Thursday, 13 September 2018

Pakenditööstuse roll taaskasutuses

Nb. Allolev lugu peaks ka sisaldama pildimaterjali mis juba pildistatud aga veel pole lisatud.
Ehk momendil tekst ilma illustratsioonideta veel...

Meie vanaema on meile viimased 30 aastat saatnud moose.
Selliseid maasika ja vaarika ja segumoosid. Kodus keedetud. Klaaspurkides ja peale kleebitud sildiga. Me ei ole talle kunagi purke tagasi saatnud ehk on teadmata kust on ta võtnud selle meeltu purgikoguse, et neid meile läkitada. Mis mu tähelepanu köitis, on fakt, et kui varem kasutas ta siltide pealeliimimisel omavalmistatud kliistrit siis nüüd on sildid peale pandud kleeplindiga. Mille liim pisut meenutab seda liimi, mida päris konservitööstus oma siltide purkidele kinnitamisele kasutab.

Kui keeruline või lihtne on tööstuse purkidele peale pandud silte hiljem lahti saada, et purgid
taaskasutuseks üldse veel sobiksid? Kas on olemas mingid ökostandardid, mis tähistas mugavalt lahtitulevate siltidega purke ja neid mida leota palju tahad, liim lahti ei tule. Ehk sisuliselt on vah kas purk mille ostad on sildiga mida mugav maha võtta. (Sa saad ta kiirelt ja soodsalt taaskasutusse võtta.) Ja veel on purgid, mille taaskasutussevõtt ilmselt ei õnnestugi, sest tööstur on teinud mitte ökoloogilisi valikuid. (Tihti on kasutatud mingid lausa superliimi, mis kristaliseerub ja moodustab purgi klaasi ja paberi vahele koleda randi.) Samas momendil on mõlemad purgid samaväärsed? Tegelikult neil sisuline vahe!

Kallis tööstur, kas sa soovid, et sinu toodete pakendiks oleks mugavalt taaskasutusse minev pakend või too, millel kasutatud liimid ja randid enam kunagi ei lagune ja olete loonud ühekordseks kasutuseks pakendi, mis sisuliselt kurnab planeeti maa ühel või teisel moel?

Teeme väikese eksperimendi.
Piltlikustame, kuidas näeb välja klaaspurgi taaskasutusse võtu köögipool kodutingimustes.
Oleme tarbinud 20 purgitäid toiduaineid. Nüüd on purgid tühjad. Me soovime nad ringlusess võtta ja veel kasutada või kellegile anda, kes neisse moosid sisse teeb.

Kas tööstur oma valikutega on selle mugavaks või keeruliseks teinud?


Püüame teha üldistuse, millised Eestis müügil olevad tooted on villitud
mugavalt pestavaasse purkidesse? Esimese katse järel ütleks, et kõige mugavamaks tooteks on Salvesti purgid! Purkide siltide alla on pandud liim aga mitte nii, et kogu purk on liimiga kaetud vaid liim on paigaldatud triibukestega. Liima materjal on vees lahustuv ja eemaldub kergelt ja mugavalt. Soovitame seda toodet!

Millised tooted tundusid klaaspurgi sildi eemaldamise seisukohast lausa mõttetud?
Siin on üks:

Köögipoolest:
Purkide siltide eemaldamist saab praktiseerida nii:
Vann, täita veega. Panna sinna juba seest puhastatud purgid. Lasta liguneda pool tundi.
Selle ajaga peaks olema hea veeslahustuv pakendiliim lahti lahustunud ja silt peaks olema mugavalt eemaldatav kas harjakese või lapiga. Mingeid keemilisi või lisaaineid ei peaks selle protseduuri juures vaja minema.

Mida teha ettevõtetega, kes veel 2018 oma tooteid klaaspurkidesse pakendavad, mille sildid pannakse peale vees mitte lahustuva liimiga. (Ehk loovad tooteid, mille klaaspurkide puhastamiseks peaks kasutama mürgiseid lahusteid.) 

1. Püüame neid kõnetada ettepanekuga vahetada liimi retsepti, mida nad kasutavad
2. Pakkuda materjale või kommuikatsioonistrateegiaid, mille abil on neil võimalik oma imago-t parandada. Kuidas nad saaksit kasvavat tarbijate eelistust taaskasutatava klaaspurgi suhtes oma äri huvides kasutada. Ehk pakkuda vahvat säästlikku toodet mida tarbija eelistada soovib ja olla turukonkurentsis nn. ökotoodete poolel.

Praktikas on karjuv vajadus pakenditööstusele suunatud konkurssidele ja edetabelitele.
Millest selgub, millised toodete pakendid on säästlikud. Et inimiestel, kes sisseoste teevad oleks võimalik toetada eelkõige säästlikke põhimõtteid jälgimaid tootjaid ja vältida neid, mis oma pakendite juures säästlikke põhimõtteid ei arvesta. 

Kokkuvõtteks ei oska muud öelda, kui, et see, kes ise on purkide silte maha nühkinud  omandab üsna pea poes käies oskuse häid tooteid halbadest eristada. Ehk ostab Salvest-it ja väldib nt. Milda teravat ja küüslaugu tomatikastet, sest nende silt ei ole ka peale 30 min. nühkimist maha. 


Tuesday, 11 September 2018

Workshop- Kuidas näha, millistes metsades Sinu kodukandis lageraied toimuvad?

Nb. sama õpetus mobiilisõbralikuna Klooga Looduskaitse Seltsi lehel:
https://www.facebook.com/groups/572480986485021

NB. Selle õpetuse kommentaariks- parandusteks täpsustatum variant Tiit Matsonilt, Eesti Metsa Abiks fb foorumist. Kindlasti maksab tutvuda ka sellega. 

Tere

Olen Liza, mtü-st Graafilise Loojutustamise Selts. Täna räägin, kuidas saab vaadata kaardilt, kus asuvad lageraieks minevad metsad. 
 https://register.metsad.ee/#/ Kaardilt saab vaadata, mis lageraiesse minevates metsasades kasvab. Mis on nende boniteediklass. Mis on vanimad ja keskmised puud selles lõigus. Kaardil saab ka võrrelda raieks minevate lankide vahemaid, kaugust avamerest või mis kasvukohatüübiga on tegu.


Ehk kui teie elukoha lähedal minemas lageraiesse mets, esimene mis tehke, leidke selle kvartali ja eraldiste numbrid. 

Ilmselt saab need Riigimetsa Majandamise Keskusest. https://www.rmk.ee  
Kui teada metsaülema nimi saab tema käest. Näiteks Klooga kandis on planeeritud raie, siis peale RMK infotunni külastust saime protokolli, kus olid need kirjas:

Lageraie Kloogal on kavandatud:
  • kvartali CE034 eraldised 23 (asendatud CE036-11-ga lankide parema hajutamise eesmärgil), 26 (asendatud CE036-17-ga lankide parema hajutamise eesmärgil) ja 2
  • kvartali CE036 eraldised 7 ja 10
  • kvartali CE037 eraldised 4 ja 5
  • kvartali CE038 eraldis 2
  • kvartali CE303 eraldised 15, 16, 17, 22, 23, 33, 34, 36, 38, 39, 41, 45, 46, 49, 52.

Ehk, et näha, kus teie elukoha lähedal raiutakse võtke arvuti mobiiltelefoni asemel vaatamiseks, sest nii saate lanke võrrelda. Mobiilil väikesel ekraanil suurt kogust infot avada võib olla keeruline.

Avage leht. See näeb nii välja.















Meie näite puhul, läheme vaatama eraldist CE038 (eraldis 2).
Selle valisin näiteks kuna ta on Otu oja vahetus läheduses, ehk üks, mida loodusnautlejad ikka just möödudes näevad ja
mis on prognoositud üheks samblike ja sammalde vääriselupaigaks. (Kas vääriselupaiku ennustada saab, seda ei tea muidugi 100% ulatuses, teatud liigid eelistavad kasvamiseks niiskemaid kohti, teatud vajavad koopaid või kõrgendikke või palju valgust vms. Näiteks antud langil on väike nõrga vooluga oja. Kindlasti just mõne looma-taime eelistus. Ehk sõltuvalt igast raielangust on ikkagi olukord erinev ja ilmne, et just elupaikade osas ei anna kaart täielikku infot.

Teeme lahti kaardi. Üleval on näha lingid "KIHID" ja "OTSI"

Klikin esimesel lingil "KIHID"
Tuleb lahti hulk variante: "Eraldised, teatised, MKE-d, otsingu tulemused."

Seal kõrval jääb veel kõlkuma variant "OTSI."

Klikin sellest alla tulnud rippmenüüst sõnal "ERALDISED"
Tuleb lahti alamenüü variantidega: "eraldised, katastriüksus, maakond, vald kinnistu nimi, kinnistu number." Kõige lõpus on tühi lahter.

Sinna sisestan eraldise numbri CE038. Kliklin kõrval oleval lingil "OTSI."

Ilmselt on nii, et kui eraldise number on lohakalt sisestatud siis jäetakse kuvamata, eraldi veateadet sel puhul ette ei tule.





















Siis süsteem pakub veel variante, mis vallaga tegu on. Arusaamatul põhjusel vahel lööb valla nime topelt. Mõlemad lingid töötavad. Vajutame lingile.






Klikake jaatavalt pakutavale vallanimele. Selle peale kuvab süsteem paremal pool akna nurgas rea neid "alaliistakuid" ehk eraldisi numbritega, mis sellesse kvartalisse kuuluvad.
Ja seal omakorda, ütleme, ma tean, et lageraiuda tahetakse CE 038 eraldis 2. Siis nüüd ma näen seal paremal pool kõik eraldised ära. 

Ja ma san nr. 2 peal klikkides just sobiva lahti. Ekraanil on näha, et kui klikkida lingil, aktiveerub see eraldis Metsaportaali kaardil. Või vastupidi. 

Minnes hiirega kaardile ja klikkides eraldistel, aktiveerub andme-menüüs õige number.










Nüüd seal paremal pool ekraani nurgas, klikanuna sobival eraldisel, peaks tulema lahti suur infoaken. Kus saabki lugeda, mis teie metsa lageraieks minevate alade kohta kirjutatud on.
Seal on palju abistavaid parameetreid.

Näiteks selle CE038 puhul on seal kirjas:
"Maakond, vald, üksus, katastritunnus."

Edasi: "Kvartal, eraldis, pindala, kõrgusindeks."

Edasi: "Kõrgusindeks, boniteediklass, kasvukohatüüp, ."
Millest konkreetselt sõltub müüdava puidu hind mida langilt raiutakse- raiuti? Mitmetest teguritest. Püüan leida konkreetse valemi ja siia lisada. Momendil tsiteerin eramets.ee-d. "Lageraie kavandamisel võetakse arvesse: • puistu vanus (küpsusvanus); • puistu keskmine diameeter (küpsusdiameeter); • puistu seisukord." 

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/1_raie_planeerimine.pdf

Muidugi oleks hea kui kaart pakuks konkreetset infot ka selle kohta, palju saadakse selle puidu mahamüümise eest raha. Mis on ühe puu eest saadav maksutulu, mis on ühe m3 eest saadav raha, tasud või logistikakulud. Mis on hind millega puit Kesk-Euroopasse lõpptrabijani jõuab. Kui ma suudan pakkuda lihtsa viisi kuidas see selgitada ära tuua nt. esmakasutajale, siis toon selle siin ära.















Ka võib loendis tähele panna kasvukohatüüpi. Tihti Eestis ka kasvukohatüübiks "karusammal-mustika" või "sinika." Näiteks 2018 on tihti Eesti metsade kasvukohatüübiks "mustika". Aga mustikas on üks taimedest, mis lageraiet sooritavat harvesteri ja järeltöötluse ketasatra üle ei ela. Ehk 3018 ilmselt kasvukohatüüp "mustikas" väga levinud ei ole.

Pealegi, RMK esindaja infotunnis meile ütles, et "mustikat seal ei kasva". Ehk arvestasid nad tulevikuga.

Edasi saab kategooriatest infot: "Peapuuliik, arenguklass, keskmine vanus". "Raievanus ja keskmine diameeter".


On ka võimalik mõõta eraldiste vahemaid. See käib nii. Ekraani ülaosas on joonlaua pildikesega kolm nuppu. Neist ühega saab teha selline piste kahe eraldise vahel ja siis ta kuvab, mis nende vaheline vahemaa on. 











Ja mis peamine. Kui te kuulete oma kodukandis algavast või juba toimunud lageraiest, rääkige seda kindlasti ka teistele. Varsti algab raie naaberküla ääres või ülenaabrite juures ja ikka huvitav ju vaadata, mida raiutakse.

Kui raielankide vaatamine õnnestub saab ka minna tagasi peamenüüsse (vasak ekraani ülemine osa, Metsaportaali logo kõrval.) Seal on veel otsinguks võimalusi. Näiteks otsida piirkonna veekogusid või kuidas jooksevad veekogu kaitsevööndid teie leitud raielangi suhtes.

Seal on kirjas nii mered, jõed, ojad. Alati kontrollida andmeid. On võimalik, et oja, mis kaardile veel kantud enam ei eksisteeri ja on kokku kuivanud. Või on tekkinud uus. Või selle kõrvalt juba raiutud ja koht muutunud tundmatuseni. Samuti on võimalik, et kõiki allikaid pole kaardile märgitud. Ehk pigem ikkagi eri kihistusi otsima minnes eelnevalt lanke isiklikult külastada ja kontrollida, kas määratu seal ka tõepoolest enam on.


















Te saate oma leiu(d) ka välja printida.







Väikese looduretke võib ka võtta puidu väljaveo ühte vaheetappi Paldiski sadamasse.
Umbes nii näeb välja sealne juba sõiduks valmis pandud puit. VIDEOT SAAB VAADATA ALLOLEVAST LINGIST.

https://www.youtube.com/watch?v=U1xFGjj7aF4


TIIT MATSONI KOMMENTAAR:

1. Kui lageraiealasid kuskilt mujalt teada ei saa, siis Metsaportaalis on võimalik otsida juba esitatud metsateatisi: OTSI - Teatised - Tööliik=LR (siis tuleb küll täiendavalt määrat mingi piirav tingimus, kas vald, katastriüksus, kvartal vms.)

2. Üks 
viga tekstis: "variante, mis vallaga tegu on". Otsingutulemustena ei paku valda, vaid kinnistut (erametsas) või metskonda (riigimetsas).


3. Eraldiselt saadava puidu hinna määrab kõigepealt puidu kogus (kirjelduses "Maht tm") ja tõenäoliselt järgmine olulisuselt on puude jämedus (kirjelduses "Läbimõõt (cm)"). Boniteet (ja kõrgusindeks) näitavad mulla viljakust ja on otseselt tuletatud vanuse ja kõrguse suhtest. Minule pole teada uuringuid, millised tunnused turuhinnaga rohkem seotud on, seega on ka see ainult arvamus.


4. Kuigi kasvukohatüüp on enamasti nimetatud taime nimetusega, kirjeldab kasvukohatüüp eelkõige mulda ja mitte metsa all kasvavaid taimi. Kasvukohatüüp üldiselt ei muutu raietegevuse käigus. Samas kasvukohatüübis kasvavad raiesmikul ja metsa all erinevad taimed.






Saturday, 25 August 2018

Workshop: savi-töötuba Tallinna Loomaaias

Suured tänu kõigile lastele ja vanematele, kes täna, 25ndal augustil 2018
Tallinna Loomaaias mtü Eesti Metsa Abiks lauakese juurde peatuma jäid ja savivoolimist tegid ja koju voolimiseks ka savi kaasa võtta said!
https://menu.err.ee/856207/galerii-ja-video-tallinna-loomaaed-tahistas-79-sunnipaeva
http://tallinnzoo.ee/sundmus/loomaaia-sunnipaev/

Palju õnne Loomaaiale 79 sünnipäeva puhul.

Kuna kohapeal pilte teha ei jõudnud siin all samm sammult töötoa kaks näidist, kuidas valmistada neljajalgset ja kuidas valmistada kruusi.


Pildil olev krokodill valmis tundmatu töötoakülastaja poolt, kes ta siis lauanurgale poetas.
Nii armas! Hoidsime ta alles. Kui huvi, võtke ühendust, laseme tal kuivada ja saadame põletusse! Kui autor välja ei ilmu edastatakse see hiljem Tallinna Loomaaiale sünnipäevakingiks!



Nii näeb välja kõige lihtsam savitöötoa komplekt: Kile alla panekuks, 2 taignarulli, voolimispulgad ja kott Saksa savi. Kui teil huvi oma käsitöönurka ka seda väärt materjali tellida, seda saab teha Loovuspoes. Võib lasta saata ka kulleriga: http://www.loovuspood.ee/savid,23.html
Pakutav savi on kvaliteetne ja põletamist tingimata ei vaja, ehk püsib väga hästi toekalt vormis.

Loovuspood pakub ka voolitud esemete põletamist eraldi teenusena, hind kokkuleppel. Kuna neil vist suurem ahi ja lisanduvad esemed ilmselt väikesed ehk põletatakse mõne teise projekti kõrvalt.

Olen isiklikult saviaugust ka materjali välja koukinud ja sellest voolinud ja kinnitan, et
väärt importtoodanguga märgatavat vahet ei olnud. Ehk ei ole põhjust keelduda, kui kusagil lähikonnas saviauk teada.




Tegu on kvaliteetse, Saksamaalt eksporditud saviga, kindlasti on lastetöötoa jaoks sobiv ka koduõue augu-savi. Igale meisterdajale sai soovikohane tükk välja valitud. Harilikult on kaval oma kängar kohe osakesteks jaotada. Näiteks looma meisterdamise jaoks pea ja keha ja käppade ja saba osaksed eraldi panna. Et ei tekiks olukorda, et looma keha ja pea valmis aga käppade jaoks enam materjali ei jäägi.











Savi voolimise puhul vist kõige olulisem töö osa on kuidas valitud savitükikesi omavahel kinnitada.
Selleks on lisatöövahend abiks mille abil saab tükkide üleminekukohad ära siluda nii, et nad üksteise küljes kenasti kinni. Vahele võib panna ka vett aga vaja jälgida, et liiga palju ei läheks.



Igale esemele ja elukale annavad ilme ja iseloomu just väiksemad detailid.





Mis veel vahva savi puhul, kui tehtu just nii ei tulnud kui soov oli, saab materjali tagasi kotti panna ja järgmine kord uuesti kasutada. Kindlasti väga looduslik ja väga taaskasutatav materjal.

Kuidas hoida savi nii, et ta kaua säiliks? Selleks pole muud vaja kui jahedamat-niiskemat varjulisemat kohta. Savi võib hoida kilekotis niiske lapi sees. Nii võib üks tagavarakott püsida aastaid. Et liiga niiske savi kiiremini tahestuks maksab ta paar korda lahti rullida. Savi taheneb kui õhuga kokku puutub.

Saturday, 7 July 2018

Alkkirjade kogumine, tänud toetajatele!

Tere. Klooga metsa kaitsealla võtmise toetamiseks on korraldatud algkirjade kogumine.
6 ja 7 juuli juba käisin Kloogal. Täna, 8 juuli, jälle. Ka 9ndal. 8ndal juulil pandi ka algkirjalehed kahte Klooga kauplusesse üles. Leht Mini-Top-is täitus kahe päevaga. Leht Postkontori poes pea tühi. Hetkeseisuga kogutud 750 algkirja. 

9ndal sain tuttavaks inimesega, kes on ühe Kloogal algava projekti projektijuht. On ostetud 60 ha maad Klooga külje all ja projekti nimeks võetud Klooga nimi ja plaan on taodelda eurorahasid, et ehitada eeskujulik null-meetril- passiivmajaküla Kesk-EU rahakatele. 
http://klooga-smart-village-2020.com (Sellise projekti näidishinnad teada ja üürihinda alla 1000-2000 eur seal küsida ei saa sest materjalikulud ja tootmiskulud on gigantsed.) Projekt pole saladus. 

Eetiline või mitte? Kohalikega pole mingeid avalikke arutelusid toimunud, kas on eetiline, et tuleb välisinvestor, ostab küla kõrval kokku suuremõõtmelise maaala ja rajab külaga samanimelise küla, et eurorahad, mis Kloogale mõeldud läheks hoopis tema uue piirkonna rajamiseks aga olgu. Ülteme nii, on lausa eeldatud, et kohalikud peaks tänulikud olema, et üldse keegi tuleb. Kõlas ka väiteid: "aga nad loovad ju töökohad". 

Ehk kui see Kesk-Euroopa rikas pensionär (küla sihgtgupiks pensionärid) siis koristajat vajab või dushitajat siis päris-Klooga elanik saaks seda teha, et oma eaka ema hoolduskulusid katta, kes kusagil nn. Eesti hinnaklassi vanadekodus vi hoolduskodus on. Ehk kokkuvõtlikult on tegu klassikalise kolonialismiga. Mis lisaks veel hakkab mõjutama kõigi kohalike kinnisvarade hindu ehk muutes kohalikud üürihinnad mittetaskukohased põliskloogakale. (Ehk kallite vastrajatud infrastruktuuride nautijatimiseks leitakse uus kontingent. Klassikalise gentrifikatsioonimudeli puhul on nendeks a. riigiasutuste või  kaitsealaste asutuste töötajad ja või rahvusvaheliste firmade töötajad.) Meenutuseks, Silicon Valley oli ka kunagi küla metsa ääres. Nagu ka Kalamajas elasid kunagi tudengid mitte keskklassi pered. 

Jällegi. Lugedes Lääne-Harju valla raamteksti "Turismi arengukava 2025" on seal mainitud kohalik loodusrikkus aga mitte, mida sellega ette võtta plaanitakse või tähtsus seda säilitada. Meie praegune alkkirjadekogumine on otsene tagajärg sellele, et Lääne-Harju vald märgib igal pool "meie loodusrikkus" aga on teada, et gentrifikatsiooni (kohalike elanike väljatõrjumist) põhjustab harilikult asula asumine looduskauni koha lähedal või atraktiivse koha lähedal. Tsiviliseeritud maailmas on kohalike elanike kaitseks eraldi piirangud. Nii selleks, et ei hävineks turumajandusliku ekspluateerimise käigus loodus kui selleks, et kohalik elanikkond turumajanduse käigus välja ei heidetaks oma algselt alalt. Millal jõuavad sellised seadused või piirangud kehtima Lääne-Harju maakonda ja kas enne kui nn. õnnetus käes, koli ära? Eks see selgub.

Lääne-Harju turismi raamtekstiga saab tutvuda siin: https://www.heak.ee/wp-content/uploads/HTA.pdf
 Lohutuseks külaelanikele on pakutud kooli ehitust ja ruumide kasutusvõimalust. (Kas keegi jaksaks Kloogal passiivehituse standarditele vastavate ruumide üüdi maksta?) 

Tükk targemana kuulen ka, et on projekt, keegi ostab kinnistuid kokku Klooga ümber. Päev hiljem peatub maja ees auto kust tuleb välja tõesti inimene kes uurib, mis meie kinnistu maksaks ja ega ta müügis pole. Ehk kuulujutt vastab tõele. Päev hiljem kuulen ka, et Paldiski poolt ehitatakse ka Kloogat läbivat gaasitrassi. https://www.gaas.ee/en/subsidiary-of-as-eesti-gaas-will-start-building-the-balticconnector-s-transmission-pipe/

All veel pisut varasemat päevikut algkirjade kogumiseks RMK lageraie vastu ja looduskaitseala võimliku moodustamise poolt.


6 juuli: Klooga metsa looduskaitse alaks võtmise algkirjapalve keeldujaid 2, 7 juuli 1, 8 juulil kogunisti neli ja kõik samast majast. 3 olid resoluutsed "ei-d" põhjendusega "las raiuvad, raha on vaja, mets kasvab hiljem asemele." Viimane keeldumine: "Ma ei anna algkirju inimestele ja ühingutele, keda ma ei tunne."

Põhjusteks, miks Klooga looduskaitseala toetati olid järgmised argumendid:
1. Inimesed külastavad metsi väga aktiivselt ise.
2. Inimesed on teadlikud kohalikus rikkast veestikust ja aktiivselt hoiavad ise kohalikke ojasid ja allikaid. Väga hinnatakse asjaolu, et kohalik veestik võimaldab ka näiteks harilikest kaevudest head joogivett saada.
3. Inimesed on märganud, et lähikonnas elanud liigid on kas kadunud või kadumas või nende arvukus on drastiliselt vähenemas.
4. Inimesed on mures, et puud ei kasva raiutud puude asemele soovitud tempos ehk aina suurenev lagendike hulk on reaalsus. Tihti öeldi, ehkki lühikeses vestluses, et nad reaalselt
tunnevad puudust raiutud metsadest. Ehk kogukonna side kohaliku ökosüsteemiga ei ole juhuslik vaid reaalsus.
5. Märgiti ka teatud looma ja linnuliike mainides, et kuna nad on praegustelt elualadelt välja tõrjutud, liiguvad nad pisut uusi radu pidi ja on seetõttu iga selline kohaotsimine seab nad järjekordselt ohtu.

Tänan veelkord kõiki, kes on suutnud toetada Klooga metsa päästmist RMK lageraiest oma alkkirjaga.


Siin all lisan pdf. faili. 

See on prinditav.


Kui teil on tulemas koguduse, ühingu kogunemine

ja seal oleks võimalik paluda inimestel anda alkkiri, palun!

Saan ise ka vajadusel kohale tulla alkkirju koguma kui teatate oma ühingu- grupi kogunemise aja ja koha.


Teine lugu. Tutvustasin ideed hakata koguma algkirju, et kohalikud lennuõppuste läbiviijad ei lendaks küla kohal vaid kasutaks lääne militaarstandarditele vastavaid lennusimulaatoreid. See idee tekitas vastakaid arvamusi.

a. Inimesed, kellel lapsed või loomad. Kes nägid, mida lendamise mürakoormus nende  
    lastele põhjustab, olid kohe ja väga õus. Allkirjade kogumine on vajalik, leiavad nad.
    Probleem on nähtav ja vajab muutmist- lahendamist. Lennusimulaatorite kasutusele võtt      ja küla-de kohal lendamise lõpetamine oleks vaja lõpetada, nõustuvad nad.

b. Eakamad inimesed või puuetega, kes kogu aeg kodus, olid nõus ka ülaltooduga.. 

c. Noored: ükskõiksed. "Müra neid ei häiri." Küll nõus lennusimulaatorite ideega.
   

d. Need küsitletuist, kes ise otseselt või kaudselt ise seotud kohaliku sõjaväe-süsteemiga:
    Resoluutselt alkkirjakogumise vastu või passiivselt alkkirjakogumise vastu.
    "No tehke, aga mina ei toeta." või "Tegelege oma metsateemadega, ärge minge riiklikku 
    kaitset puudutavaid teemasid arutama. Te ei tea sellest midagi ja see ei ole teie asi. 
    Leidke mingi muu tegevus endale." 

e. väga eakate puhul oli keeruline diskuteerida kuna nad ei ole lennusimulaatori kui a   
    aparaadiga tuttav, seetõttu ei saa nad ka oma hinnangus seda alternatiivina kaaluda.
   (Poistel on ju vaja kusagil treenida, Kas seda võiks teha simulaatoris mitte küla kohal  
    tiirutades? Aga mis see simulaator on.)

Friday, 6 July 2018

intervjuu: Bio-Futura komposteeruv taimne plastik


Intervjuu, 25 mai 2018

Sissejuhatuseks võiks ütelda: Bio Futura B.V on säästlike pakendite ja ühekordselt kasutatavate nõude hulgiladu ja eksportija. Nad on veendunud, et bio-baasil pakendid on lahendus keskkonnasäästlikule ettevõtlusele. Mtü Graafilise Loojutustaise Selts nõustub selle seisukohaga ja tutvustaks seda ettevõtet pisut.

Keskkonnasõbralikku pakendit vajavad absoluutselt kõik. Sealhulgas toitlustusettevõtted, koolid, restoranid, edasimüüjad, take away-d.

Bio Futura tähendab kokkuhoidu.

Neil pole ainult tooted. Juttu on tervetest komposteerimisel põhinevatest jäätmekäitlusmudelitest. Näiteks on Bio Futural komposteerimismasin Ecocreaton pakkuda, mis sobib just nendele Eesti paikkondadele, mis looduskaunites kohtades, kus hetkel kuluvad suured summad prügi äraveole. 
http://ecocreation.nl/en/home-en/

Bioplasti kasutuse korral piisaks vaid kohalikust komposteerimismasinast, et kogu küla biopraht "ühele poole saada".(Loe ökoplastikust töödeldakse taas harilik muld). Vabaneva summaga saab küla midagi mõistlikumat peale hakata. (Kui vaba aega sisustada kellegi plastmassi kokkukorjamisele mille jaoks isegi eraldi taaskasutuskonteinerit pole. Rääkimata mingist äraveost. Momendil rändab Klooga plastmass kas segaprügiga põletusse või Klooga loodusesse. Võrdluseks, kui Kloogal kasutataks taimset plastikut, seda probleemi isegi ei eksisteeriks.)


Need tooted, mis on bioplastikust meenutavad välimuselt väga neid, mis on harilikust plastist.Õlle ja kohvipeekrid. Noad-kahvlid. Taldrikud. Lõunaeinepakendid. Prügi ja ostukotid. Snackbag-id, salfrätikud. Pagariäridele sobivad kotid. Kõik festivali, äri, lasteaia või haigla toitlustamiseks. Meie andmeil pakub bioloogilise plastmassi kasutuselevõtt ja sealhulgas otsekoposteeruvate pakendite kasutuselevõtt Eestis valdadele ja linnadele suurt kokkuhoidu plastmassi kogumise osas. Mis eriti keeruline looduskeskkonna lähistel kus selle tekitatud looduskahju hulk suurem.


Tsiteerin väljaannet Treehugger: “Selle asemel, et oodata, millal tarbija oma käitumise säästlikumaks muudab, on bioplasti tootjad tootnud säästlikud alternatiivid praegusele ühekordsele toodangule.” Kas teil tuleb aegajalt ka uusi tooteid välja. On suur huvi näiteks söödava plastiku suhtes. Vastab tõele, “bio alternatiivid” on vormilt fossiilsete konvensionaalsete sarnased. Sellel on muuhulgas pragmaatiline põhjendus. Olemasolevad matriitsid ja lõikevormid jätkavad kasutust. Tarbijad on formaatidega juba harjunud. Samuti on tihti toidud nõude mahule vastavalt seatud. Samas meie arvamuse kohaselt on ettevõtte näo loojateks just unikaalsed tooted. Näiteks suhkruroost taldrikute valmistamiseks tehtud “Clover”- liini oleme täiesti ise arendanud ja tootnud. Need 7 toodet on suhkruroo kiududest. Momendil töötame veel ühte unikaalset materjalilahendust välja, mis hiljem sellel aastal esitlusse läheb.

"Clover" liinist veel: need on pisut paksemad kui teised suhkruroost tooted. Kuid suhkruroog laguneb ikka tüki kiiremini võrreldes teiste materjalidega ja on täielikult loodustoode. Pisut rasva ja veekindlat vahendit on lisatud.


Momendil teete esemeid kasepuust, maisist, CPLA-st Mater-Bi-st PLA-st, palmilehest, bambusest. Kas baasainetega eksperimenteeritakse veel? Kas on võimalus veel üllatusteks, et tulevikus plastik õunast, linast või kõrvenõgesest hakkab valmima?
Baasainete valik, mida meie kliendid kasutavad, nii kiiresti ei muutu. Koos töösturitega töötame me ökoloogilise jalajälje parandamiseks ja otsime uusi võimalikke tootmiseks sobivaid baasaineid. Juttu on kolmanda generatsiooni biomassist ja agraarsetest jäätmehulkadest. Bio Futura jälgib neid arenguid rohujuure tasandil ja kui võimalik, toob uued tooted- materjalid turule.


Kui Eestis on ettevõtteid, mis oma tarbitavad ühekordsed nõud ökoloogiliselt säästlikuma variandiga soovivad asendad, kas Bio Futura on lahendus?
Jaa loomulikult. Meil on inglise keelne veebileht www.biofutura.com rahvusvaheliste klientide jaoks. Me edastame juba tooteid Skandinaavia turule. Samuti on alati võimalik tootenäidiseid lasta saata. Ainus kaasnev kulutus postikulu, mis 20 euro ringis.


Küsiks kilekoti alternatiivi kohta. Bio Futural on paljut, mis sobib ostukeskustele ja poodidele. Lai valik ostukotte. Riidest kotid, paberist kotid ja taimne bioplastik. Väikeste viljakottide hind 15 eurot 200 koti eest. 13 senti koti eest. Ja nad ei ole plastikust vaid taimsed. Ütleme, inimene saab sellise biokotikese poest oma viljadega kaasa. Millisesse konteinerisse see peale kasutamist läheb? Kas pruuni komposti konteinerisse või pakenditega või peaks eraldi ära antama?


Just Bio Futura juurvilja ja puuvilja jaoks sobivad kotikesed on kodus komposteeritavad. Need võib panna kompostihunnikusse või komposti konteinerisse või biojäätmete konteinerisse. See materjal komposteerub ise kiirelt. Jäätmekäitlussüsteemides kogutakse biojäätmetest ka biogaasi. Majapidamise plastiku ringluse programmis võib bioplast minna ka pakendite kategooriasse. Praeguse seisuga ei ole paljudes paikkondades pakendite eraldi sorteerimisvõimalust ja nad lähevad ka “downcycle-sse” ehk sorteerimata segajäätmete hulka.


Bio Futural on suur valik prügikotte. Nad on kolmes kategoorias: “Waste caddy”- komposteeruvad prügikotid ja konteinerid. Prügikotid on suurustes 10 liitrit- 240 liitrit. Näiteks väike 10 liitrine prügikott, 20 tükki (komposteeruv), maksab 3.21 eur. 6.2 senti tükk. Sellise koti lagundavad bakterid ja eraldi kompostrit selle lagundamiseks vaja ei ole.


Kas sellised kotid tööstuslikuks kasutuseks või haiglatele ka sobivad? Näiteks, et vältida, et keegi saepuru või lehti nafta-baasil toodetud kilekottidesse kogub ja mis hiljem kusagil mikroplastmassi loodusesse levitab. Näiteks kui komposteeruv bioplastik loodusesse satub, ei sisalda ta üldse või sisaldab nii vähesel määral mikroplastikut oma fossiilsest toorainest eellasega võrreldes. See tuleneb sellest, et komposteeruv plastik biomassiks ja veeks ja co2-ks laguneb. Nende loomulikuks lagunemismeetodiks on mõeldud komposteerimine. Kotid on toodetud eri mõõtudes ja tugevusastmetes.


Hästi, aga kujuta ette, firma mis soovib nõudele ka oma logo peale trükkida. Või mittekilest kottidele. Palju see lisaks aega võtab? Mis on selle lisatasu? Mis on hinnaindikaator. Palju maksab 100 kohvitopsi trükkimine võrreldes näiteks kui trükitaks 100 või 5000. Mis on hinnavahe?


Tooted nagu peekrid või kandekotid trükime me klientidele üpris tihti. Reeglina on vaja tellida 50 000 tükki. Hinnavahe mittetrükitud tootega pole märkimisväärne. Bioplastikust kandekotte saame trükkida alates kogusest 25 000 tk. Ja paberist kangekotte alates 1 000-st. Konkreetse pakkumise saame teha kliendile, kes annab teada täpse soovitud koguse.


Kas teete kauba tarnimises ka koostööd Estolingiga või mõne Eesti transpordifirmaga? Usaldusväärne kulleriteenus Eesti- Hollandi vahel.
Harilikult saadame me pakid kohaliku postiteenusega PostNL ja DPD. Suuremat kogused võib klient laost lasta võtta oma valitud transporditeenusepakkujal. Kuni 2kg paki saatmine Hollandist Eestisse: 18.50 eur 1-5kg , kuni 10kg 31 eur, kuni 20kg 40 eur, kuni 30kg 55 eur.


Kui nüüd firma, haigla, festival või vanadekodu mis on otsustanud teadlikult vältida plastiku kasutusega kaasnevat kahju. Üleminekuks bioplastile sooviks nad testimiseks valiku tooteid, veendumaks, kas need sobivad. Kas sellised proovikomplektid on olemas? Proovikomplekte võime Eestisse saata. Nad on tasuta. Ainult saatekulu kompensatsioon on oodatud. Samuti oleks vaja teada, mida täpselt proovida soovite. Arvenumber, kui soovite lasta endale proovitooted saata: Bio Futura B.V. NL97RABO0325282668


Inglise keelsest veebipoest www.biofutura.com on võimalik väiksemaid koguseid ka otse osta. Nõnda on võimalik enamal hulgal huvilistel toode ära proovida. (Praktiline plastkotikeste- biokilekottida puhul, midamüüakse rullina.) '


Nüüd, ütleme firma on bioloogilised taldrikud ja peekrid teilt tellinud ja kliendid on nad kasutanud. Teenus on osutatud metsa ääres. Kus toitlustusteenuse pakkujal on ka kohustus nõud ära koristada. Kui ühekordsed nõud on kogutud prügikottidesse.
Toitlustuse puhul välitingimustel, peaks kasutatud nõud olema kaasa võetud, et hiljem olla pandud biokonteinerisse või paigutatud komposteerimisinstallatsiooni. Ka komposteeruvate nõudega ei ole kindlasti tähendus, et nad võib niisama loodusesse vedelema jätta.


Ütleme kliendiks on haigla või kool, mis asub looduskaitseala vahetus läheduses. Kus looduskahjude turvariskide vähendamiseks võiks plast ikkagi ka kiirelt biolagunev olla. On sertifikaat “Home Compostable” mis lubab pakendi komposti või kompostikasti panna. Momendil on meil ainult mõned tooted, mis on “Home Compostable” märgiga. Kõik meie tooted on küll “tööstuslikult komposteeritavad.” Mis tähendab, et nendes riikides ja paikkondades, kus on vastavalt jäätmekäitlus korraldatud, saab nad eraldi koguda ja nad viiakse tööstuslikku komposteerimisjaama. Me eeldame, et haiglad ja koolid on liitunud jäätmekäitluse infrastruktuuriga. Nende jäätmete käitluse eest vastutab jäätmekäitluse tagav ettevõte.


Kas on hinnavahe taldrikul, mis laguneb peale kasutust aeglaselt või kiirelt? Näiteks paikkondades mis on üle 50% loodusala, eeldaks, et kohalik määrustik stimuleeriks et kohalik ettevõtlus eelistaks biolagunevate komposteeruvate toodete kasutuselevõttu.
Aeglaselt launeval bioloogilisel tootel ja kiirelt laguneval ei ole hinnavahet. Materjali paksus määrab, kui kiirelt ta laguneb. Samuti määrab materjali vastupidavus. Õhemad pakendid on kergemini lagunevad ja seetõttu soodsamad. Küll on aga nii, et selleks, et sertifikaati “home compostable” selle teise “industrieel composteerbaar” kõrvale saada, peab olema tehtud lisainvesteeringuid.


Bio Futura lehel mainitakse ka ühte masinat. Ecocreation selle nimeks. Teie kodulehelt võib lugeda: “Lisateenusena pakume komposteerimismasinat, mis bioloogiliste pakendite ja nõude jäätmekäitlusprotsessi märkimisväärselt kiirendab.” Masin töötleb bioplasti 24 tunni jooksul kuivaks, toitaineterikkaks, lõhnavabaks kompostiks. Haisevad konteinerid pole ühesõnaga üldse jutuks. Igast 100 kilost orgaanilisest jäätmest jääb peale komposteerumist üle vaid 15 kg komposti. Jäätmevähendus on 85% ja on ka märkimisväärne säästmisviis jäätmete äraveo pealt.
Komposteerimisprotsess on ainulaadne. Kompostrit võib täita igapäevaselt toidu, aja jäätmetega ja komposteeruvate nõudega. Masinat võib tühjendada ka vaid kord nädalas. Kompost sobib kasutuseks aiamaal või sobib äraviimiseks jäätmekäitleja poolt.


Kui nüüd ettevõte sooviks sellise masina tellida. Eestis on nimelt palju loodusalasid. Kus jäätmevedu on kulukas ja nende kohapealne töötlemine säästaks kulutustest.
Ecocreation-i tükihinnaks on €15.000 - €30.000. Hind sõltub mahust, mille masin päevaas suudab läbi töötada. Tõepoolest on see suurepärane viis kohalikul viisil jäätmekäitluse lahendamiseks.

Tehtud kulutus teenib ennast tasa. Vastava arvutuse tegemiseks tasub võtta summa, mis muidu kilo jäätmete äraviimmise eest jäätmekäitlejale kaasnevad, kui järgi tuleb jäätmetele minna läbides pikki vahemaid.

NB! Ecocrearoni masinaid saab ka rentida. /Mtü poolt soovitame transpordiks Estolingi transporditeenust. ) Prooviks või pikaajaliseks perioodiks. Kuu tasu: €300-€500. Unikaalne on, et bakterid suudavad bioloogilised jäätmed juba 24 tunniga 85% ulatuses ära komposteerida.On eri tüüpi komposteerimismasinaid turul saada. On ka näiteks WasteMaster.


Kas ettevõte või inimene saab ka ise komposteri ehitusega hakkama?
Ise ehitamiseks on saadaval juhendid. Koduseks tarbimiseks soovitatakse ussi-potti või kompostipotti. Elektrilise masina ehitus kodutingimustel pole nii lihtne. Koduseks kasutuseks soovitatakse sellist ehitusviisi. http://www.hungrybin.co.nz/


Kui nüüd on Eesti organisatsioone või ettevõtteid, kes teiega koostööst huvitavad või saaks te ettevõttele siinkandis reklaami teha, kas on võimalik? Loomulikult. Me võime disainida bännerid nii, et tekst on eesti keelde tõlgitav. Kui annate teada bänneri mõõdud, paneme selle teele.

Momendil tekitavad inimeste tarbimisharjumused keskkonnale ülekoormust. Suur kogus momendil toodetavast ja tarbitavast plastmassist, mis koguseliselt maailma saadetakse, on ühekordne. Selle eluiga ei ole pikem kui ca. 20 minutit.

Võrdluseks, naftabaasil tehtud plastik nagu PE, PET, PVC, HDPE etc laguneb tõepsti 500 aasta jooksul, võibolla kauemgi. Sealjuures tekitavad kahju veel pehmendid ja lisandid ja väikesed nano/micro osakesed.

Osa bioplastikust tooteid, suurem osa, on taimse- tselluloosi baasil valmistatud. Neil kõigil on EN-13432 sertifikaat. Mis tähendab, et tööstustlikus komposteerimismasinas või seades muunduvad naad biomassiks, CO2-ks, veeks. 90% ulatuses ja 12 nädalaga. Bioplast on suhteliselt mitmekülgne tootekategooria ja pikemalt on see selgitatud sellisel lehel: http://www.hollandbioplastics.nl/wat-zijn-bioplastics/


Kas PLA tootmine hõlmab ärisaladusi või töötate te ka koos start-up-idega, et teadmisi jagada.Või kas on plaanis oskusteabekeskuse rajammine mida üliõpilased saakskülastada. PLA graanuleid me ise ei tooda. Seda teeb Nature Works. Me hoiame ennast kursis, kui uut liiki baasained tootmise jaoks kasutusele tulevad.


Kas Bio Futura võtab ka tudengeid praktikale? Aegajalt. Oma huvist praktikakoha vastu võib teada anda. Haridustaust: Kõrg, kesk-eri. (Hbo, Mbro.) Logistika, marketing, tehnoloogia. Me ise värbame aegajalt turundus- praktikante või kedagi teatud turu-uuringut läbi viima. Bioplasti tööstuses on minu hinnangul vajadus nii inimeste järgi, kes äri- mänegmendi haridustaustaga tulevad kui tehnilise hariduse poole pealt. Bio-keemia, tööstus-disain jne.


Komposteerimisnormist E.N.13432 tähendab. See EU norm garanteerib, et esemed tõesti biolagunevad. Aga Eestil on oma komposteerimisnorm. Selle nimeks on Jaanipäev. Igal 23ndal juunil tähistatakse seda. Ehk palju inimesi läheb metsa kus tarbitakse sööke jooke. Kas Bio Futura-l on ka spetsiaalne ülikiirelt komposteeruv einekomplekt võimalik tellida selleks puhuks? Ütleme, kui toitlustust pakutakse looduskaunil alal, kus riskid, et jäätmed loodusesse jõuaks on kõrged... Spetsiaalset komplekti pakkumises pole. Suhkruroost taldrikud, (eelmainitud Bio Futura oma loodud tooteliin,) komposteeruvad kiiresti ja puust kahvel on 100% loodustoode. 

Meie puust kahvlid on FSC sertifikaadiga ja tuleva Põhja-Ida Hiinast. Põhja Hiinas töödeldakse see väiksemateks tükkideks ja sealt tuuakse ta Rotterdami.

CPLA kahvel komposteerub samuti välitingimustes aga tunduvalt aeglasemalt.
CPLA ühekordsed lauanõud on EN-13432 sertifikaadiga, mis tähendab, et tööstusliku komposteerimissüsteemiga laguneb materjal 12 nädalaga. Komposteerimismasin Ecocreaton-iga  laguneb CPLA nädalaid varem. On ka mõttekas peenestusmasin soetada, illega CPLA plast enne komposteerimist väiksemateks tükkideks saada, et ta kiiremini laguneks. Kui CPLA bioplast nüüd loodusesse satub, võtab ikka paar aastakses enne kui ta ära laguneb. (Aga sadades kordades kiiremini kui tavaline plastmass.) CPLA lagunemist mõjutavad ka välitingimustes ilmastikuolud. (Vahemärkusena lisaks siinkirjutaja ikkagi, teades meie looduses valitsevat ohtu mikroplastikute loodusesse sattumisest on bioplastiku sattumine loodusesse ikkagi kordades ohutum. Selle lagunemistempo vabas õhus on kordades kiirem plastmassiga ja ka juhul kui see loodusesse satub, on tekitatud kahju ainult lagunemisprotsessi aeglus mitte lisaainete ja mittelooduslike ainete sattumine vee ja toiduringi. Nagu seda on plastmassi puhul.)


Teil on ka spetsiaalne komposteerimissüsteem välja töötatud korterite- väikeelamute biojäätmete jaoks: Organic Waste Caddy. Hinnaga 6.66 eur. 20 liitrine konteiner, mis sobib korteri või väikesema elamu jaoks. Kaane ja sangaga. Mille sisse käib biolagunev kotike. See sobib, et biojäätmed aeda viia. Hollandis on see kasutuses kõrghoonetes. Iga esmaspäev panevad inimesed oma konteinerikese taimsete jäätmetega ukse taha. Igas regioonis on kastijalgratas, mis kogutud komposti linnaosa juurde organiseeritud vastavale aiamaale viib, kus linnaelanikud võivad oma juurvilja kasvatada. Ka seda saab tellida nende veebilehelt www.biofutura.com.


Kui on ettevõtteid, kes huvitatud pakendite ja nõude soetamisest või koostööst...
Ja loomulikult. Võib võtta ühendust ja edasi lepime eraldi kokku. Juuni lõpul külastan isiklikult Eestit. Veedan Tallinnas 1-2 päeva ühe teise projektiga seoses.

Mida ütleksite kriitikutele, kes väidavad, et bioplastiku tootmine just suurendab kliimaprobleemi? Tekitades globaalse ülekoormuse biomassi tootmisega.
Bioplastik tehakse enam ja enam taime mittesöödavast osast ja nendest osadest just, mis muidu läheks põletamisesse või komposteerimisse. Ehk bioplastik on tihti, eriti ühekordne, CO2 positiivne, kui mõelda, et nad on CO2 taimena enam üles võtnud kui on selle transpordiks kulutatud. Bioplastiku maakasutusest veel üks artikkel.



Wouter Moekotte, te olete ise paljudes riikides õpingute tõttu elanud, enne kui Bio Futura asutasite. Kas on midagi mida praegustele tudengitele soovitate?
Aktiivne olla ja ettevõtlusega tegeleda on bio-baasil toimivas majanduses tore ja väljakutseterikas. Ma olen veendunud, et bio-baasil ja ringlusmajandus vajalik ja õigustatud on. Mõelge näiteks, kui kõik fossiilsed maavarad lõppevad ja baasaineid peab saama korduvkasutada. Soovitusena oskan vaid ütelda, et turg ei hüppa vaimustusest lakke iga uue innovatiivse lahenduse peale, mida ettevõtja pakub. Need on inimesed, kes sooviks toodet tarbida, kes turu nõudlust määravad ja toetavad, et innovatiivsed ideed teoks saaks. 

Alloleval pildil on Bio Futura koostööprojekt Rotterdami linnaga. Sel moel kogutakse taimset kompostimaterjali Rotterdami linnas. Minu jaoks harjumatult on Hollandis kompostihunnikud mõeldud just suurlinnadesse. Käsikäes rohealade ja juurviljaaedadega. Sellised hunnikud ka Amsterdaims, Den Haagis, Utrechtis ja Leidenis. (Zuid- Holland, kõige linna ja rahvarikkam ala.) Harjumatu, eksole.


(Vastavatesse võrguga ümbritsetud kogumispunktidesse võivad puulehti tuua kõik inimesed.) Seesugune bioenergia tooraine kogumise viis on kasutuses kõigis suuremates linnades. (Ehk jalutades linnas ja nähes võrku mille sisse on hakatud koguma puulehti... selleks see on.) Projekti kohta rohkem nende veebilehel: http://www.voedseltuin.com
http://biomeiler.nl/verslag-bouw-tweede-biomeiler-bij-de-rotterdamse-voedseltuin/

Tänud Wouter Moeikottele kena proovitoodete paketi ja intervjuu eest! 
Elisabeth Salmin, 7 juuni 2018