Friday, 9 March 2018

Pakendid luubi all...

Miks panna asju purki ja riidest kotti või räti sisse ja mitte plastikusse? Mis tähtsus on pakenditel üleüldse zero waste elustiilis? Selgub, et üpris suur. Näiteks kirjutab sellest Paul Connet. "The zero waste solution: untrashing planet one community at the time". https://books.google.ee/books/about/The_Zero_Waste_Solution.html?id=Daz2AAAAQBAJ&redir_esc=y  Kuidas ja kui palju siinkandis üldse jäätmeid toodetakse majapidamistes? Ilma mingi jäätmevaba filosoofiat rakendamata? Väike arvutus: Soetades esemeid pakendites, jääb igapäevaselt olmejäätmeteks keskmisel leibkonnal  Eestis ca. 3x70, ca 210 liitrit segajäätmeid kuus. (Eesti leibkond on 2,5 inimest ja 70L on kõigist võimalikest jäätmeladustamismõõtudest üks väiksemaid. https://www.made-in-china.com/products-search/hot-china-products/Garbage_Can.html?gclid=EAIaIQobChMIkMnG8Mfg2QIVTWcZCh2QSQQ3EAAYASAAEgIP7PD_BwE) Statistika alusel aastast 2011 on Eestis keskmiselt 599 832 leibkonda. Kord kuus toodavad nad siis  125 964 720 L segajäätmeid. Aastas teeb see kokku 1 511 576 640 L segajäätmeid. Ja see on arvestuslik miinimum. Õnneks siin ei ole see probleem sest need põletatakse effektiivselt soojuselektrijaamas ja soe läheb ringiga jälle käiku ja see on ka hea. Aga number on suur ja see on Eesti, üks rahvaarvult väiksemaid Euroopa riike Lichtensteini kõrval. Inspiratsioon zero waste elustiil  Harjumaal ära proovida tuli, kui sattusin olukorda nagu lapsed ikka, kellel eakas vanem kellele toeks vaja olla. Nimelt saab ta fantastiliselt kõigega hakkama aga aasta aastalt suurenev eri tüüpi pakendite ja jääkmaterjalide hulk, sellega ta ei tulnud toime. Miks mitte võiks zero waste olla optimaalne lahendus just eakate jaoks? Miks mitte üks tulevasi sihtgrupi-elustiile? Inimene soovib parimaid aastaid ju nautida ja zero waste jäätmevaba elu pakub selleks võimaluse. On ka ökonoomne. Säästab ka ekstra hooldustöötaja palkamisest, kes muidu vanainimese jäätmete sorteerimisprotsessi peaks assisteerima. (Võttes arvesse, et ühiskond üldiselt vananeb ja igaüks teatud momendil leiab pakenditeemale oma lahenduse.) Praegune kogemus näitab,  et maailmas ei ole regioone, kus zero waste ehk jäätmevaba elustiili rakendamine ei oleks võimalik. (Võrdluseks nt. sorteerimiseks konteinerite kohaletoomine igale poole on küsitav logistiliselt.) Üks näide, kuidas looduskaitstsepiirkonnas asi ette  võtetud Kamikatsu linnas, Jaapanis: https://www.youtube.com/watch?v=eym10GGidQU 
või... teine... nn. kodanikualgatuslik viis? https://www.youtube.com/watch?v=OagTXWfaXEo Loogilisena tundub, et zero waste põhimõtte oleks arendamatu maapiirkondades, looduskaitsealadel, veekogude vahetus läheduses. Samuti on see juba aset leidnud Eestis. Meie alustame siiin Kloogal. Muidugi tuleb iga majapidamise jaoks luua just neile sobiv viis alternatiivide loomiseks. Momendil on hea jäätmevaba elustiili tootevalik www.etsy.com-is ja  näiteks 1 pakendivaba kauplus, http://paljaspala.ee ka Eestis.  Kuidas areneb jäätmevaba eluviis mujal maailmas? Peamine suund on lasta kodanikel jäätmed teha, riik hoolitseb, et jäätmeprobleem laheneb.Samas  Kesk-Euroopas märkasin, et suuremad regioonid pole suurtest investeeringutest hoolimata pakendite sorteerimises 100 protsenti efektiivseks osutunud igal pool. (Plastmassi lahku sorteerimine või alumiiniumi lahku sorteerimine ei ole õnnestunud ühtviisi tulemuslikult ja endiselt rändavad tonnides heas korras konteineritesse, et täita nõudeid ja eeskirju või ei jõua tootejäägid kasutajani vaid rändavad prügisse. Huvitav areng, Hollandis alguse saanud "toidupank" eh viis kuidas kaubandusketid saavad müügiks mittemineva toidu annetada eakatele ja paljulastelistele perede on olnud edukas ja jõudnud ka Eestisse. www.toidupank.ee Ringlev majandus (circular economy)  Lootustandev on näha palju EU valdkonda finantseerib ja kui kiirelt kõik areneb.) Näiteks on huvitavad arengud pakenditootmises ja EU võtab kasutusele bioplastiku. http://www.european-bioplastics.org ja "intelligent packaging" mis tähendab, et pakendid saavad tulevikus kiibid külge mis tunduvalt lihtsustab nende sorteerimist. https://en.wikipedia.org/wiki/Active_packaging  aga see on pisut ka samas kategoorias inimeste kiibistamise ja DNA kaudu vaktsineerimisega. https://en.wikipedia.org/wiki/DNA_vaccination  Inspireerivana tundus nüüd patenteerimisel uuendus valmistada pakkematerjale pressitud teraviljast. (Näiteks sobib selleks Monsanto geneetiliselt muundatud või pestitsiitidega väetatud vili mis näiteks tavainimese toiduainestandarditele ei vasta. https://www.facebook.com/joinwakeupworld/videos/10155155894816538/) Arenguid järgides tekkis soov ise zero waste elustiili meie oma elukeskonda implementeerida just nähtu kogetut võrreldes. (Pean tunnistama, et Saksamaal või Hollandis, kesklinnas, kõigi mugavuste oludes on see märgatavalt vahvamaks tehtud. Nt. on pakendivaba kauplus üle tee või on iga 10 meerti tagant prügikast mitte ühe vaid 5 või 7 lahtriga. Eri värvi kaaned peal. Või on ka linlastele võimaldatud oma aiamaa pidamine. Igal linnaosal oma aiandusklubipiirkond, kus igaüks saab endale salati kasvatada.) Jäätmevaba elustiili just keskonnaga sobitamine on omaette Ülesanne. Ettevalmsitav faas on töömahukas, palju eeskuju leiab internetist. Soetades esemeid pakendivabalt ja neile hiljem sobivad panipaigad leides selgub suureks rõõmuks, et suur hulk jäätmeid jääbki olemata. (Või siis on kusagil mujal, mitte sinu majapidamises.)  Selgub ka, et teine osa jääke on võimalik taaskasutusprojektides rakendada. Nt. oleks igas paikkonnakeskuses ruumi sellise töökoja jaoks, kuhu  kogukonna tekstiilijäätmed kogunevad- kokku tuuakse ja kus neist nt. kohaliku jäätmevaba poe jaoks vajalik kaup valmib. Näiteks on veebileht, kus inimesed saavad tellimusi sisse anda ja külainimesed saavad tellimusi aegajalt täites lisaraha teenida. (Prügikotid, ravimtaimekotid või panipaigad-korvid ei pea tulema Hiinast kui nad saaks samas külas valmistatud.) Ringleva majanduse suured ringid korraldavad maailmalepped, EU ja riik. Aga on lokaalseid tsükleid, mis just töökohti juurde looks. Töökohti ja uusi teenuseid ja uusi tooteid, tarbeesemeid. Zero waste sisuliselt, miks idee sümpaatne on, jätab palju ruumi kodanikualgatusele. Igas inimeses on indiaanlane peidus ja eri värvi pütikestesse eeskirjade kohaselt kogu etteantud eri värvi prügi sorteerida on ka huvitav aga on ka huvitav igal inimesel oma isiklikku oskusteavet ja potensiaali arendada ja lokaalset selle probleemi lahendamiseks rakendada. (Äkki on kiire viis kuidas õunapressist turbapress valmistada, mis turbast prügipütte vorbiks?) Üks võimalus: lokaalsed äri-inkubaatorid töökohtade juurde loomiseks. Või taaskasutuskeskus, mis hetkel funktsioneerib Klooga Taaskasutus nimelises grupis facebook.com lehel, võiks aktiivsemalt koguda ka kohalikke jääke mis taastootmiseks sobilikud. Nt. järelvärvimise abil saab pea igast tekstiilist ja kangast midagi uut. Autokummid on sobilikud saapataldade  ja aiakärude valmistamiseks. Plast-prügi on ideaalne lastemänguasjade täitematerjalina või kile-kaltsuvaiba materjalina. 
Tegelikult pakendid muidugi jäävad aga need on siis su oma leidpakendid.  Veel üks põhjus, miks jäätmevaba elustiil sümpaatne, juhul kui tiheasustuse piirkonnas toimub turismi areng, nagu see Kloogal aset leiab, on loodusreostuse võimalus alati olemas. Üks võimalus selle vältimiseks oleks Kloogale pakendivaba poe loomine. (Väike arvutus, iibe suurenemise ja lastega perede hulga kasvuga paikkonnas suureneb maiustuste läbimüük kohalikes poodides. Poodide-elukohtade vahemaad võib laste puhul mõõta kilomeetrites.  Aga võub ka maha visatud kommipaberites. Või peaks ütlema kommiplastikutes, sest see ollus peale uute pakendamismasinate kasutuselevõttu looduses ei lagune.) Selle postituse alla kogume infokilde ja ideid, kuidas ise ilusaid pakendeid, panipaiku teha, mis keskkonda ei koorma. Kobrulehest pressitud mereadruni. Momendil lemmikuks on klaaspurgid. Võibolla sest need on kiirelt kättesaadavad ja mugav varuda. Ja nendele peale kinnitades kangast sildid saab köök uue näo. Aga vaatame edasi. Näiteks sobib teema koosööks tootedisaineritega.




No comments:

Post a Comment