Friday, 9 March 2018

mtü põhikiri

Workshop: säästlikud jalanõud leidmaterjalidest

Mis lugu jutustavad jalanõud? Kust nad tulevad? Hiinast ja Itaaliast. Kuidas neid lihtsalt valmistada?  Mis on efektiivsed töövõtted? Palju selleks olemasolevaid jääke edukalt ära kasutada saab? Töötoa teema ettevalmistamisel. 

Mtü käsutuses on 3 paari liiste. Nr. 38, 39, 40. Soovi korral on neid liiste võimalus küla raames laenata. Samas võimalus selliseid kingaliiste lasta tellida kogu Eesti raames.

Töötuba: ehitusjäätmetest aia ja metsaskulptuurid

juuni- august 2017 valmis seeria aia ja metsaskulptuure.
Kas majapidamistes ülejäänu peaks rändama konteinerisse või võiks olla igas külas väike jäätmekäitluslaboratoorium, kus on võimalik igal reedel vanast midagi uut teha?
Küsitav on muidugi, kas puidu ühendamine plastmassiga või plastmassi toomine looduskeskkonda on õigustatud. Järgmisel aastal uue hooga ja võtame ette ainult naturaalsed materjalid: puit, vill, tekstiil.







Pakendid luubi all...

Miks panna asju purki ja riidest kotti või räti sisse ja mitte plastikusse? Mis tähtsus on pakenditel üleüldse zero waste elustiilis? Selgub, et üpris suur. Näiteks kirjutab sellest Paul Connet. "The zero waste solution: untrashing planet one community at the time". https://books.google.ee/books/about/The_Zero_Waste_Solution.html?id=Daz2AAAAQBAJ&redir_esc=y  Kuidas ja kui palju siinkandis üldse jäätmeid toodetakse majapidamistes? Ilma mingi jäätmevaba filosoofiat rakendamata? Väike arvutus: Soetades esemeid pakendites, jääb igapäevaselt olmejäätmeteks keskmisel leibkonnal  Eestis ca. 3x70, ca 210 liitrit segajäätmeid kuus. (Eesti leibkond on 2,5 inimest ja 70L on kõigist võimalikest jäätmeladustamismõõtudest üks väiksemaid. https://www.made-in-china.com/products-search/hot-china-products/Garbage_Can.html?gclid=EAIaIQobChMIkMnG8Mfg2QIVTWcZCh2QSQQ3EAAYASAAEgIP7PD_BwE) Statistika alusel aastast 2011 on Eestis keskmiselt 599 832 leibkonda. Kord kuus toodavad nad siis  125 964 720 L segajäätmeid. Aastas teeb see kokku 1 511 576 640 L segajäätmeid. Ja see on arvestuslik miinimum. Õnneks siin ei ole see probleem sest need põletatakse effektiivselt soojuselektrijaamas ja soe läheb ringiga jälle käiku ja see on ka hea. Aga number on suur ja see on Eesti, üks rahvaarvult väiksemaid Euroopa riike Lichtensteini kõrval. Inspiratsioon zero waste elustiil  Harjumaal ära proovida tuli, kui sattusin olukorda nagu lapsed ikka, kellel eakas vanem kellele toeks vaja olla. Nimelt saab ta fantastiliselt kõigega hakkama aga aasta aastalt suurenev eri tüüpi pakendite ja jääkmaterjalide hulk, sellega ta ei tulnud toime. Miks mitte võiks zero waste olla optimaalne lahendus just eakate jaoks? Miks mitte üks tulevasi sihtgrupi-elustiile? Inimene soovib parimaid aastaid ju nautida ja zero waste jäätmevaba elu pakub selleks võimaluse. On ka ökonoomne. Säästab ka ekstra hooldustöötaja palkamisest, kes muidu vanainimese jäätmete sorteerimisprotsessi peaks assisteerima. (Võttes arvesse, et ühiskond üldiselt vananeb ja igaüks teatud momendil leiab pakenditeemale oma lahenduse.) Praegune kogemus näitab,  et maailmas ei ole regioone, kus zero waste ehk jäätmevaba elustiili rakendamine ei oleks võimalik. (Võrdluseks nt. sorteerimiseks konteinerite kohaletoomine igale poole on küsitav logistiliselt.) Üks näide, kuidas looduskaitstsepiirkonnas asi ette  võtetud Kamikatsu linnas, Jaapanis: https://www.youtube.com/watch?v=eym10GGidQU 
või... teine... nn. kodanikualgatuslik viis? https://www.youtube.com/watch?v=OagTXWfaXEo Loogilisena tundub, et zero waste põhimõtte oleks arendamatu maapiirkondades, looduskaitsealadel, veekogude vahetus läheduses. Samuti on see juba aset leidnud Eestis. Meie alustame siiin Kloogal. Muidugi tuleb iga majapidamise jaoks luua just neile sobiv viis alternatiivide loomiseks. Momendil on hea jäätmevaba elustiili tootevalik www.etsy.com-is ja  näiteks 1 pakendivaba kauplus, http://paljaspala.ee ka Eestis.  Kuidas areneb jäätmevaba eluviis mujal maailmas? Peamine suund on lasta kodanikel jäätmed teha, riik hoolitseb, et jäätmeprobleem laheneb.Samas  Kesk-Euroopas märkasin, et suuremad regioonid pole suurtest investeeringutest hoolimata pakendite sorteerimises 100 protsenti efektiivseks osutunud igal pool. (Plastmassi lahku sorteerimine või alumiiniumi lahku sorteerimine ei ole õnnestunud ühtviisi tulemuslikult ja endiselt rändavad tonnides heas korras konteineritesse, et täita nõudeid ja eeskirju või ei jõua tootejäägid kasutajani vaid rändavad prügisse. Huvitav areng, Hollandis alguse saanud "toidupank" eh viis kuidas kaubandusketid saavad müügiks mittemineva toidu annetada eakatele ja paljulastelistele perede on olnud edukas ja jõudnud ka Eestisse. www.toidupank.ee Ringlev majandus (circular economy)  Lootustandev on näha palju EU valdkonda finantseerib ja kui kiirelt kõik areneb.) Näiteks on huvitavad arengud pakenditootmises ja EU võtab kasutusele bioplastiku. http://www.european-bioplastics.org ja "intelligent packaging" mis tähendab, et pakendid saavad tulevikus kiibid külge mis tunduvalt lihtsustab nende sorteerimist. https://en.wikipedia.org/wiki/Active_packaging  aga see on pisut ka samas kategoorias inimeste kiibistamise ja DNA kaudu vaktsineerimisega. https://en.wikipedia.org/wiki/DNA_vaccination  Inspireerivana tundus nüüd patenteerimisel uuendus valmistada pakkematerjale pressitud teraviljast. (Näiteks sobib selleks Monsanto geneetiliselt muundatud või pestitsiitidega väetatud vili mis näiteks tavainimese toiduainestandarditele ei vasta. https://www.facebook.com/joinwakeupworld/videos/10155155894816538/) Arenguid järgides tekkis soov ise zero waste elustiili meie oma elukeskonda implementeerida just nähtu kogetut võrreldes. (Pean tunnistama, et Saksamaal või Hollandis, kesklinnas, kõigi mugavuste oludes on see märgatavalt vahvamaks tehtud. Nt. on pakendivaba kauplus üle tee või on iga 10 meerti tagant prügikast mitte ühe vaid 5 või 7 lahtriga. Eri värvi kaaned peal. Või on ka linlastele võimaldatud oma aiamaa pidamine. Igal linnaosal oma aiandusklubipiirkond, kus igaüks saab endale salati kasvatada.) Jäätmevaba elustiili just keskonnaga sobitamine on omaette Ülesanne. Ettevalmsitav faas on töömahukas, palju eeskuju leiab internetist. Soetades esemeid pakendivabalt ja neile hiljem sobivad panipaigad leides selgub suureks rõõmuks, et suur hulk jäätmeid jääbki olemata. (Või siis on kusagil mujal, mitte sinu majapidamises.)  Selgub ka, et teine osa jääke on võimalik taaskasutusprojektides rakendada. Nt. oleks igas paikkonnakeskuses ruumi sellise töökoja jaoks, kuhu  kogukonna tekstiilijäätmed kogunevad- kokku tuuakse ja kus neist nt. kohaliku jäätmevaba poe jaoks vajalik kaup valmib. Näiteks on veebileht, kus inimesed saavad tellimusi sisse anda ja külainimesed saavad tellimusi aegajalt täites lisaraha teenida. (Prügikotid, ravimtaimekotid või panipaigad-korvid ei pea tulema Hiinast kui nad saaks samas külas valmistatud.) Ringleva majanduse suured ringid korraldavad maailmalepped, EU ja riik. Aga on lokaalseid tsükleid, mis just töökohti juurde looks. Töökohti ja uusi teenuseid ja uusi tooteid, tarbeesemeid. Zero waste sisuliselt, miks idee sümpaatne on, jätab palju ruumi kodanikualgatusele. Igas inimeses on indiaanlane peidus ja eri värvi pütikestesse eeskirjade kohaselt kogu etteantud eri värvi prügi sorteerida on ka huvitav aga on ka huvitav igal inimesel oma isiklikku oskusteavet ja potensiaali arendada ja lokaalset selle probleemi lahendamiseks rakendada. (Äkki on kiire viis kuidas õunapressist turbapress valmistada, mis turbast prügipütte vorbiks?) Üks võimalus: lokaalsed äri-inkubaatorid töökohtade juurde loomiseks. Või taaskasutuskeskus, mis hetkel funktsioneerib Klooga Taaskasutus nimelises grupis facebook.com lehel, võiks aktiivsemalt koguda ka kohalikke jääke mis taastootmiseks sobilikud. Nt. järelvärvimise abil saab pea igast tekstiilist ja kangast midagi uut. Autokummid on sobilikud saapataldade  ja aiakärude valmistamiseks. Plast-prügi on ideaalne lastemänguasjade täitematerjalina või kile-kaltsuvaiba materjalina. 
Tegelikult pakendid muidugi jäävad aga need on siis su oma leidpakendid.  Veel üks põhjus, miks jäätmevaba elustiil sümpaatne, juhul kui tiheasustuse piirkonnas toimub turismi areng, nagu see Kloogal aset leiab, on loodusreostuse võimalus alati olemas. Üks võimalus selle vältimiseks oleks Kloogale pakendivaba poe loomine. (Väike arvutus, iibe suurenemise ja lastega perede hulga kasvuga paikkonnas suureneb maiustuste läbimüük kohalikes poodides. Poodide-elukohtade vahemaad võib laste puhul mõõta kilomeetrites.  Aga võub ka maha visatud kommipaberites. Või peaks ütlema kommiplastikutes, sest see ollus peale uute pakendamismasinate kasutuselevõttu looduses ei lagune.) Selle postituse alla kogume infokilde ja ideid, kuidas ise ilusaid pakendeid, panipaiku teha, mis keskkonda ei koorma. Kobrulehest pressitud mereadruni. Momendil lemmikuks on klaaspurgid. Võibolla sest need on kiirelt kättesaadavad ja mugav varuda. Ja nendele peale kinnitades kangast sildid saab köök uue näo. Aga vaatame edasi. Näiteks sobib teema koosööks tootedisaineritega.




Workshop: Zero waste nukkude valmistamine.

mtü Graafilise Loojutusamise Veebipood tegutseb:
November 2018: Kokku valmis 20 nukku ja pehmlooma.
(Teemaks taaskasutus teksiilikäitluses. Nostalgia anatoomia.)
Aegamisi jõuab valmistatu müüki www.esty.com ja www.osta.ee lehele.
Miks on nukud zero waste? Nende puhul maksimaalselt ära kasutatud naturaalseid materjale ja taaskasutusmaterjale. Valmistamise käigus jääke ei jää. Kõik saab rajekenduse. Tööruumis prügikasti ei eksisteeri. Tööstusjääke ei olegi planeeritud seetõttu neid ka ei teki. Nukud sobivad ise hiljem taaskasutuseks nt. ehete või patjade valmistamiseks. Esimesed küll sisaldavad metall ja plastmass-elemente mis niisama ei lagune. Otsing nende alternatiivideks jätkub. Nt sooviks puupärlid ise valmistada metaleidudest. Samuti otsime otsekontakte kangaste (lina, nõges, puuvill) kudujate, trükkijatega.)




'














'



Veel pilte töö käigust.









Uudised- meie igapäevaseid äraütlemisi, anna meile tänapäev

Ülevaade projektidest jooksvalt sellel lehel.

Projektide põhisuunaks keskkonnasäästlikus tegudes ja pildis. 

See ei ole uudis. Mtü ei ole alates asutamisest 2012 saanud kordagi tegevustoetust, muud toetust. Viimase 2017-2018 aasta lõikes on olnud tendents, et igakuiselt panustame töövahemdite soetamisse või mtü arenguks vajalikku, 50-400 eurot kuus ja tuleb isiklikest säästudest. Niiütelda. "kõhu kõrvalt." Ehk kusagil jääb midagi muud tarbimata, et mtü saaks tegutseda. Kui kellegil soovitusi, kuidas mtü saaks tegevusi läbi viia mitte pidevalt tegevustele peale makstes, soovitused teretulnud.


Rahataotlustele saame traditsiooniliselt äraütlevad vastused. Kokku on olnud projektitaotlustes viimase 5 aasta jooksul äraütlemisi ca. 10 ringis. Olen isiklikult nendega juba harjunud. Nagu ka igakuiselt napilt elama, et mtü-l tegevusresursse luua. Äraütlemised on alati formaalsed. "Teie projekt ei ole prioriteetne" on üks läbivaid formuleeringuid. Huvitab, kus ja milline on siis see standard, millele peab mtü tegevus vastama, et "prioriteetseks osutuda." Tegeleme kultuuri, graafilise visualiseerimise populariseerimisega. Poliitikaga ei tegele. Parteides tuttavaid ei oma. Lobiga ei tegele. Kas selles on asi?


Lisan siin all järjestuses värskemad äraütlemised selles järjestuses, milles nad sisse tulevad. Migratsiooni fond leiab, et mtü ei sobi läbi viima kultuuriüritust lastega Kloogal ja käivitama õppevideote videokanalit. Keskkonnaministeerium ütleb, et meie projektiidee skoorib vaid 60% protsenti 100%st ehk ei lähe kandidaadeerima keskkonnateadlikkuse tõstmiseks loodud projekina. Ilmselt tuleb neid äraütlemisi veel.


1.07.2018 LHV ei anna järelmaksu mtü-le videosalvestusoptika ja lisamälu soetamiseks. Mtü peaks tõestama ka, et on kasumlik, enne kui töövahandid osta saaksime. Esitan taotluse eraisikuna siis ladudes lauale isiklikud sissetulekud. Saan LHV-st nii aru, et üldse meie mtü järelmaksuga midagi osta saaks, peaksin mtü kordineerimise ja väikese lapse ja vabakutselisena tehtava töö kõrvalt ka täistöökoha mõnes üldtunnustatud Eesti päritolu firmas. 

"Krediidiotsus on negatiivne, võttes arvesse Teie sissetuleku suurust, selle olemust ning askjaolu, et rahvastikuregistri andmetel ei asu Teie elukoht Eestis.


16.06.2018 nr 3-2_2/8171-5/2018

Taotluse rahuldamata jätmine
Lähtudes taotluste hindamise kriteeriumidest, ei saa SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
(KIK) 2018. aasta 2018-1 voorus rahastada Teie projektitaotlust „"Dating with Baltic Sea."
Läänemerd puudutav statistiline info ja teemad peavad muutuma kättesaadavamaks
keskkonnaõppevahendite koostajatele.“.

"Teie projektitaotlus jäi rahastamata, kuna projekt ei vasta keskkonnateadlikkuse programmi

tegevustele ja seos keskkonnaeesmärkide täitmisega kaudne. Projekt sai hindamise
tulemusena 1,45 punkti koondhindest (36,3 % maksimaalsest punktisummast). Määruse § 22lg 3 järgi kuuluvad rahastamisele hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlused, mis on saanud vähemalt 60% võimalikust koondhindest. "

Järgmine:

Märts 2018, Mtü Graafilise Loojutustamise Seltsi projektitaotlus "Lõimumise edendamine kultuuri ja sporditegevuse kaudu" ei saanud toetust. (Ehk planeeritud ürituste eest pean jälle tasuma nn. omast taskust.) Lisan all edastatud vastuse:

„Lõimumise edendamine kultuuri- ja sporditegevuste kaudu“ projektikonkursi tulemustest teavitamine

Lugupeetud taotleja

Tänan Teid osalemast Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud projektikonkursil „Lõimumise edendamine kultuuri- ja sporditegevuste kaudu“.

Teatan, et Integratsiooni Sihtasutuse juhataja 09.04.2018 käskkirjaga nr 5.2/22 on projektikonkursi nr RK18KSL001 hindamistulemused kinnitatud. Projektikonkursile laekus kokku 95 taotlust, millest toetust eraldati 10 taotlusele summas 80 000 eurot.

Graafilise Loojutustamise Selts poolt esitatud taotlus sai keskmiseks hindeks 37 punkti. Paraku Teie taotlusele toetust ei eraldatud, kuna taotlus on saanud sisulise hindamise käigus alla 60 punkti (konkursi juhendi punkt 9.11.3).
Lisame lühidalt hindamiskomisjoni tagasiside Teie taotlusele:
Projekt vastab vähesel määral konkursi eesmärkidele. Projekti tegevuste kirjeldus on ühendatud nii lõimumise kui EV100 teemaga, kuid on pigem haridusvaldkonna projekt.
Teil on õigus esitada otsusega mittenõustumisel Integratsiooni Sihtasutusele vaie käskkirjale 30 kalendripäeva jooksul, arvates päevast, mil saite teada või pidite teada saama oma õiguste rikkumistest. Esitatud vaie peab vastama haldusmenetluse seaduse nõuetele. Soovime Teile edu edasistel konkurssidel ja loodame koostööle tulevikus.