja ütleme, see osa päevast, kui on õhuniiskus kõrge, on võrdlemisi lühike. Vara hommikul ja hilja õhtul. Ehk mida rohkem taimkatet niiskust kogub seda efektiivsemalt see niiskus lühikese aja jooksul suudetakse maapinda imeda. Mõjutab ka autode hulk külas, mis kasvab. Ja seetõttu on ka puudel nüüd rohkem tegemist. Üleskeerutatava tolmu kogus on suurem. Iga kevadel välja aetud oks ja võra on abiks. Ja iga mahavõetud võra on puule lisaenergiakulu. Kas pole arukamat tööhõivet sellele loodusinimesele, kes seda raiumist korraldab? Näiteks lastega käia metsas neile puid näitamas ja seletama, kui tähtis on see töö, mida puud planeedil teevad? Ja suvel võtta nad sappa ja käia läbi teeäärsed niidud ja seletada lastele, mis taimed seal kasvavad ja mis on nende raviomadused. 3 muruniitmisringi asemel 3 taimedetutvustusringi? Pluss kui aega üle ehitatakse siilikestele majakesi ja pannakse oravakestele pähkleid ja rajatakse sipelgatele oma sild, et nad üle kõnnitee saaks.

Sügisel jälle on samad puud ametis pinnase katmisega lehtedega, et maa ei kuivaks ja muld uusi toitaineid saaks. Seal hallitusepoisid niiütelda juba ootavad, et need samad lehed puu juurteni viia, et ta jälle toitu saaks.) 

(Ehk muld ei tule poest pakist vaid loodus ise teeb seda.) 

Ja puude puhkus pole mitte kui nad sinu saunas ahju all praksuvad vaid need kolm kasinat talvekuud, kui nad rahus raagus saavad oma oksi tuulekäes vabistada, et kevadel jälle selle CO2 asjaga pihta hakata.

Viimasel ajal, kui ma näen kusagil lapsi, lehvitamas Eesti lippu ja samu lapsi päev hiljem üles kiskumas nääpsukest pihlakat, tekib mul alati tunne, et neile on see lipulehvitamine nii varakult kätte näidatud, sest ei osatud seletada ära see kuidas toimib ökosüsteem. Lipu lehvitamine on kuidagi ühene ja lihtne ja nagu lahendaks kõik eksistentsiaalsed probleemid. Läbi tugevama olemise või omandisuhte. Läbi domineerimise aga mitte läbi koos eksisteerimise.


Või kui just peab avalik ja tasuta see Klooga järve pakutav meelelahutusteenus olema, miks ei võiks minna kohalikud poed pilootprogrammi peale ja hakata müüma ainult taimsesse plasti pakendatud kaupa? Kohaturunduse seisukohast oleks see uudis mis rahvusvahelisel tasandil uudistekünnise vabalt ületaks. Idabloki riigikeses külake kus ühtäkki isegi midagi taibukat on ette võetud keskkonnaprobleemi lahendamiseks... Võrdluseks, kui kuu aega tagasi oli Hollandi esimesel ökosupermarketil pressiteade, et neil spetsiaalne plastmassivaba lett, said nad küll 100% ootuspärase kajastuse ja on momendil paikkonna külastatuim pood. Siin on link intervjuule poe pakendivaba osa avamisest. https://www.youtube.com/watch?v=ka5_0v5T0Eg

VÕLUSÕNA, MILLEGA KOHALIKKU KORRALDUST KIIDETAKSE ON: ME OLEME HEA INFRASTRUKTUURI LOONUD, ET INIMESED SAAKS TULLA LOODUST NAUTIMA.

Kui on veekogu, saab turismi majandada. Sest veekogu äärde tullakse tõesti nautima loodust. Selleks otstarbeks on kõik hästi läbi mõeldud. Vaataks siis, kuidas see stsenaarium käib: Inimene sõidab maanteel (Klooga Aedlinna tee.) Tal on autos TOMTOM ja GPS, et koht leida. Näeb autoaknast sirendavat vett (noored puud maha võetud, et vaadet ei segaks.) Auto saab kohe keerata vee juurde. Noh kohe otse vee juurde ei saa. Ikkagi 25 meetrit veekogust. Võiks ka kohe vee juurde, aga kohalikud panid postid ette.

KÕIK MUGAVUSED

Klooga järve äärde tulnu saab autost välja astudes ja 10 meetrit edasi kõndides kohe mugavalt puidust ehitatud katusega lauakese taha istuda. Sinna oma poest ostetud toidud ja joogid asetada. Nad koha peal ära süüa. Pakendid sellesse gigantsesse plastkonteinerisse virutada. Pakendeid takseerides võib veenduda, et eelistatakse kõvasse pastikusse pakendatud kaupa. Kus väike kogus midagi on maksimaalse pakendikoguse sees. Õhtu meelelahutus? Poest kaasavõetu manustamine. Ehk ka vees käimine. 

Ehk saavad ta lapsed ka loomi piinata, kui neil on õnn mõni luik või konn või lind leida. Kogu madalast murust ja vanadest puudest kõrge taimestik on ära nüsitud. See on selline hooldus, mille mõte on, et siis seal elavatel lindudel pole enam roos võimalik pesa teha, konnadel pole peale kudemist kaitset ja kohaletulnud inimestel on kena vaade oma vorsti süües. Olid ajad, kui Klooga järve äärde tulija astus tsivilisatsioonist metsiku looduse manu, ehk oli endale teki või käteräti kaasa võtnud ja selle peal, kohe maas istuski. Ei olnud ideed, et kui olen metsas, on mul tooli vaja. Meenus üllatus, millega ükskord Soomes ühes noortelaagris takseerisime sealseid noori. Kes olid kaheks päevaks metsas ööbimiseks kaasa võtnud kogu elutoavarustuse. Lihtsalt niisama looduses viibimine tundus neile mõeldamatu.

KES ON EBAEFEKTIIVSE KOHTTURUNDUSE OHVRID?

(Üleeile leidsin järve äärest surnud rähni ja üks oma veekodus elavatest luikedest on viimastel päevadel hakanud liipama ühte jalga. Kas kokkupõrkest rannale uudistama tulnutega, ei ole teada..) Ja muidugi, on kohalik ametnikkond kes tellib prügiveo. Ja kohalik elanikkond, kes niiütelda omast lõbust käib neid jäätisepakke ja pulgakommiümbriseis sealt tuule käest üles noppimas aastaringselt. (Lõbutsejad tulevad enamasti suvel.) Paar päeva hiljem paistab, et keegi on välja püüdnud konnakullesed. (Tundusid järves ujujatele liialt ebahügieenilised ja nad püüti välja ja tapeti.)

Nagu ma kõrvaltvaatajana aru saan, on see Lääne-Harju standardlahendus.
Ehk keegi ei kaeba, ei  kommenteeri. Seda peetakse normaalseks.
Isegi vajalikuks. Kui seda poleks, poleks ju äkki näha, et on "toetatud kohalikku ettevõtlust ja loodud turismindusele hea toekas alustala. Kohalik keskkond on ju hästi ekspluateeritud, kõik võivad selles veenduda." Ja Klooga järve prügikaste korraldav härra ise ju ka ütles: "me panime plastmassi jaoks sorteerimiskastid, neid kuritarvitati." 

Võrdluseks, Hollandis on igas asulas vähemalt 2 plastmassi konteinerit. Nad on eraldi teistest. Selge tähis. Teeviidad. Nad tunneb ära kuna aegajalt jälle toimub suur teavituskampaania selle kohta, kui oluline see on. Ka seal oli algfaasis probleem prügi sisseloopijatega aga sellest saadi üle. Selline on sealse plastmassikonteineri logo-mehike. 




Teemast räägitakse enesestmõistetavalt ka koolides- lasteaedadeski. Ilmuvad temaatilised lasteraamatud erinevale koolieale. Alloleval pildil hollandikeelne Alex Frith-i lasteraamat "Pakendite ringluse seiklused."'. Seda saab tellida ka Eestisse:
https://www.bol.com/nl/p/meer-weten-over-afval-en-recycling/1001004011332002/?promo=unknown_818_recentbekeken-MCM-slot_D1_product_4_

KES-KEDA OLUKORD.
Kes külas hooldusteenuseid läbi viib omab muidugi suurimad õigused. Õigus eemaldada plastmassi kogumiskastid kui neid kuritarvitatakse. 

Loomulikult on isegi õigus eemaldada loodus, et seda see Klooga järve nautimist ei segaks.
Loomulikult on seda kõige eurorahade eest mõtet teha, iseasi, kas seda metsa ja järve enam varsti on, kui nii jätkatakse? Kellegi peale näpuga näidata pole, kõik peidavad ennast keerulise nimega ühingu või mtü taga. Keegi ei pane oma mtü põhikirja "paikkonna reostusele kaasaaitamine." Või ühing "Mürgitame Kloogakaid." See ju ei mõjuks mainele hästi.

On võimalik välja arvutada, milline hulk inimesi tarbib aktiivselt Kloogalt püütud kalu, ehk kes reaalselt söövad sisse Klooga pakendite plastmassi.

Äkki oli tegelik põhjus ikkagi selles, et uued ettekirjutused ja konteinerid tulid. Aga mugavam ja taskukohasem oli nad niiütelda kalevi alla panna.  Kui kellegil muu seletus, võib sellest ka meie mtü-le teada anda. graaf.loojut.selts@gmail.com

Lootuses, et kõik vaikib. Rahvas topib oma plastmassi segaprügi hulka ja asi ants. Kui seda nüüd looduses poleks, poleks ka näha, et midagi mäda on. Soojuselektrijaama poole sõites ei oleks need tonnid plastikut enam kellegil silma all ja poleks ka võimalik kokku arvutada, palju seda näiteks igapäevaselt üks küla tarbib. Kuna see maha visatakse, saab mingigi ülevaate. 

KASUTUSEL OLEVAD MAJANDUSMUDELID ON AEGUNUD.

Praktikad, mis kasutusel on need, mis Kesk-Euroopas juba 90 ndatel keskkonnaaktivistide poolt tõestatud kui mitte kasutoovad kuna tekitatud kahjude korvamised on kordades kulukamad kui looduse meelelahutuslikus korras hävitamine.  

Tekib paratamatuls küsimus, kas oleme liikumas ajas edasi või ajas tagasi?
Üks näide: Me kõik teame, et alates 2015 Pariisi Kliima leppest on üheks tehnikaarengu üldprioriteediks ka elektriautode ja sõidukite kasutuselevõtt. Seda teades, miks on rajatud piirkonda parklad, milles pole elektriauto laadimiseks ühtegi kohta??? Ütleme vastutustundlikud inimesed, kes on juba elektriauto omanikud saavad selles piirkonnas otsesõnu oma loodussõbralikkuse eest karistada. Nende sõidukeil pole laadimiskohta!





Esimene näide. Ei tõsteta autoliikluse elavdamist looduskaitse ja loodusrikastel aladel esikohale. Vastupidi. Asfalteeritud alasid antakse inimestele nn. tasuta kasutuseks tingimusel, et nad ise eemaldavad sinna ladestunud asfaldi. Istutavad sinna puud. Ja, et koht jääb paikkonna elanikele avatuks külastamiseks.

Hollandis ei pihusta keegi enam Monsanto keemilisi taime ja umbrohumürke kõnniteede ääres. Kuna see aurustub ja otseselt kahjustab sellel jalutavaid emasid noorte lastega. On tõestatud teaduslikult, et glykofosfaat põhjustab vähki. Hollandis on see keelatud. https://www.nu.nl/tag/Glyfosaat   On ka tõestatud, et just viimasel kümnendil, peale aktiivset taimemürkide kasutuselevõttu on hakanud vähki põdema ka lapsed ja noored. Ajaleheartikkel 20 aastasest, kellel äkki seletamatu ajukasvaja, on kõige harilikum nähtus. 

MILITARISM JA PLASTIKULEMBUS KÄIVAD KÄSIKÄES Sama fenomen mis odava plastmassiga. Inimese tervist kahjustavad mürgid ja materjalid, mida Kesk-Eurooplane enam ei taha jõuavad hurraaga teekonna Klooga taoliste küladeni.

Kesk-Euroopa müranormidele mittevastavad niidukid ja mootorid on "okei" idabloki kõrvadele. Kesk-Euroopas oleks mõeldamatu, et pommitajad tiirutavad päise päeva ajal madalalt üle pea. Eestis on see "okei." Seda tulevad siia tegema samad härrad, kes oma enda kodus, oma enda pere jaoks küll ei tolereeriks, et pommitajad üle pea lendavad. Nad ei tolereeri omas kodus isegi neid, kelle kodud sarnaste pommitajatega pihuks-põrmuks on lastud. Nad oleks selle, et nende kodukohta maailma relvakaubanduse testilaboriks kasutatakse, juba ammu kohtusse andnud. 

Kloogal ja Klooga taolistes külades pole patsifism mõeldav. Puuduvad alternatiivid. Semi-distsiplinaarne "Söö või ole söödud", kelle ego jääb peale- mentaliteet on lihtne, kergelt selgitatav ja selles mõttes odav, et militaarkeskkonnas tegutsevad inimesed ei vaja hobisid või huvisid. Neile piisab univormist, kindlast lobist ja kindlast rutiinist ja rezhiimist ja relvi on vaja ja vaenlast ja kedagi, keda kamandada või vähemalt perspektiivi, et kamandamiseks tulevikus võimalus tekib.

Sest suure hulga inimeste puhul, kes ei kasuta vihkamist igapäevase dopinguna, poleks võimalik pidevalt tolereerida pidevat kärtsu- mürtsu-relvastumist ja valmisolekut. Rahvas, kellele sõdida meeldib lausa vajab, et pidevalt või noh ikka pauguks. Kui see valmisolek sõjaks on inimestele reaalne sissetulekuallikas, saan ka aru, miks nad sellest lahti lasta ei soovi. Igaastaselt toodetakse maailmas miljardite dollarite eest sõjatehnikat. Statistika andmeil on riigid, kes on suurimad relvatootjad ka ise suurimad relvade eksportijad ja samas suurimad humanitaarabi andjad sõjakolletele.... mida antakse osaliselt samadest relvade müügist saadud tuludest. Ehk praktiline ringmajandus. Aga sellel ikkagi sihtgrupp. http://www.smallarmssurvey.org/weapons-and-markets/producers/industrial-production.html  
On arusaadav, et see peab saama turustatud ja kasutatud. Ja, et seda on vaja kusagil harjutada ja Klooga sobib selleks, kuna energia kulutatakse vaenulikkusele, ehk inimesed, kes pigem vihkavad kui üksteist toetavad ka pigem tolereerivad igasuguseid sõjaõppuseid.

On selge, et igas riigis on inimesed, kes selle relva-ringi tarbimisest huvitatud. Lihtsalt, vähemalt võiks sellel olla alternatiivid.Ja nende õigused võiks ka respekteeritud olla. Sest inimesed, kes on pikemat aega militaarkeskkonas elanud, muutuvad. See nagu ei häiriks aga nad hakkavad samu muutusi eeldama ka teistelt. Ehk, kui keegi on häälestanud ennast elama igapäevaselt kaitsevallidel süvendab ta ka teistes tunnet, et "kui me ikka hästi harjutame, siis tuleb sõda." 

Et millal sõda lõpeb? Et lapsed ei mängiks omavahel üksteise mänguväljakult ära ajamist põhimõttel, elame ühes majas aga läbi ei saa, sest teised on teistsugused või tööle kandideerimisel poleks vahet, kes kus sündinud on? On nimelt tõestatud uuringutega, et elamine vihkamisevabalt aitab hoida tervist, vererõhku ja tootlikkust. Samuti on inimeste elukvaliteet kõrgem, kui ei vaja sõjapidamist elustiili osana ja võivad vabaks jäänud aja pühendada millegile muule. See on muidugi isekas küsimus. Ma lihtsalt ei viitsi sõdida ja oleks lahe kui oleks keskkond neile, kes ei vaja pidevat kellegile ära panemist. Niiütelda mitte-militaristide mentaliteedile ka midagi sobivat.

Et sõjapidamine ei tungiks igasse eluvaldkonda kui sümbol "nutikusest ja hakkamasaamisest." Näiteks, veel siiani on lõhkemata ja lekkimata kogu Läänemerre 2 maailmasõja ajal heidetud sõjatehnika. On ennustamatu palju seda on ja on ennustamatu millal see lekkima hakkab. Samas mered on vajalikud alati terve regiooni püsimiseks. Sõjapidamine asetab alati keskkonnale koorma ja jätab tulevastele põlvedele "üllatusmunad". Kas see ikka on vastutustundlik?


Näiteks on tõenäoline, et tulevikus toimub sõjapidamine digitaalselt ja inimelude ja looduse kahjustamist selle jaoks peetakse ebaeetiliseks. https://futurism.com/welcome-age-digital-warfare/  Jällegi, kui juba ollakse niikaugel, miks endiselt on vaja turustada seda sadu tuhandeid miljoneid eurosid maksvat rauakola kui sama asja saab ajada digitaalselt?

Miks on vaja elada ideaalide nimel, mis juba paar riiki eemal on ajaloolises praktikas tõestatud kui keskkonda kahjustavad? Kes need mudelid üldse siin välja pakkus? Kas nad tulevad nõukogude ajast või varakapitalismiga toodi mingi ettekujutus siia sellest, kuidas näeb välja kapitalism lääne-saksa küladraamas? 


Püütakse isegi pisut enam teha kui vaja oleks. Isegi linnaoludeks sobivate nõudepesu ja pesupulbrite kasutus looduskaitsealal peaks olema asendatud mahedamate variantidega. Aga ei ole. On saada vaid standard linnade jaoks sobivad tugevad pesuvahendid nagu Fairy või Ariel. Bioloogilisi pesuvahendeid Kloogal ei müüda. Keegi ei ole huvitatud, ütleks kohalik poeomanik, kujutan ette. Tellimine on tüütu.  Meil on õigus tarbida mürke ja pakkuda seda ka loodusele. Et efektiivselt tõrjuda siis kas taimi või putukaid või iseennast.

Hollandis on muru niitmine on progressiivsemates keskustes asendatud niiütelda niidu-lillede seemnete külvamisega. Et aktiveerida mesilaste tegevust paikkonnas. Hollandis kärutatakse koleda mootoritega muruniidukitega ainult nendes elamurajoonides, mis on niiütelda ajast-arust. Kus prügi topitakse naabri kuusehekki või kus ollakse uhked, et pere kõigil viiel lapsel on oma auto ja nad pargivad otse maja ees. Selle asemel, et vähendada looduslikku mitmekesisust püütakse seda suurendada. Võrdluseks, Kloogal võib iga-aastaselt loetleda muruniiduki töövõite. Ehk alasid, kus just veel kasvasid niidulilled aga nüüd ainnult krõbedaks poolpruuniks ja mõradeks pragunenud muru. '


Muru on võlusõna, mis sisuliselt tähendab "loodusliku mitmekesisuse vaba." Roheline ja anonüümne. Osa 90ndate plastmassi-ihalusest. Mis jäi tollal pisut majandusliku surutise tõttu välja elamata ja võtab nüüd alles täied tuurid peale. (Plast-aknad, plast-toolid, plast-potid, plast-lilled, plast-inimesed.) Kohe tuleb peale roboti-ihalus. Aga Kesk-EU-s on robotite toiteks tihti kasutuses juba päikesepatareid. Kui see plastmass nii põnev materjal tundub, ehk võtaks siis kohe selle robotiteema ka ette, ja teeks läbi. 

Et, ostame roboti, mis muru pügab.... lootuses, et millalgi tuleb ringiga tagasi trend mitte niita muru vaid luua tingimused mesilaste ja teiste putukate jaoks, et nad maksimaalselt tolmendada saaksid.

Transpordis soositakse alternatiivina rattakasutust.Statistika andmeil on rattaga sõitva inimese tervis parem kui tema eakaaslasel, kes tarvitab autot. Samas Kloogal pole funktsioneerivat ratta parkimisrekki ei keskuses lastemänguväljaku juures. Ei sama Klooga järve ääres, kus küll autodele koht on. Rattarekk peaks olema võimalikult paljudes kohtades, et inimesed leiaks, et rattakasutus on mugav ja eelistaks seda autole. 


KLOOGA PEAKS SAAMA TASUTA JALGRATTAD.
Paikkonna oma niiütelda korraldajate teha on, millise Klooga nad saavad. Kas Klooga täis autosid või Klooga täis jalgrattaid. Soovinuks nad Kloogat täis jalgrattaid, oleks mõtet tellida mõnelt Hollandi odavmüügilt 500 jalgratast ja nad tasuta välja jagada. Hollandis toimuvad igas vallas kord aastas niiütelda rattamüügid. Kuna aasta jooksul leitakse nii palju rattaid, mille omanik välja ei ilmu, et nad müüakse maha. Nende müükide info avalikult internetis ja neid müüke kasutatakse väga tihti heategevusprojektideks, et populariseerida jalgrataste kasutust teistes maailma nurkades. Näiteks sealt tihti veetakse jalgrattaid USA-sse. Ärge ehmuge lingist. Nimelt korraldab sellise rattamüügi politsei.  http://www.lokalepolitie.be/5906/vragen/fietsen-en-bromfietsen/wanneer-wordt-de-volgende-verkoop-van-gevonden-fietsen-georganiseerd

Näiteks võrdlus Hollandiga, igas Klooga suuruses külas, on harilik, et paljulapselise pere ema veab oma lapsi kastijalgrattaga. Mitte autoga. Eelistatakse ka elektrijalgratast autole. Isegi mina suudaks ilmselt hea tahtmise korral ühe jalgrattareki kokku klopsida. Raske ei ole. Tundub, et selle peale lihtsalt pole mõeldud. Pilt on laenatud ja illustratiivne. (Olgu juurde öeldud, et Hollandis ei kasutata endiselt rattasõidul kiivreid just kohaliku normaalse liikluskultuuri tõttu.) Veel üks väike arvutus: Kui ärimees kes Eestis rattakiivrid kohustuslikuks tegi ka alevi keskel, teenis 500 000-le eestis elavale inimesele kiivrid hinnaga 5 eurot tükk on ta nüüd 2milj 500 000 euro omanik. (Hea diil.) Kui kõik Hollandis elavad inimesed, ca. 18 milj inimest ühtäkki soetaks rattakiivri teeks see kiivrite müüjast miljardäri? Hea äriplaan teha teatud tooted kohustuslikuks ja piirata nende toodete alternatiivid? Juhus või paratamatus? 




Samuti ei ole Kesk-Euroopas enam aktuaalsed praktikad, nagu parklate  ja parkimiskohtade rajamised looduskaunitesse kohtadesse. Inimesed suudavad mõne teelõigu ka jala käia. On ka jalgrattalaenutused levinud. (Jälle see puuduvate rekkide teema.) Inimestel on ajaveetmiseks kunstmaterjalidest keskkonnad. Looduspaigad ei ole tarbimismeelelahutus. Nende vahele tõmmatud selge piir. On eurorahadega rajatud korralik parkla Klooga Jaama juurde. Mille juurest Klooga järveni jalutuskäik 10 minuti teekond. 

Samuti on parkimiseks ruumi mitte ainult Klooga raudtejaama juures vaid ka Klooga endise postkontori esisel väljakul.  Ärgem unustagem, et Klooga Aedlinna raudtejaama juures on muruväljad, ideaalsed telkimiseks. Samuti  järvest 10- 15 minuti teekond.  Kui nad ei suuda läbida jala 10-t minutit, võib neile suveajal olla pakutud ju riksha või velotakso teenus. (Kolmerattaline elektrijalgratas viib nad kuumal suvepäeval 1-10 euro eest järveni. Noored lähevad velotaksoga raha teenima Tallinnasse. Miks ei implementeerita veoki rakendust Kloogal?)  Oleks ideaalne ettevõtlusidee kohalikele noortele. Kogu järveäärde minejate söömine ja joomine peaks olema viidud võimalikult nende parkimiskoha lähedale. Mitte võimalikult lähedale Klooga järvele. 
Pilt on illustratiivne, Pariisist. Taoline velotakso on lihtne ehitada. Töötab akuga laetaval mootoril ja aku peab ca. 4 tundi. Sõidukiirus kuni 30-40 km per h. Selle juhtimiseks pole vaja mopeedi juhiluba. Velotakso on levinud lisaraha või lausa elatise teenimise viis tudengitele ja noortele suveajal.





Veel üks. Ütleme, et oleks võimalus luua suveajaks rohkem lahedaid teenuseid külla saabunutele. Majutuse variante ja muud. Pangaautomaati ei ole!! Jällegi mugavus mis kättesaadav selles külas ainult autoomanikele. Kohalikud pensionärid peavad lähima pangaautomaadini minekuks võtma rongi ja käima pika maa jala. 

Veel üks aspekt: On teatud hulk külaelanikke, kes on juba aastakümneid töötanud aktiivselt selle nimel, et Eesti meedia avaladaks Klooga kohta halvustavaid artikleid. Nende sisu harilikult sama: Kohalikud inimesed on lollid, saamatud, laisad kui mitte otse öelda kriminaalid. Seevastu meie ja mina. Meie oleme väga tublid. Aga meid pole mõistetud. Ja seetõttu olgu nüüd lugejale teada, Klooga on väga halb ja ebaturvalie koht. Just neid artikleid ja nende avaldajaid või-me tänada selle eest, et eraettevõtted ja pangad Kloogale tulla ei julge.

Võtaks kommunikatsioonifenomeni kokku: väljastades koha kohta negatiivset saab paikkond vähem usaldust ja toetust ja vahendeid, mida arenguks vaja. Mida rohkem edastatakse koha kohta halba, jutte "pahadest, kes sõna ei kuula" peletatakse külast eemale arenguvõimalusi. Ehk need kes heast südamest hingelt ära räägivad, et paikkond pole kiita tegelikult oma kirjatükkidega teevad ise Kloogale karuteene. Mina ise sealjuures.
Ehk vabandan ette.

Kokkuvõte: Võiks olla teadlik liikumine positiivsema imago poole mis võiks alata sellest, et lõpetatakse vastastikused süüdistaimsed ja lõpetatakse ka keskkonna aktiivne kahjustamine kiiremas korras.

Seni kuni pangaautomaat ei toimi: Kes vastutab, et eakamad inimesed pangaautomaadini saavad? Eakamad. Liikumispuudega? Minu isa kukkus ühel talvel. Kui ta ei oleks välja läinud oleks ta pidanud isolatsioonis istuma kuna sotsiaalhooldus regioonis ei toimi.
Riigile on soodsam teha sotsiaaltööd kui lasta hiljem õnnetusse sattunutel haiglakulusid tasuda.

Altervantiiviks teede liivatamine talvisel ajal? Kas on keegi teinud statistikat, kui tihti kukuvad inimesed jää peal talviti, palju see kokku maksma läheb ja kas poleks soodsam ikkagi teedehooldus?

Jällegi, äkki ikkagi võiks olla sotsiaalrahastuse peal abi-inimesed, kes pensionäre sellistes toimingutes abistavad nagu väga jäistel kuudel pangaautomaadi või poeni minek? Äkki oleks hea, kui oleks pensionäride usaldusisiku teenus mis reaalselt toimiks? (Mis välistaks, et keegi sureb ilma, et keegi märkaks või, et keegi kes abi paluda ei oska või ei julge jääbki isolatsiooni.)

MIKS POLE LOODUD KOHALIKU ETTEVÕTLUSE ARENGUKAVA? SEE POLE JU KEERULINE? KOMBINATSIOONIS JUBA EKSISTEERIVA HARJU TURISMINDUSE ARENGUKAVAGA 2020 MIS JUBA OLEMAS? (Küsisin just hiljuti vallast, ehk on veel mõni raamtekst tulemas aga öeldi, et mitte ja, et neil olevat puhkused ja kiire.)

Kohalikud äriplaanid peaks olema suunatud teenuste loomisele, mis oleks looduskesksed.
Lambapidamine ja villaga seonduv. Spetsiaalsed ajurünnakud kuidas kohalikke samblikuid ja taimi rakendada toorainena. Näiteks nõgest või pilliroogu või samblaid. Mis paneks loodusliku keskkonna säilitamise esikohale ja annaks võimaluse loodust paremini tundma õppida mitte keskenduda aiva uute kunstmaterjalide külla toomisele.


Ja kõik lahendused, mis teeks paikkonna kohalikule elamisväärseks. Mis looks innovatiivseid lahendusi lausa, et paremini loodust kaitsta, lahendusi mida ka mujal maailmas saaks meilt üle võtta. Lihtsaid leidlikke lahendusi mitte mujalt "laenatud" vanu nokiasid. "Vana nokia" minu jaoks tähendab mentaliteeti, et "hea idee on tulutoov idee ja tagab kiire raha voolu kassasse." 

Ja kassasse tekkiv summa peab kohe hästi konkreetne olema. Selle mentaliteediga said tõesti mõned väga palju raha aga takkajärgi paistab, et igasugused kiirelt rahaks tegemised tulid ühel või teisel moel tulevaste põlvkondade elukvaliteedi arvelt. Näiteks on pikka aega olnud plastmassi müük väga tulutoov. Või looduslike materjalide immutamine igat sorti naftasaadustega.  

Aga ei ole ühtegi seadust mis kohustaks samu müüjaid pakkuma lahendusi selle plastmassi taaskasutamiseks. variant oleks "Need ideed on head, mis ei tallu kellestki või millestki üle." Ei jäta jägi, niiütelda. Ütleme, momendil käivad maailmas ajurünnakud, kuidas, mis aparaatide abil saada kätte veekogudesse ladestunud plastmassi. Ehk oleks Klooga järv ideaalne koht, kus seda harjutada ja saadud lahendus toota ka teistele maailma paikkondadele, kus sarnased kliima ja plastikuolud.

SAUNAVAHEST:  KOHALIKUD ÄRIPLAANID PEAKS OLEMA LOODUD MITTE AINULT TEENUSTE VAID KESKONDADE LOOMISELE. Selliste, mis tõstavad kohalike elukvaliteeti. Väikesed lükked, mis teeks nende elu rõõmsamaks ja mugavamaks kes Kloogal elavad. (Olgu siis siilid- oravad- inimesed). Paneks lambilüliti uksekõrvale niiütelda. Ja konnale konnasilla, et teda alla ei aetaks iga aasta. Paneks vihma eest kaitsvad suuremad katused välisukse kohale, et ei peaks kohe lume või rahe kätte astuma. '


LASTELAUT VÕIKS OLLA KLOOGAL. 
Mingi reservuaar kus elab perekond siile ja jäneseid ja kalkun ja siga. Keda võivad-saavad toitmas käia need lapsed, kes elavad kitsamates oludes. Kellel kodus looma ei ole. Miks ei võiks neil olla kollektiivselt väikest talu-tüüpi laudakest pidada? Laps kelle pere elab kitsastes oludes on samapalju vahvaid koduloomi väärt kui keegi, kelle vanemad suudavad vinget farmi pidada. Mullahunnikud siin seal, et inimestel oleks võimalik taimede ja söödava kasvatamisega tegeleda mitte paberite täitmisega, et kümneid aastaid aia saamiseks luba taodelda. Ja siis vastuse saada, et tänu oma päritolule pole inimesel üldse õigust aeda pidada. Peetakse endiselt kahtlaseks kontingendiks vms. 

No aga kapasaid kasvatada ikka võiks inimesel lubada? Isegi mina, elades 1 toalises korteris, Hollandi tiheasustusalal, kohe sissekolides esimese asjana tegin korraliku sibulapeenra välisukse kõrvale. Nüüd, 2 aastat peale väljakolimist on aiake püsima jäänud! Teised majaomanikud on otsustanud seda ka peale minu-meie lahkumist edasi pidada. See pakkus lihtsalt niipalju looduselamusi võrreldes tühja muruväljaga.

Soojemaid avaramaid jaamahooneid raudtee juurde oleks väga vaja, kus laupäeviti mängiks vabatahtlikest külaelanikest bänd muusikat või diskor mängiks soovilugusid.  Ilma, et keegi seal endale samal ajal valimisreklaami teeks. Inimeste tervis on väga suur väärtus ja seda peaks hoidma. Lasta neil igapäevaselt perroonil seista ainsa alternatiivina rauast katusenagad kuhu istuda saab aga ei taha. Ja nii tööl käia 1- 10- 20- 50 aastat. 

Miks ei või olla midagi ilusamat- mugavamat- rõõmustavamat. Seinamaalid perrooni ümber või mingid skulptuuriprojektid. Lihtsalt juba, et keskkond pakuks vaheldust. Samuti ei pandud peale uue perrooniehitust selle ümber kasvama ühtegi puud. Ja kohalikud ise ilselt ei söanda selles osas midagi ette võtta. 

MAAILMAST, EUROOPAST EESTISSE TULNUD INTELLEKTUAALSET KAPITALI SAAKS EDUKALT RAKENDADA KÜLA HEAOLU TÕSTMISESSE. 
Mingeid tegevusringe peaks toimuma. Malering või muusikakool või keelekool. Nende läbiviimine ei peaks olema tingimatavastavalt turumajandusreeglitele. On ka alternatiive. Näiteks kasutada ära teiste inimeste huvija soovi tutvuda ja elada võõras kultuuris. (Tallinnas õpib hetkel suur hulk välistudengeid. Kes kõik sooviks väga kogemust mõnes Eesti paikkonnas vabatahtliku tööd aegajalt teha. 

OLGEM AUSAD, ME POLE VALMIS SELLEKS, ET KOGU MAAILM KLOOGALE TULEB:
Enamasti on probleem välistudengitega, et külad ei ole valmis neid vabatahlikuks tööks rakendama. Seda potensiaali lihtsalt ei suudeta ära kasutada. Mentaliteet on: meil on inimesed positsioonidel, kes küla heaolu eest vastutamas. Euroopa praktikas peaks olema külas ruumid ja resursid ka just niiütelda välis-kapitali sissevõtuks. Näiteks kui Hiinast tulnud neiu on 3 aastat Eestis õppimas ja saaks- suudaks kord nädalas käia Kloogal tasuta Hiina või Inlise keele tunde andmas või laulmist õpetamas. 

Momendil puudub oskusteave, et vastavaid intellektuaalseid kapitale paikkonda tuua. Või juuratudeng sooviks praktikat ja sooviks-saaks kord nädalas käia Kloogal, et anda kohalikele tasuta õigusabi. Kes kordineeriks? Kas see tasuks ennast ära? Jah. Esiteks, see aktiveeriks valdkonnad mis hetkel on soikus. On sotsioloogilisi uurimusi läbiviidud, mis kinnitavad, et käivitades maksimaalselt vabatahtliku töö algatusi, tekivad töökohad ja ettevõtluse areng selle peale juba iseenesest. (Kapitali akumuleerumine, aga sel juhul siis intellektuaalse kapitali puhul, tuleb külasse n kogus infot, kontakte, töömeetodeid, traditsioone, eetilisi- esteetilisi tõekspidamisi.) 

See kõik on väärtus, seda lihtsalt ei püüta iga päeva lõpus kassas sentides-kroonides üle lugeda. Taoline tegevus võib olla isegi kordineerimata ja informaalne. Kultuurivahetuse paradoks, ta toimib alati, kui selle läbiviimiseks on inimestele loodud tingimused ja põhjus. Teemad nagu: keeleõpe, mingite oskusteavete jagamine on mõttekad. 

Kuna on nagu hambaparandus. Paljud vajavad seda aga paljud ei saa endale lubada ja elavad ilma. (Saunamentaliteet.) Kas poleks mõttekam, et mingist fondist rahastataks Kloogale hambaarsti tulek perioodiliselt oma teenust pakkuma? 

Või, et küla piirkonna looduslik mitmekesisus oleks söödavaks tehtud. "Söödav küla." Vastav praktika väga populaarne hetkel. https://www.youtube.com/watch?v=cSNOqIuhkBw  Selle asemel, et maha pügada viimaseid eakamaid põõsaid võiks just rohkem istutada sarapikku, et küla lapsed saaks sügiseti värskeid sarapuupähkleid. Või arooniat. Või pihlakat. Või selle asemel, et riisuda puude alt kokku oksi ja lehti võiks vastupidi jätta puude alla alles nende loomulik mirkokliima, et lehtede vahel saaks arenema hakata seeneniidistikud ja Klooga muutuks jälle seenerikkaks. 

Et niiütelda ca. 1000 elanikust vähemalt suur enamik saaks vähemalt ühe hooaja oma seenevarud kohalikust allikast. Või, et Klooga väikeettevõtja saaks metsasaaduseid konservide valmistamises realiseerida. Näiteks, mul ei ole aega seeni sisse teha ja ma soovin nad kellegilt osta. Oleks võimalik luua vastav pakkumis-nõudlus-platvorm kodukonservidele. Kui mets ja külaümbrus pakub saaki on see kellegile kena lisasissetulekuallikas. (Veel 20 aastat tagasi kasvasid pilvikud sügiseti absoluutselt igal pool. Ja seda mitte ainult Tshernobõli tõttu. Männi- lehtmetsa- sambla kooslus võimaldas seenedel hästi jaguneda ja kasvada.) 

VEEL ÜKS HEA TOIMIV MAJANDUSMUDEL:Kloogale sobib ideaalselt ka "peer to peer economy" ehk "kaup kauba vastu majandus" ehk

näiteks diilid nagu: "mina annan su lapsele kord nädalas inglise keele tundi, sa õpetad mu lapse võimlema oma joogatrennis või lubad tal sind garaazhis aegajalt aidata, et ta mingid põhiasjad selgeks saaks."

KLASSIVAHEST KLOOGAL: Näiteks drastiline vahe Kloogakate võimalustes oma töövälist aega veeta annab tunda ka teistes eluvaldkondades ja motiveerituses midagi positiivset teha. SAUNAVAHE niiütelda. 

Saunavahe on selline: On ühed, kellel on saun ja teised, kellele tehakse pidevalt peapesu. Inglise keels "underdog-id", inimesed, kellele pidevalt tagaselja lajatatakse, neile mõeldakse pilkavaid nimesid jne jne. Klassivahe piltlikustab näiteks laupäev. Ühiskondlikku sauna, kuhu kõik Kloogakad saaks minna, ei ole. 

On eramajad, millel on luksus nagu oma saun. Mida nad kütavad oma Kloogal raiutud puudega ja see on okei. See on mõnus. Samas on elamud mis ei ole nii eramaja. Neil ei ole juures sauna. Ka nemad kütavad vahel Klooga puudega, aga mitte mõnu pärast laupäeval vaid kuna nende sissetulek on nii madal, et puudega oma elamise kütmine on ainus võimalus oma elamist soojas hoida. 

Erinevalt eramajast, kus puud kärutatakse sauna juurde tagahoovi kaudu märkamatult, toovad puudega maja kütjad oma puud kohale esiukse ette ja see paremini näha. Selle kohta on mugav märkusi teha.

 Nende peale näidatakse näpuga ja nende tegu on taunitud. Loogiline samm oleks, et a. nad mõlemad vähendavad oma puude tarbimist mitte nii, et mõlemad tarbivad aga vaesemate peale näidatakse näpuga. Kui on soov, et sa saaksid oma saunale puud aga vaene naaber majale küttepuud mitte, kasuta oma juhivõimeid ja korralda vaesemale efektiivne sotsiaaltoetus ja või lahe sotsiaaltöökoht. 

Lihtsalt, et igal sammul ei vaataks vastu klassivahed ja saunavahed. "Rikastel rikasteklubid- vaestel vaesteklubid." Kusjuures vaesteklubid väga pügavad oma muru lootuses, et vähemalt siis näevad nende vaesteklubid rikasteklubi jaoks aksepteeritumad välja. Nad väga püüavad. Nende autol on kullast porikilp ja majale panid just kullast uksekoputi. 

ETTEVÕTLUS võiks olla mitte kasumit taotlev vaid esmalt organiseeritud tegevuste kogum, mis kohalikele neile rõõmu ja külale asjalikke vajalikke lahendusi pakuks. Näiteks sotsiaaltöökoht suviti lastelembelisele, kes lastele mänge ja tegevusi välja pakuks mänguväljakul, et nad salaja suitsetama ei läheks. Kuna ei suutnud tollel päeval midagi originaalsemat välja mõüelda. 

Keegi, kes suviti lastega metsas onne ehitamas käiks ja neile ilma naelteta ehitamise nõkse õpetaks. Keegi, kes ehitaks kõrghoonetele ruumikamad eeskojad. Neid oleks väga vaja. Keegi, kes peaks küla ajalehte. (Mitte häbiposti vaid ajalehte.) Keegi, kes teeks rahvusvahelisi suhteid, ehk screeniks kogu maailmast koostööparntereid külale regulaarselt. Kedagi, kes koostaks adekvaatse nimekirja Kloogal reaalselt saada olevast intellektuaalsest kapitalist. Palju, mis oskusega inimesi on. 

Et näiteks, kui loodaks võimalused saada mingi taaskasutus-kogumiskeskuse kaudu mingit toorainet, oleks võimalik neile inimestele pakkuda tööd sellest toorainest millegi tegemisel. Näiteks: Euroopa Liidus on igal pool nüüd vana mööbli kogumispunktid. Need on täis vineeri. Mida ei suudeta kasutada. Aga mis sobib mänguasjade ja disainesemete valmistamiseks. 

Selle toomine, kogumine ja sellest uute esemete valmistamine. Kui oleks teada, et külas on 5 kingseppa, kes hetkel alaga ei tegele aga omavad oskusi, oleks võimalik avada veebileht, mille kaudu külaelanikud saaks sellelt inimeselt kingi tellida. Kui oleks teada, et külas on 5 programmeerijat või vähemalt üks, oleks võimalik leida vahendid, et ta annaks programmeerimistunde huvilistele. Ja nii edasi. 

Keegi, kes teeks projektikirjutamist ökoprojektidele peaks olema. Kes ei väärtustaks ideid aspektist: "kas vald seda ideed soovib" vaid aspektist "kas pakutud idee on keskkonnasõbralik ja toetab kohalikku keskkonda". Ütleme, et kui külaelanikel on mõni idee, kuidas loodust paremini säästa saaks see projektikirjutaja abiga kohe töösse minna. Kuna vastav isik külas selleks kohe olemas. Ja idee saab kiiremini teoks.

Ettevõtlus peaks olema miski mis väga arvestab Klooga looduses elavate liikidega. See peaks olema lausa kalender nagu, mis kuupäeval läheb härra Luik pesa peale ja mis kuupäeval peaks kasse kinni hoidma sest linnud poegivad või mis ajal võiks korjata kuiva hagu talvel. Mis teelõikudel peesitab rästik suvel, mis teelõikudel ületavad konnad ja siilid teed jne. Hollandis on levinud näiteks külakanad. Ehk vabalt ringi hängivad kanad... 

Neid ei hoita enam aedikus. Nad jalutavad ringi. Samuti kalkunid. Kuna kogu küla teab neid toimib selline loomapidamine hästi.

Näiteks peaks teada olema ajad kui Klooga järve teatud liigid poegivad. Sellal võiks olla elementaarne, et neid ei tülitata.  Kui on veekogu, pakkugem huvitavaid programme vee teemal, mitte ärgem laskem 20 autot päevas järve parkida, et nad tõesti jalad vette saaks panna. Kui siin elavad konnakullesed, tootkem rahvusvahelisi õppefilme konnade arengust lastele. Et saaks vastu võtta ka rahvusvahelisi klassierskursioone. Konnakullese arengu õppekeskus- palun. Selle loomine ilmselt ei ole keeruline. 

Kui siin kasvab naat, ärge mürgitage see ära vaid tootke sellest toode "Klooga vitamiinirikas salat", kaks versiooni, üks, mis spetsiaalselt kaalujälgijatele ja teine, mis on pressitud naadimahl väikelastele. Võilillemahla tinktuur, nõgesetee, põdrasamblahautis. Ei ole mõtet kiskuda välja mustikaid kuna te soovite niita muru. 

On hulga mõttekam lasta sellel kasvada sest see kannab marju ja suveajal on kõik õistaimed mesilastel aktiivselt kasutuses tolmlemises. Klooga oleks ideaalne koht, et toota kvaliteetset mett. Mesilased armastavad metsaservasid ja niite. On Euroopas hästi popid uued spordialad nagu barkuur ja metsaronimine. Metsaronimine on sisuliselt vanadest puurontidest ja köitest moodustatud takistusrada millega lapsed saavad tasakaalu harjutada. Tihti tehakse selline metsarada kõrgele puude otsa. Klooga männid oleks ideaalsed selleks. 

MIS KURVAKS TEEB, KUI VÄHE ON KLOOGALASELE ENDALE KLOOGAL MÕELDUD:
See esimene prügiveoauto töötajate näide, kuidas nad peavad lisameetreid konteinereid vedama. 

Veel: Miks on mõlemal Klooga raudtejaamal lastud olla aastaid nii, et ühtegi korralikku ootesaali ei ole. Ootesaaliks sobiks ju lihtne ehituskonteinergi? Mille äärmisel juhul saaks tasutagi. Ja ei pea olema perrooni peal. Võib ju ka kõrval olla. Lihtsalt, et  keegi ei saaks rongi oodates nohu ja köha. Või võiks ooteaega kasutada telefoniga jändamiseks. Inimesed, kes hommikuti rongi oodates peavad külmetama saavad depressiooni sellest.  

Samuti töölt rongiga koju minevad inimesed. Miks pole avatud perrooni juures väikest kohvikut, kus neil oleks võimalik korra istuda enne kui pikka jalgsiretke oma elupaika ette võtavad? Samamoodi. Keegi ei eelda luksuskohviku rajamist. Standardlahenduses ehituskonteinerite pakkujaid on piisavalt. Lihtsalt on mingi elukvaliteedivahe, mida pakutakse kohalikule Kloogalt tööle käijale ja mida pakutakse turistile. 

Autosõitvad turistid, neile on lubatud parkimine järve ääres ja jala nad käima ei pea. Kloogakas vantsib pika maa kodunt rongile ja õhtul rongi pealt koju, ilma, et sellel retkel talle mingit meelelahutust või soojas ruumis jalapuhkamisvõimalus oleks pakutud. Sellest ei saa kõigest niisama lihtsalt aru. Kui ka sellest, et ei ole ühtegi toimivad ettevõtluse arengu keskust. Või mingit üldist meet-up kontorit fie-dele, kus nad networkida saaksid omavahel. 

Klooga järve esitlemine atraktsioonina on ajast ja arust.
Katsed panna looduskaitsealad atraktsioonina külale kulda sisse tooma- stiilis projekte enam maailma ettevõtlusideede konkurentsis ei aksepteerita. Huvi ja kasu teenitakse eelkõige intellektuaalse kapitali realiseerimise pealt. (Ajaloolised ekspositsioonid, innovatsiooni või kunstiga seotud väljapanekud. Paikkonna reaalselt kohapeal loodud väärtused.) Samuti on üks formaat niiütelda kookon-ekspositsiooniruum kuhu siis jooksvalt uusi rahvusvahelisi rändprojekte majutatakse ja tutvustatakse. Looduse ära kasutamine meelelahutuseks on "no brainer". (Tõlkes ajuvaba.)  

Keskkonna taastamisprojektid hiljem kulukad. Ja veel aeganõudvad. (Siseveekogu veekvaliteeti ei saa parandada üleöö ja samuti ei tule Kloogale niipea mikroplastikut veest eraldavad seaded. Või ma ei näe kedagi, kes sellise seadme järve tooks, sest võttes arvesse sinna igapäevaselt ladestuva plastmassi hulka, oleks sellist vaja.) Miinuseks järve pehme põhi, mis kogu plastmassi kohe endasse imab. Ehk see, mis ookeanis edasi-tagasi ulbib ja rohkem nähtaval on, kleepub Kloogal põhja külge. Selle väljakoukimist tähendaks vabatahtlikele sukeldujatele käsitööd näpitsate, kõbla ja rehaga. 

Samuti ümbruskonna liivane pinnas ja lisaks toodud liiv. Kui see plastmassi ja klaasikildudega täitub, kas kraabitakse kokku ja viiakse kuhugi vähemnähtavasse kohta kust omakorda tuuakse uus ja värske iga-aastaselt, et püsiks illusioon või noh. et ei peaks seisma selle plastmassiteemaga vastakuti on hea see kalevi või põõsa alla panna.

BUY NOTHING DAY. (Tõlkes: ära-osta-midagi-päev.)

Või noh, kindlasti on mõni, kes tuleb Klooga järve äärde ja ei olegi poest pakikesi kaasa ostnud grillimiseks ja joomiseks. Või mõned, kes on oma toidud ostnud pakendivabast poest või tulnud oma kaasa võetud veepudeli ja võileivakarbiga.

Mis küll paneb kulmu kortsustama on, kas pole siis mingeid reegleid, mis ütleks, et ka loodusel on õigus kasvada ja elada, ilma olemata ära põgatud ja tallutud? Järv ainult inimeste jaoks lõppeb järvega, mis pole kellegi jaoks. 




ÕIGUS TARBIDA PLASTMASSIST PAKENDIT ON INIMÕIGUS. SEE PEAB OLEMA TAGATUD. SELGE. IGAÜHEL ON ÕIGUS TARBIDA MÜRKI JA LEVITADA SEDA.

On arusaadav, et osa elanikkonnast vajab pakendite masstarbimist kiirkorras ja neil on õigus seda teha looduses. Mingil määral on ka arusaadav, et osa elanikkonnast peab selleks valima mitte oma aia vaid avaliku üldkasutatava loodusala. (Siis pole kodus vaja koristada.) On ka arusaadav mõneti, et vald ja külakogukond vajab, et turism ja ettevõtlus looduse arvelt oleks esindatud. Vald vajab, et EU ettevõtluse arendamiseks antud rahad leiaks kasutust. Kui poleks looduse ekspluateerimist oleks oht, et kapitalism ei toimi. Et toimib küll ja täie hooga. Aga peaks ju olema ohutusnormid- meetmed?

Samuti, õigupoolest uutes äriplaanide kirjutamise- arutamise nõuetes on juba kirjas, et EU rahastatavad ideed peavad arvestama keskkonna jätkusuutlikkusega ja toetama, mitte hävitama seda.

Nagu ei lasta lapsi tikkudega mängima õlekuhjadesse ei saadeta ju juubeldavaid loodusearmastajaid peale seda kui nad on kuhja plastmasspakendites vorstikesi ostnud otse vee äärde neid praadima?

Nimelt võtavad nad vorstikese ümbrise ära, pulgakommil ka. Ütleme, nende esimene ära võetud pakend maabub prügikasti. Aga neil on neid 1 päeva tarbimiseks miinimum 5. Ma olen lugenud, miinimum on 5. Maksimum 200-500, kui tulnud loodust nautima suurem grupp. Tõenäosus, et kõik nende pakendid 100 protsendiliselt prügikasti maanduvad on... kas teie usute, et see on võimalik?

Mis juhtub plastmassiga veekogus, on teada...
See laguneb väiksemateks plastmassiosakesteks. Mikroplastikuks. Nanoplastikuks. Kaladerikas Kloogajärv. Kalad saavad plastmassi sisse toiduga. Inimene, kes kala püüab, sööb kala ära koos sama plastikuga. Ja meil ei ole täielikult garantiisid kuidas liigub meie organismis plastmass edasi. Nimelt meie kehas see ei lagune paremini kui looduses. Ja mingeid üldteooriaid, mis garanteeriks, et meie seedesüsteemi jõudnud plastmass püsib seal ja väljub väljaheite kaudu... ei eksisteeri. .''

KAS TÖÖLISTEL ON KA ÕIGUSED? Hollandis on...

Täna jäätmeauto saabumist oodates võis veenduda igaüks paaris asjas:
1. Jäätmeauto töötaja töö on raske. Ebaõiglaselt raske ja solvav. Kui mitte ütelda naeruvääristav. Tihti üle keskealine töötaja peab mitte ainult tulema autost välja ja kinnitama kasti haagi külge mis selle autokasti tühjaks vinnab. Ei-ei! Temalt oodatakse tippsporti! Sellel ajal kui üks on roolis, peab teine triiki täis 660 liitrise konteineri juurde minema. Ja selle 5 meetrit eemal asuvale parkimisplastile vedama, kus prügiauto seisab!

Ja nii iga kord. Ja ühe tööpäeva jooksul peab töötaja vedama enam kui ühe sellise mega-konteineri.

Ja küla ootab neilt küll vastutulekut. Tulge, kõndige lisameetrid. Vedige lisameetrid. Aga konteineri juures pole masina töötajatele abi pakkumas ükski kohalik. Inimesed vedelevad loiult rannas. Jäätmeauto tuli. Neid ei huvita, et just kõrval veab keegi lisakilosid ja äkki vajaks abi? Näiteks, et kogu lendlev sodi ja jäätisepakkendid, mis prügikotita konteinerisse topitud, kohe jälle tagasi loodusesse ja vette ei lendleks...


Ühelt poolt tööeetika. Inimesed teevad oma tööd. Teiselt poolt. Neil on õigus lisatasule, kui neilt eeldatakse seesugust kulturismi! Kas Radix võimaldab neile seda? Või riskiks nad kaebuste tõstatamise korral lihtsalt lahtilaskmisega?

Kas selline tegevus vastab tööjõu tervise eeskirjadele? Mis on selle tagajärg jäätmeveo töötaja seljale?

Kui töötab üks noorem ja teine eakam on vist nii, et noorem tarib. Aga kui kumbki on noor. Kas see on viis kuidas oma töövalikuga seljaprobleemide eest tasuda?

Nähtusel on lihtne selgitus: Prügikonteinerid ei asu mitte parkla- alal veest eemal vaid vee lähedal "toitlustusmajakese" vahetus läheduses. Et inimestel oleks mugavam oma tarbitud pakendid kasti panna. Aga mitte 5 meetrit eemal parklas, kus prügiautotöötajal oleks mugavam konteiner tühjendusse lülitada autoga automaatselt.

Mida ütleb selle kohta näiteks ametiühing? Kas sarnane "heategevuslik ekstra sport" toimub igal looduskaitse ja loodus-alal, Lääne-Harju maakonnas?

Kui paar päeva tagasi, imetledes, kuidas eskaleeruvalt pakendikuhjad konteineri-te ümber kogunevad mõte tuli, kas keegi üldse vastutab, sain vastuse täna. Just enne prügiauto saabumist saabus konteineri juurde keskealine heledajuukseline härra.

Ta ütles mulle uhkustundega hääles: "ma tellisin spetsiaalselt ekstra konteineri seekord." Ei tea, kuhu see prügivedu siis jääb nüüd?". Härra hääles on entusiasm ja uhkustunne nagu ta oleks just maailma ja Eesti plastiku ja pakenditeprobleemi lahendanud. "Tulevad, tulevad! Ma juba nägin masinat!" kinnitasin talle. Härra ei soostunud intervjuud anda. Andis jälle viite "võtke ikka valla keskkonnainimesega ühendust."

Ka tema kinnitas, et vorstipakid, mis konteinerist vastu vaatasid ei tundu olevat miski, mis loodusesse sattununa seal väga kiirelt laguneb. Ka tema möönis, et isiklikult ta seda vorsti ei ostaks. Selleks, et inimene saaks nautida 3 minutit einet: 150 grammi vorsti, on toodetud 20 grammine plastmassikirst, mis peale tarbimist läheb väga kulukale retkele Lääne-Harjumaa teedel, tagasi jäätmekäitluse poole. Seda segajäätmete hulgas, mis põletamisele viiakse. 

KAS TEIL ON PAKENDITÖÖSTUSES TUTTAVAID? ÄKKI ANNAKS NENDEGA RÄÄKIDA, ET PLASTMASSIKONTEINEREID SELLE KOGUMISEKS PANNA EI VIITSI, EHK NAD SIIS LIHTSALT ENAM EI TOODAGI PLASTMASSI ENAM ÜHEL PÄEVAL.
Mul on. Aga kahjuks taimsest baasainest tehtud komposteeritava plastiku tootja. Tema ka ei saa aru: Ja loodab ka, et nood teised lõpetavad tootmise ära. Aga soovitab ikkagi seni plastmassi konteineritesse plastmass panna, mitte segajäätmete hulka. Ta ütleb, et nimelt need plastmassivabriku seaded on hästi kergelt seadistatavad ka taimse plasti jaoks. Ehk muutus tuleb aga ka siis on seda vaja eraldi panema hakata.

MIKS EI OLE JUBA PAKENDID TAIMSEST PLASTIKUST JA MIKS POLE IGA KÜLA JUURES OMA VÄIKEST KOMPOSTEERIMISMASINAT, MIS MAKSAB 15 000 EUR aga suudab kogu taimse plasti "koha peal ära mäluda" kompostihunnikuks. See on umbes sama summa, mis igaaastaselt selle pasti linna põletusjaama viimiseks kulutatakse. Komposteerimismasinat taimsele plastile saab tellida siit: https://www.biofutura.com/en/compostingmachine


Miks ei ole lihatootja kaalunud või veel kasutusele võtnud taimset plastikut või taimset kiirkomposteeruvat plastmassi, jääb arusaamatuks. Hinnavõrdlusi internetist vaadates, ei tohiks asi olla enam hinna taga. Lisades juurde rida eurotoetusi, mis muutuse sisseviimiseks juba valdadel, ettevõtetel ammu kättesaadavaks on tehtud inglise keelsetel projekti ja programmilehtedel. Tuleb mõte...

Äkki nad ei oska inglise keelt? Äkki ei jõua need keskkonnaprojekti ja pakendamise ja taaskasutuse rahastused Lääne-Harju maakonda ja Kloogale, kuna pole projektikirjutajaid või kordineerijaid, kes need summad selleks ettenähtud resurssidest ära taotleks?

Selleks, et välja panna prügikast 5 lahtriga, 5 eri materjali jaoks, ei ole ju väga palju nutti vaja. Tõesti pisut raha mis tuleb toetusest "keskkonnasäästlik jäätmekäitlus regionaalses ringmajanduses." Ja härrad prügivedajad, kes momendil peavad tirima 600 liitrist kivirastket konteinerit saaks ka oma vaevast priiks. 5 eri materjali sorteerides oleks potsikut hulka pisemad. (Eeldusel, et see kogu sorteerimisvaev hiljem ikkagi ühte auku kokku ei aeta.)

SALAPÄRANE VÕÕRAS

Mind järgitakse vahel Kloogal. Vahel põrnitseb keegi pikalt. Siis haarab telefoni taskust ja teeb minust  klõps pildi. Hästi. Ka siin, olen filmimas, kuidas saabub prügiauto Klooga järve äärde ja tunnen, et üks mees jägib mind ja teeb minust pildi. 

Jällegi: rahvas, jälitamine on politseile. Kui teil on midagi ütelda, ütelge. Aga võõraste inimeste jälitamine on põhimõtteliselt stalkimine ja selline pikaajaline tegevus ka muuhulgas kriminaalkorras korralekutsutav. (Ma usun, et kusagil on selle vastu trahv või vähemalt seda mitte lubav määrus.) Harilikult on kombeks, kui näete uut inimest, lähete ligi ja teete juttu ja tutvustate ennast, mitte ei haara telefoni, et temast pilt teha. Aga olgu.

Mu nina ütleb, et härra, kes mu kõrval seisab ja ka jäätmeautot ootab, ikkagi mingit sõnaõigust omab valla ja Klooga asjades. Äkki külavanem või külavanema abi? Mullu käisid aktiivselt külavanema valimiseks agitatsioonid...

Siis küsin: Kuulge, meil on prügi materjalide kaupa sorteeritud. Meil on suur kogus plastikut. Pakendid. Puhtad. Sorteeritud. Kas Kloogal on koht, kuhu see pakendi-taaskasutusse anda?

Ja ta ütleb: "Jah, oli kunagi selline konteiner. Laulasmaal ka. Aga inimesed loopisid selle segaprahti täis ja me eemaldasime selle. (Euroopa Liidu praktika pakkus küll stsenaariumi: investeeritakse kogukonna teavitusse, varustatakse koolid vastava õppeprogrammiga, mis selgitab pakdendite sorteerimise põhimõtet. Ja lisaks ilmuvad vastavasisulised artiklit, kogumikut, teavikud.) 

Jääb mulje, et see osa programmist lihtsalt ei toiminudki kunagi? Ei ilmunud temaatilised lasteraamatud ja beebiunelaulud "uinu vaikselt mu plastmass" ja koolides ei käinudki külalisloengud või nukuteater seletamaks lastele pudeli soovi taaskasutatud saada. Ehk ei olnud seda tralli. Aga siis jällegi, kui ei olnud aga mujal oli... selleks olid ju rahad ette nähtud? Kas need kasutati... muuks? Või ei osatud inglise keelt ja rahasid pakendite sorteerimiseks ja kogukondliku heakorra tagamiseks ei realiseeritudki?

Ma pole kade kui keegi ostis endale sama raha eest hoopis ilusa auto (millega ta vahel Klooga järve ääres peesitamas käib ja oma shaslõki paki ja lapsemähkmed hiljem sellesse 660 liitrisesse paaki paneb.) Aga kui rahad hakkama pandud, viigu infoteavitus muul moel läbi? Olemas ka 0 eelarve vahendid. Mingu külastagu koole ja rääkigu seal pakendisorteerimisest. Tehku veebileht. Telligu vahva kleebis mida lastele jagad "sorteeri või saa sorteeritud". Mida iganes.

Näiteks, kui plasmassi sorteerimiseks konteinerid olid... siis neid kuritarvitati... mis sai edasi? Mujal Euroopa riikides nad on kasutuses. Miks on nad ära korjatud? Ja mida peaks nüüd ette võtma üks mtü, et nad tagasi pandaks ja ikkagi see pakendite materjali kaupa sorteerimise info leviks?

Kus asuvad plastiku konteinerid nüüd? Saadeti ka prügisse või seisavad veel?
Mis oli nende maksumus? Kas neid on veel reservis? Samuti, ütleme, ringlmajandus ei saa funktsioneerida ilma, et paikkondades oleks avatud taaskasutuskeskused, tastuta toidu jagamispoed ja prügi sorteerimine pakendite järgi. Need on kolm põhiasja, mida elanikkond vajab, et säästlikult elada.

KAS PLASTIKUKONTEINERITE EEMALDAMINE KOGUKONNA KÄSUTUSEST (SOOVITUSEGA NEIL PLASTMASS HOOPIS SEGAOMASSE PANNA) ON IKKA KOKKUHOID?

Võib ütelda, et okei, looduskaitse ala, eemal linnast, hoiame raha kokku. Saadame sinna ainult ühe auto. Ja hoolitsetakse, et rahvas pakendite materjalidest ja nende käitlustsest võimalikult vähe teaks...

Nii võib sõita ühe aasta, kaks, 10. Küsimus lihtsalt, kas ei hakka ka lõpuks igav nõnda?
Kui kogu maailmas on kokku lepitud, et mõned lahedad ja funktsionaalsed praktikad realiseeruvad. Ja võetakse vastu põhimõtted. Keskkonnasäästlikus, looduskaitse. Miks peaks mõnus olema elada paikkonnas kus kogu regionaalne korraldus on ehitatud just vastupidises suunas?

Plastmass laguneb aga ei komposteeru. Võtke ükskord aega, et jalutada oma tiheasustus-regioonis ja märgake, et iga meeter-pool vahemaaga vedelevad kõikjal plastmassist pakendid, nende jäägid või mikrojäägid eelmistest aastastest.

PRÜGISORTEERIISALANE HARIDUS JA TEAVITUSTÖÖ ON TEGEMATA.

Ei ole saada vastavasisulisi flaiereid, plakateid, ei ole temaatilisi noorteklubisid, tehnikaremontimiseklubisid korraldatud, komposteerimmise koolitused on läbi viimata, ei ole linnale sobilikke komposteerimistingimusi loodud majade juurde. Prügikäitluse korraldus on sisuliselt tegemata ja asendatud "kõik ühte konteinerisse" põhimõttega. 

Kord aastas hurraa! Küla puhtaks! klubid ei paku plastmassiprobleemile või Klooga järve hävitamisele lahendus. Nii tekitate küll klubitunde nende vahel, kellele meeldib asju koos teha aga annab ka märku, et külas teenus ei toimi. (Muidu poleks vaja ju hoogtöökoristamisi ja inimeste häbistamisi.) Kõige ekstreemsem mis siiani kuulnud olen, et on lastud Kloogal kellegi kinnistule ronida ja sealt pudeleid kokku korjata. Et Klooga ikka puhas oleks. Eakamaid külaelanikke, kellel aias mitmekesine taimestik on mõjutatud, et nad selle regulaarselt maha niidaks. (Jättes kodutuks pesakonna kärnkonnasid.) Lihtsalt selle nimel, et olla pügatud ja korras. Aga hävitades kärnkonna elu.  "Anname neile, kes kommipaberi maha viskavad, üle tahi või paneme nurka! Suva nendest konnakestest ja linnukestest. Meil on puhtust vaja" tundub see mentaliteet mis sobib allakäinud sõjakolletesse mitte normaalsesse positiivsesse külakesse. 

Ma ei saa aega tagasi pöörata ja konni jooksma päästma. Lihtsalt hea meelega näeks, et aktivistid, organisatsioonid ja ametkonnad, kes kõigi selleks loodud raamseaduste järgi on saanud prügikonteinerid plastiku jaoks võiks need välja jagada, et neid oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, nagu kokku lepitud oli. Ja need, kes said rahalised toetused, et kogukondlikult teavitustööd teha, võiksid lõpuks trükkida oma ostetud printerite ja kontoritehnikaga pakendi sorteerimise põhimõtted välja ja levitada külaelanike hulgas. (Nii nagu esialgselt plaanitud oli.)

Ja lapsed peaks saama kooli lõbusad külalised, kes räägivad kui vajalik on pakendeid tunda ja meie loodusvarasid tunda ja teada kuidas nendega säästlikult ümber käia. (Keskkonnateemalistele haridusprogrammidele oli just Keskkonnaministeeriumis ju taotlusvoor.)

KOKKUVÕTE.

Mul pole aega joosta valla vahet ja nutta, et suured poisid võtsid kollase konteineri ära või, et asjad ei toimi nagu mujal. Ja kui pole prügikäitlusring ette valmistatud ei saa hakata ringmajanduse põhine ettevõtlus toimima. 

Nagu ma ütlesin. Ma pole kade, kui keegi saadud raha eest hoopis muruniiduki või auto või uue arvuti endale ostis. Lihtsalt, olge head, tehke projektid ära, nii nagu ette nähtud oli. 

See minu taga luuramine ja pildikeste tegemine ei aita. Kui teil on ametinimetused ja ametikohustused ja raamlepingud millest lähtuvalt projekte kordineerida, tehke seda. Kui ei suuda, on olemas vastavad koolitused ja väga lahedaid koostöövõrgustikke kust ideid ja kontakte või vahvamaid töömeetodeid saab kui külainieste bully-mine feisbookis. (Bully- inglisekeelne tauniv termin kirjeldamaks neid, kes internetikeskonda kasutavad, et kaaskodanikke halvustada, nende peale näpuga näidata ja oma sotsiaalset staatust tõsta teiste arvelt. Tegevus momendil popp USA noortegruppides ja poliitikute hulgas.)

Tooks ühe näite. Nii on korraldatud prügi sorteerimine Harju keskmises Hollandi vallas. Lisan lingi infoveebile, kus ka seisab, kuidas see ka käib. Lisaks neil alati palju infograafikuid, kaardikesi, app-ikesi, õppe ja koolitusekesi, mis asjaga kaasas käivad, sest keskkonna teemat võetakse väga tõsiselt. Pildilt on näha, et segajäätmete konteiner on üks kõige harvemini tühjendatud, kuna on eeldatud, et inimesed on teistesse juba saanud oma pakendid ära panna. Ka pilt biojäätmete konteinerist on pisut ajast ja arust. Viimase aja trend on ikkagi "komposteerimine köögikompostriga", selle küla-kompostriga või kogukondliku aiakese juures olevas kompostihunnikus.
https://www.eemnes.nl/inwoners/Afval/Afval_scheiden


VEEL ÜKS NÄIDE: Reeglina on neile konteineritele veel lisaks niinimetatud puhta plastmassi kogumiskonteiner. Selle reklaamtekst "Meie plastmassil on väärtus, seetõttu hoiame ta eraldi, teed kaasa?" Minu mäletamist mööda kulus mul alati ca. miinimum! 1 20 liitrine kotitäis kogutud plastmassi kuus ära. Klooga elanikest, ütleme 500 täiskasvanu puhul või ütleme 200 täiskasvanu puhul oleks juttu 4000 liitrist plastikust kuus. (Sellest saaks teha ilmselt kõigile Klooga elanikele uued kummikud, on nii? Ja iga aasta ühe tasuta paari.) 

Aastas teeks see 48 000 liitrit plastmassi. Klooga saaks sellest endale lasta ilmselt valada vähemalt kolm plastmassist kalapaati aastas. 

Ütleme, et ma olen võtnud liiga suure lähtearvu. Kloogalane kogub vaid 1 liitri plastmassi kuus. See teeb siis 500 täiskasvanu puhul 500 liitrit kuus x 12 kuud... 6000 liitrit. Ikkagi on suhtarv märkimisväärne hulk väärtuslikku toorainet, mis momendil lihtsalt soojuselektrijaama poole läheb. (Meenutan, plastik looduses ei lagune ja mikroplastikute loodusest väljanoppimine on utoopiline töömahukas projekt, kordades kallim kui selle kogumine ja taaskäitlus.)





Mtü Graafilise Loojutustamise Seltsi kordinaator
Elisabeth Salmin, graaf.loojut.selts@gmail.com