Saturday, 7 July 2018

Alkkirjade kogumine, tänud toetajatele!

Tere. Klooga metsa kaitsealla võtmise toetamiseks on korraldatud algkirjade kogumine.
6 ja 7 juuli juba käisin Kloogal. Täna, 8 juuli, jälle. Ka 9ndal. 8ndal juulil pandi ka algkirjalehed kahte Klooga kauplusesse üles. Leht Mini-Top-is täitus kahe päevaga. Leht Postkontori poes pea tühi. Hetkeseisuga kogutud 750 algkirja. 

9ndal sain tuttavaks inimesega, kes on ühe Kloogal algava projekti projektijuht. On ostetud 60 ha maad Klooga külje all ja projekti nimeks võetud Klooga nimi ja plaan on taodelda eurorahasid, et ehitada eeskujulik null-meetril- passiivmajaküla Kesk-EU rahakatele. 
http://klooga-smart-village-2020.com (Sellise projekti näidishinnad teada ja üürihinda alla 1000-2000 eur seal küsida ei saa sest materjalikulud ja tootmiskulud on gigantsed.) Projekt pole saladus. 

Eetiline või mitte? Kohalikega pole mingeid avalikke arutelusid toimunud, kas on eetiline, et tuleb välisinvestor, ostab küla kõrval kokku suuremõõtmelise maaala ja rajab külaga samanimelise küla, et eurorahad, mis Kloogale mõeldud läheks hoopis tema uue piirkonna rajamiseks aga olgu. Ülteme nii, on lausa eeldatud, et kohalikud peaks tänulikud olema, et üldse keegi tuleb. Kõlas ka väiteid: "aga nad loovad ju töökohad". 

Ehk kui see Kesk-Euroopa rikas pensionär (küla sihgtgupiks pensionärid) siis koristajat vajab või dushitajat siis päris-Klooga elanik saaks seda teha, et oma eaka ema hoolduskulusid katta, kes kusagil nn. Eesti hinnaklassi vanadekodus vi hoolduskodus on. Ehk kokkuvõtlikult on tegu klassikalise kolonialismiga. Mis lisaks veel hakkab mõjutama kõigi kohalike kinnisvarade hindu ehk muutes kohalikud üürihinnad mittetaskukohased põliskloogakale. (Ehk kallite vastrajatud infrastruktuuride nautijatimiseks leitakse uus kontingent. Klassikalise gentrifikatsioonimudeli puhul on nendeks a. riigiasutuste või  kaitsealaste asutuste töötajad ja või rahvusvaheliste firmade töötajad.) Meenutuseks, Silicon Valley oli ka kunagi küla metsa ääres. Nagu ka Kalamajas elasid kunagi tudengid mitte keskklassi pered. 

Jällegi. Lugedes Lääne-Harju valla raamteksti "Turismi arengukava 2025" on seal mainitud kohalik loodusrikkus aga mitte, mida sellega ette võtta plaanitakse või tähtsus seda säilitada. Meie praegune alkkirjadekogumine on otsene tagajärg sellele, et Lääne-Harju vald märgib igal pool "meie loodusrikkus" aga on teada, et gentrifikatsiooni (kohalike elanike väljatõrjumist) põhjustab harilikult asula asumine looduskauni koha lähedal või atraktiivse koha lähedal. Tsiviliseeritud maailmas on kohalike elanike kaitseks eraldi piirangud. Nii selleks, et ei hävineks turumajandusliku ekspluateerimise käigus loodus kui selleks, et kohalik elanikkond turumajanduse käigus välja ei heidetaks oma algselt alalt. Millal jõuavad sellised seadused või piirangud kehtima Lääne-Harju maakonda ja kas enne kui nn. õnnetus käes, koli ära? Eks see selgub.

Lääne-Harju turismi raamtekstiga saab tutvuda siin: https://www.heak.ee/wp-content/uploads/HTA.pdf
 Lohutuseks külaelanikele on pakutud kooli ehitust ja ruumide kasutusvõimalust. (Kas keegi jaksaks Kloogal passiivehituse standarditele vastavate ruumide üüdi maksta?) 

Tükk targemana kuulen ka, et on projekt, keegi ostab kinnistuid kokku Klooga ümber. Päev hiljem peatub maja ees auto kust tuleb välja tõesti inimene kes uurib, mis meie kinnistu maksaks ja ega ta müügis pole. Ehk kuulujutt vastab tõele. Päev hiljem kuulen ka, et Paldiski poolt ehitatakse ka Kloogat läbivat gaasitrassi. https://www.gaas.ee/en/subsidiary-of-as-eesti-gaas-will-start-building-the-balticconnector-s-transmission-pipe/

All veel pisut varasemat päevikut algkirjade kogumiseks RMK lageraie vastu ja looduskaitseala võimliku moodustamise poolt.


6 juuli: Klooga metsa looduskaitse alaks võtmise algkirjapalve keeldujaid 2, 7 juuli 1, 8 juulil kogunisti neli ja kõik samast majast. 3 olid resoluutsed "ei-d" põhjendusega "las raiuvad, raha on vaja, mets kasvab hiljem asemele." Viimane keeldumine: "Ma ei anna algkirju inimestele ja ühingutele, keda ma ei tunne."

Põhjusteks, miks Klooga looduskaitseala toetati olid järgmised argumendid:
1. Inimesed külastavad metsi väga aktiivselt ise.
2. Inimesed on teadlikud kohalikus rikkast veestikust ja aktiivselt hoiavad ise kohalikke ojasid ja allikaid. Väga hinnatakse asjaolu, et kohalik veestik võimaldab ka näiteks harilikest kaevudest head joogivett saada.
3. Inimesed on märganud, et lähikonnas elanud liigid on kas kadunud või kadumas või nende arvukus on drastiliselt vähenemas.
4. Inimesed on mures, et puud ei kasva raiutud puude asemele soovitud tempos ehk aina suurenev lagendike hulk on reaalsus. Tihti öeldi, ehkki lühikeses vestluses, et nad reaalselt
tunnevad puudust raiutud metsadest. Ehk kogukonna side kohaliku ökosüsteemiga ei ole juhuslik vaid reaalsus.
5. Märgiti ka teatud looma ja linnuliike mainides, et kuna nad on praegustelt elualadelt välja tõrjutud, liiguvad nad pisut uusi radu pidi ja on seetõttu iga selline kohaotsimine seab nad järjekordselt ohtu.

Tänan veelkord kõiki, kes on suutnud toetada Klooga metsa päästmist RMK lageraiest oma alkkirjaga.


Siin all lisan pdf. faili. 

See on prinditav.


Kui teil on tulemas koguduse, ühingu kogunemine

ja seal oleks võimalik paluda inimestel anda alkkiri, palun!

Saan ise ka vajadusel kohale tulla alkkirju koguma kui teatate oma ühingu- grupi kogunemise aja ja koha.


Teine lugu. Tutvustasin ideed hakata koguma algkirju, et kohalikud lennuõppuste läbiviijad ei lendaks küla kohal vaid kasutaks lääne militaarstandarditele vastavaid lennusimulaatoreid. See idee tekitas vastakaid arvamusi.

a. Inimesed, kellel lapsed või loomad. Kes nägid, mida lendamise mürakoormus nende  
    lastele põhjustab, olid kohe ja väga õus. Allkirjade kogumine on vajalik, leiavad nad.
    Probleem on nähtav ja vajab muutmist- lahendamist. Lennusimulaatorite kasutusele võtt      ja küla-de kohal lendamise lõpetamine oleks vaja lõpetada, nõustuvad nad.

b. Eakamad inimesed või puuetega, kes kogu aeg kodus, olid nõus ka ülaltooduga.. 

c. Noored: ükskõiksed. "Müra neid ei häiri." Küll nõus lennusimulaatorite ideega.
   

d. Need küsitletuist, kes ise otseselt või kaudselt ise seotud kohaliku sõjaväe-süsteemiga:
    Resoluutselt alkkirjakogumise vastu või passiivselt alkkirjakogumise vastu.
    "No tehke, aga mina ei toeta." või "Tegelege oma metsateemadega, ärge minge riiklikku 
    kaitset puudutavaid teemasid arutama. Te ei tea sellest midagi ja see ei ole teie asi. 
    Leidke mingi muu tegevus endale." 

e. väga eakate puhul oli keeruline diskuteerida kuna nad ei ole lennusimulaatori kui a   
    aparaadiga tuttav, seetõttu ei saa nad ka oma hinnangus seda alternatiivina kaaluda.
   (Poistel on ju vaja kusagil treenida, Kas seda võiks teha simulaatoris mitte küla kohal  
    tiirutades? Aga mis see simulaator on.)

Friday, 6 July 2018

intervjuu: Bio-Futura komposteeruv taimne plastik


Intervjuu, 25 mai 2018

Sissejuhatuseks võiks ütelda: Bio Futura B.V on säästlike pakendite ja ühekordselt kasutatavate nõude hulgiladu ja eksportija. Nad on veendunud, et bio-baasil pakendid on lahendus keskkonnasäästlikule ettevõtlusele. Mtü Graafilise Loojutustaise Selts nõustub selle seisukohaga ja tutvustaks seda ettevõtet pisut.

Keskkonnasõbralikku pakendit vajavad absoluutselt kõik. Sealhulgas toitlustusettevõtted, koolid, restoranid, edasimüüjad, take away-d.

Bio Futura tähendab kokkuhoidu.

Neil pole ainult tooted. Juttu on tervetest komposteerimisel põhinevatest jäätmekäitlusmudelitest. Näiteks on Bio Futural komposteerimismasin Ecocreaton pakkuda, mis sobib just nendele Eesti paikkondadele, mis looduskaunites kohtades, kus hetkel kuluvad suured summad prügi äraveole. 
http://ecocreation.nl/en/home-en/

Bioplasti kasutuse korral piisaks vaid kohalikust komposteerimismasinast, et kogu küla biopraht "ühele poole saada".(Loe ökoplastikust töödeldakse taas harilik muld). Vabaneva summaga saab küla midagi mõistlikumat peale hakata. (Kui vaba aega sisustada kellegi plastmassi kokkukorjamisele mille jaoks isegi eraldi taaskasutuskonteinerit pole. Rääkimata mingist äraveost. Momendil rändab Klooga plastmass kas segaprügiga põletusse või Klooga loodusesse. Võrdluseks, kui Kloogal kasutataks taimset plastikut, seda probleemi isegi ei eksisteeriks.)


Need tooted, mis on bioplastikust meenutavad välimuselt väga neid, mis on harilikust plastist.Õlle ja kohvipeekrid. Noad-kahvlid. Taldrikud. Lõunaeinepakendid. Prügi ja ostukotid. Snackbag-id, salfrätikud. Pagariäridele sobivad kotid. Kõik festivali, äri, lasteaia või haigla toitlustamiseks. Meie andmeil pakub bioloogilise plastmassi kasutuselevõtt ja sealhulgas otsekoposteeruvate pakendite kasutuselevõtt Eestis valdadele ja linnadele suurt kokkuhoidu plastmassi kogumise osas. Mis eriti keeruline looduskeskkonna lähistel kus selle tekitatud looduskahju hulk suurem.


Tsiteerin väljaannet Treehugger: “Selle asemel, et oodata, millal tarbija oma käitumise säästlikumaks muudab, on bioplasti tootjad tootnud säästlikud alternatiivid praegusele ühekordsele toodangule.” Kas teil tuleb aegajalt ka uusi tooteid välja. On suur huvi näiteks söödava plastiku suhtes. Vastab tõele, “bio alternatiivid” on vormilt fossiilsete konvensionaalsete sarnased. Sellel on muuhulgas pragmaatiline põhjendus. Olemasolevad matriitsid ja lõikevormid jätkavad kasutust. Tarbijad on formaatidega juba harjunud. Samuti on tihti toidud nõude mahule vastavalt seatud. Samas meie arvamuse kohaselt on ettevõtte näo loojateks just unikaalsed tooted. Näiteks suhkruroost taldrikute valmistamiseks tehtud “Clover”- liini oleme täiesti ise arendanud ja tootnud. Need 7 toodet on suhkruroo kiududest. Momendil töötame veel ühte unikaalset materjalilahendust välja, mis hiljem sellel aastal esitlusse läheb.

"Clover" liinist veel: need on pisut paksemad kui teised suhkruroost tooted. Kuid suhkruroog laguneb ikka tüki kiiremini võrreldes teiste materjalidega ja on täielikult loodustoode. Pisut rasva ja veekindlat vahendit on lisatud.


Momendil teete esemeid kasepuust, maisist, CPLA-st Mater-Bi-st PLA-st, palmilehest, bambusest. Kas baasainetega eksperimenteeritakse veel? Kas on võimalus veel üllatusteks, et tulevikus plastik õunast, linast või kõrvenõgesest hakkab valmima?
Baasainete valik, mida meie kliendid kasutavad, nii kiiresti ei muutu. Koos töösturitega töötame me ökoloogilise jalajälje parandamiseks ja otsime uusi võimalikke tootmiseks sobivaid baasaineid. Juttu on kolmanda generatsiooni biomassist ja agraarsetest jäätmehulkadest. Bio Futura jälgib neid arenguid rohujuure tasandil ja kui võimalik, toob uued tooted- materjalid turule.


Kui Eestis on ettevõtteid, mis oma tarbitavad ühekordsed nõud ökoloogiliselt säästlikuma variandiga soovivad asendad, kas Bio Futura on lahendus?
Jaa loomulikult. Meil on inglise keelne veebileht www.biofutura.com rahvusvaheliste klientide jaoks. Me edastame juba tooteid Skandinaavia turule. Samuti on alati võimalik tootenäidiseid lasta saata. Ainus kaasnev kulutus postikulu, mis 20 euro ringis.


Küsiks kilekoti alternatiivi kohta. Bio Futural on paljut, mis sobib ostukeskustele ja poodidele. Lai valik ostukotte. Riidest kotid, paberist kotid ja taimne bioplastik. Väikeste viljakottide hind 15 eurot 200 koti eest. 13 senti koti eest. Ja nad ei ole plastikust vaid taimsed. Ütleme, inimene saab sellise biokotikese poest oma viljadega kaasa. Millisesse konteinerisse see peale kasutamist läheb? Kas pruuni komposti konteinerisse või pakenditega või peaks eraldi ära antama?


Just Bio Futura juurvilja ja puuvilja jaoks sobivad kotikesed on kodus komposteeritavad. Need võib panna kompostihunnikusse või komposti konteinerisse või biojäätmete konteinerisse. See materjal komposteerub ise kiirelt. Jäätmekäitlussüsteemides kogutakse biojäätmetest ka biogaasi. Majapidamise plastiku ringluse programmis võib bioplast minna ka pakendite kategooriasse. Praeguse seisuga ei ole paljudes paikkondades pakendite eraldi sorteerimisvõimalust ja nad lähevad ka “downcycle-sse” ehk sorteerimata segajäätmete hulka.


Bio Futural on suur valik prügikotte. Nad on kolmes kategoorias: “Waste caddy”- komposteeruvad prügikotid ja konteinerid. Prügikotid on suurustes 10 liitrit- 240 liitrit. Näiteks väike 10 liitrine prügikott, 20 tükki (komposteeruv), maksab 3.21 eur. 6.2 senti tükk. Sellise koti lagundavad bakterid ja eraldi kompostrit selle lagundamiseks vaja ei ole.


Kas sellised kotid tööstuslikuks kasutuseks või haiglatele ka sobivad? Näiteks, et vältida, et keegi saepuru või lehti nafta-baasil toodetud kilekottidesse kogub ja mis hiljem kusagil mikroplastmassi loodusesse levitab. Näiteks kui komposteeruv bioplastik loodusesse satub, ei sisalda ta üldse või sisaldab nii vähesel määral mikroplastikut oma fossiilsest toorainest eellasega võrreldes. See tuleneb sellest, et komposteeruv plastik biomassiks ja veeks ja co2-ks laguneb. Nende loomulikuks lagunemismeetodiks on mõeldud komposteerimine. Kotid on toodetud eri mõõtudes ja tugevusastmetes.


Hästi, aga kujuta ette, firma mis soovib nõudele ka oma logo peale trükkida. Või mittekilest kottidele. Palju see lisaks aega võtab? Mis on selle lisatasu? Mis on hinnaindikaator. Palju maksab 100 kohvitopsi trükkimine võrreldes näiteks kui trükitaks 100 või 5000. Mis on hinnavahe?


Tooted nagu peekrid või kandekotid trükime me klientidele üpris tihti. Reeglina on vaja tellida 50 000 tükki. Hinnavahe mittetrükitud tootega pole märkimisväärne. Bioplastikust kandekotte saame trükkida alates kogusest 25 000 tk. Ja paberist kangekotte alates 1 000-st. Konkreetse pakkumise saame teha kliendile, kes annab teada täpse soovitud koguse.


Kas teete kauba tarnimises ka koostööd Estolingiga või mõne Eesti transpordifirmaga? Usaldusväärne kulleriteenus Eesti- Hollandi vahel.
Harilikult saadame me pakid kohaliku postiteenusega PostNL ja DPD. Suuremat kogused võib klient laost lasta võtta oma valitud transporditeenusepakkujal. Kuni 2kg paki saatmine Hollandist Eestisse: 18.50 eur 1-5kg , kuni 10kg 31 eur, kuni 20kg 40 eur, kuni 30kg 55 eur.


Kui nüüd firma, haigla, festival või vanadekodu mis on otsustanud teadlikult vältida plastiku kasutusega kaasnevat kahju. Üleminekuks bioplastile sooviks nad testimiseks valiku tooteid, veendumaks, kas need sobivad. Kas sellised proovikomplektid on olemas? Proovikomplekte võime Eestisse saata. Nad on tasuta. Ainult saatekulu kompensatsioon on oodatud. Samuti oleks vaja teada, mida täpselt proovida soovite. Arvenumber, kui soovite lasta endale proovitooted saata: Bio Futura B.V. NL97RABO0325282668


Inglise keelsest veebipoest www.biofutura.com on võimalik väiksemaid koguseid ka otse osta. Nõnda on võimalik enamal hulgal huvilistel toode ära proovida. (Praktiline plastkotikeste- biokilekottida puhul, midamüüakse rullina.) '


Nüüd, ütleme firma on bioloogilised taldrikud ja peekrid teilt tellinud ja kliendid on nad kasutanud. Teenus on osutatud metsa ääres. Kus toitlustusteenuse pakkujal on ka kohustus nõud ära koristada. Kui ühekordsed nõud on kogutud prügikottidesse.
Toitlustuse puhul välitingimustel, peaks kasutatud nõud olema kaasa võetud, et hiljem olla pandud biokonteinerisse või paigutatud komposteerimisinstallatsiooni. Ka komposteeruvate nõudega ei ole kindlasti tähendus, et nad võib niisama loodusesse vedelema jätta.


Ütleme kliendiks on haigla või kool, mis asub looduskaitseala vahetus läheduses. Kus looduskahjude turvariskide vähendamiseks võiks plast ikkagi ka kiirelt biolagunev olla. On sertifikaat “Home Compostable” mis lubab pakendi komposti või kompostikasti panna. Momendil on meil ainult mõned tooted, mis on “Home Compostable” märgiga. Kõik meie tooted on küll “tööstuslikult komposteeritavad.” Mis tähendab, et nendes riikides ja paikkondades, kus on vastavalt jäätmekäitlus korraldatud, saab nad eraldi koguda ja nad viiakse tööstuslikku komposteerimisjaama. Me eeldame, et haiglad ja koolid on liitunud jäätmekäitluse infrastruktuuriga. Nende jäätmete käitluse eest vastutab jäätmekäitluse tagav ettevõte.


Kas on hinnavahe taldrikul, mis laguneb peale kasutust aeglaselt või kiirelt? Näiteks paikkondades mis on üle 50% loodusala, eeldaks, et kohalik määrustik stimuleeriks et kohalik ettevõtlus eelistaks biolagunevate komposteeruvate toodete kasutuselevõttu.
Aeglaselt launeval bioloogilisel tootel ja kiirelt laguneval ei ole hinnavahet. Materjali paksus määrab, kui kiirelt ta laguneb. Samuti määrab materjali vastupidavus. Õhemad pakendid on kergemini lagunevad ja seetõttu soodsamad. Küll on aga nii, et selleks, et sertifikaati “home compostable” selle teise “industrieel composteerbaar” kõrvale saada, peab olema tehtud lisainvesteeringuid.


Bio Futura lehel mainitakse ka ühte masinat. Ecocreation selle nimeks. Teie kodulehelt võib lugeda: “Lisateenusena pakume komposteerimismasinat, mis bioloogiliste pakendite ja nõude jäätmekäitlusprotsessi märkimisväärselt kiirendab.” Masin töötleb bioplasti 24 tunni jooksul kuivaks, toitaineterikkaks, lõhnavabaks kompostiks. Haisevad konteinerid pole ühesõnaga üldse jutuks. Igast 100 kilost orgaanilisest jäätmest jääb peale komposteerumist üle vaid 15 kg komposti. Jäätmevähendus on 85% ja on ka märkimisväärne säästmisviis jäätmete äraveo pealt.
Komposteerimisprotsess on ainulaadne. Kompostrit võib täita igapäevaselt toidu, aja jäätmetega ja komposteeruvate nõudega. Masinat võib tühjendada ka vaid kord nädalas. Kompost sobib kasutuseks aiamaal või sobib äraviimiseks jäätmekäitleja poolt.


Kui nüüd ettevõte sooviks sellise masina tellida. Eestis on nimelt palju loodusalasid. Kus jäätmevedu on kulukas ja nende kohapealne töötlemine säästaks kulutustest.
Ecocreation-i tükihinnaks on €15.000 - €30.000. Hind sõltub mahust, mille masin päevaas suudab läbi töötada. Tõepoolest on see suurepärane viis kohalikul viisil jäätmekäitluse lahendamiseks.

Tehtud kulutus teenib ennast tasa. Vastava arvutuse tegemiseks tasub võtta summa, mis muidu kilo jäätmete äraviimmise eest jäätmekäitlejale kaasnevad, kui järgi tuleb jäätmetele minna läbides pikki vahemaid.

NB! Ecocrearoni masinaid saab ka rentida. /Mtü poolt soovitame transpordiks Estolingi transporditeenust. ) Prooviks või pikaajaliseks perioodiks. Kuu tasu: €300-€500. Unikaalne on, et bakterid suudavad bioloogilised jäätmed juba 24 tunniga 85% ulatuses ära komposteerida.On eri tüüpi komposteerimismasinaid turul saada. On ka näiteks WasteMaster.


Kas ettevõte või inimene saab ka ise komposteri ehitusega hakkama?
Ise ehitamiseks on saadaval juhendid. Koduseks tarbimiseks soovitatakse ussi-potti või kompostipotti. Elektrilise masina ehitus kodutingimustel pole nii lihtne. Koduseks kasutuseks soovitatakse sellist ehitusviisi. http://www.hungrybin.co.nz/


Kui nüüd on Eesti organisatsioone või ettevõtteid, kes teiega koostööst huvitavad või saaks te ettevõttele siinkandis reklaami teha, kas on võimalik? Loomulikult. Me võime disainida bännerid nii, et tekst on eesti keelde tõlgitav. Kui annate teada bänneri mõõdud, paneme selle teele.

Momendil tekitavad inimeste tarbimisharjumused keskkonnale ülekoormust. Suur kogus momendil toodetavast ja tarbitavast plastmassist, mis koguseliselt maailma saadetakse, on ühekordne. Selle eluiga ei ole pikem kui ca. 20 minutit.

Võrdluseks, naftabaasil tehtud plastik nagu PE, PET, PVC, HDPE etc laguneb tõepsti 500 aasta jooksul, võibolla kauemgi. Sealjuures tekitavad kahju veel pehmendid ja lisandid ja väikesed nano/micro osakesed.

Osa bioplastikust tooteid, suurem osa, on taimse- tselluloosi baasil valmistatud. Neil kõigil on EN-13432 sertifikaat. Mis tähendab, et tööstustlikus komposteerimismasinas või seades muunduvad naad biomassiks, CO2-ks, veeks. 90% ulatuses ja 12 nädalaga. Bioplast on suhteliselt mitmekülgne tootekategooria ja pikemalt on see selgitatud sellisel lehel: http://www.hollandbioplastics.nl/wat-zijn-bioplastics/


Kas PLA tootmine hõlmab ärisaladusi või töötate te ka koos start-up-idega, et teadmisi jagada.Või kas on plaanis oskusteabekeskuse rajammine mida üliõpilased saakskülastada. PLA graanuleid me ise ei tooda. Seda teeb Nature Works. Me hoiame ennast kursis, kui uut liiki baasained tootmise jaoks kasutusele tulevad.


Kas Bio Futura võtab ka tudengeid praktikale? Aegajalt. Oma huvist praktikakoha vastu võib teada anda. Haridustaust: Kõrg, kesk-eri. (Hbo, Mbro.) Logistika, marketing, tehnoloogia. Me ise värbame aegajalt turundus- praktikante või kedagi teatud turu-uuringut läbi viima. Bioplasti tööstuses on minu hinnangul vajadus nii inimeste järgi, kes äri- mänegmendi haridustaustaga tulevad kui tehnilise hariduse poole pealt. Bio-keemia, tööstus-disain jne.


Komposteerimisnormist E.N.13432 tähendab. See EU norm garanteerib, et esemed tõesti biolagunevad. Aga Eestil on oma komposteerimisnorm. Selle nimeks on Jaanipäev. Igal 23ndal juunil tähistatakse seda. Ehk palju inimesi läheb metsa kus tarbitakse sööke jooke. Kas Bio Futura-l on ka spetsiaalne ülikiirelt komposteeruv einekomplekt võimalik tellida selleks puhuks? Ütleme, kui toitlustust pakutakse looduskaunil alal, kus riskid, et jäätmed loodusesse jõuaks on kõrged... Spetsiaalset komplekti pakkumises pole. Suhkruroost taldrikud, (eelmainitud Bio Futura oma loodud tooteliin,) komposteeruvad kiiresti ja puust kahvel on 100% loodustoode. 

Meie puust kahvlid on FSC sertifikaadiga ja tuleva Põhja-Ida Hiinast. Põhja Hiinas töödeldakse see väiksemateks tükkideks ja sealt tuuakse ta Rotterdami.

CPLA kahvel komposteerub samuti välitingimustes aga tunduvalt aeglasemalt.
CPLA ühekordsed lauanõud on EN-13432 sertifikaadiga, mis tähendab, et tööstusliku komposteerimissüsteemiga laguneb materjal 12 nädalaga. Komposteerimismasin Ecocreaton-iga  laguneb CPLA nädalaid varem. On ka mõttekas peenestusmasin soetada, illega CPLA plast enne komposteerimist väiksemateks tükkideks saada, et ta kiiremini laguneks. Kui CPLA bioplast nüüd loodusesse satub, võtab ikka paar aastakses enne kui ta ära laguneb. (Aga sadades kordades kiiremini kui tavaline plastmass.) CPLA lagunemist mõjutavad ka välitingimustes ilmastikuolud. (Vahemärkusena lisaks siinkirjutaja ikkagi, teades meie looduses valitsevat ohtu mikroplastikute loodusesse sattumisest on bioplastiku sattumine loodusesse ikkagi kordades ohutum. Selle lagunemistempo vabas õhus on kordades kiirem plastmassiga ja ka juhul kui see loodusesse satub, on tekitatud kahju ainult lagunemisprotsessi aeglus mitte lisaainete ja mittelooduslike ainete sattumine vee ja toiduringi. Nagu seda on plastmassi puhul.)


Teil on ka spetsiaalne komposteerimissüsteem välja töötatud korterite- väikeelamute biojäätmete jaoks: Organic Waste Caddy. Hinnaga 6.66 eur. 20 liitrine konteiner, mis sobib korteri või väikesema elamu jaoks. Kaane ja sangaga. Mille sisse käib biolagunev kotike. See sobib, et biojäätmed aeda viia. Hollandis on see kasutuses kõrghoonetes. Iga esmaspäev panevad inimesed oma konteinerikese taimsete jäätmetega ukse taha. Igas regioonis on kastijalgratas, mis kogutud komposti linnaosa juurde organiseeritud vastavale aiamaale viib, kus linnaelanikud võivad oma juurvilja kasvatada. Ka seda saab tellida nende veebilehelt www.biofutura.com.


Kui on ettevõtteid, kes huvitatud pakendite ja nõude soetamisest või koostööst...
Ja loomulikult. Võib võtta ühendust ja edasi lepime eraldi kokku. Juuni lõpul külastan isiklikult Eestit. Veedan Tallinnas 1-2 päeva ühe teise projektiga seoses.

Mida ütleksite kriitikutele, kes väidavad, et bioplastiku tootmine just suurendab kliimaprobleemi? Tekitades globaalse ülekoormuse biomassi tootmisega.
Bioplastik tehakse enam ja enam taime mittesöödavast osast ja nendest osadest just, mis muidu läheks põletamisesse või komposteerimisse. Ehk bioplastik on tihti, eriti ühekordne, CO2 positiivne, kui mõelda, et nad on CO2 taimena enam üles võtnud kui on selle transpordiks kulutatud. Bioplastiku maakasutusest veel üks artikkel.



Wouter Moekotte, te olete ise paljudes riikides õpingute tõttu elanud, enne kui Bio Futura asutasite. Kas on midagi mida praegustele tudengitele soovitate?
Aktiivne olla ja ettevõtlusega tegeleda on bio-baasil toimivas majanduses tore ja väljakutseterikas. Ma olen veendunud, et bio-baasil ja ringlusmajandus vajalik ja õigustatud on. Mõelge näiteks, kui kõik fossiilsed maavarad lõppevad ja baasaineid peab saama korduvkasutada. Soovitusena oskan vaid ütelda, et turg ei hüppa vaimustusest lakke iga uue innovatiivse lahenduse peale, mida ettevõtja pakub. Need on inimesed, kes sooviks toodet tarbida, kes turu nõudlust määravad ja toetavad, et innovatiivsed ideed teoks saaks. 

Alloleval pildil on Bio Futura koostööprojekt Rotterdami linnaga. Sel moel kogutakse taimset kompostimaterjali Rotterdami linnas. Minu jaoks harjumatult on Hollandis kompostihunnikud mõeldud just suurlinnadesse. Käsikäes rohealade ja juurviljaaedadega. Sellised hunnikud ka Amsterdaims, Den Haagis, Utrechtis ja Leidenis. (Zuid- Holland, kõige linna ja rahvarikkam ala.) Harjumatu, eksole.


(Vastavatesse võrguga ümbritsetud kogumispunktidesse võivad puulehti tuua kõik inimesed.) Seesugune bioenergia tooraine kogumise viis on kasutuses kõigis suuremates linnades. (Ehk jalutades linnas ja nähes võrku mille sisse on hakatud koguma puulehti... selleks see on.) Projekti kohta rohkem nende veebilehel: http://www.voedseltuin.com
http://biomeiler.nl/verslag-bouw-tweede-biomeiler-bij-de-rotterdamse-voedseltuin/

Tänud Wouter Moeikottele kena proovitoodete paketi ja intervjuu eest! 
Elisabeth Salmin, 7 juuni 2018







Sunday, 1 July 2018

mtü kontakt

kontakt: graaf.loojut.selts@gmail.com 6722373, kordinaator Elisabeth Salmin
("üks vene nimega")

kogume annetusi Ämari lennuväljale madallennusimulaatori ostuks

Klooga küla kohal on hakanud lendama regulaarselt madallennul pommitajad ja kopterid.
Kogume raha, et lennuvälja harjutuslendurid saaksid soetada endale lennusimulaatori. (Madallende ei peaks teostama Klooga küla kohal.) Ämari lennuväljaga projekti kooskõlastamine käigus. Sellel lehel kirjutan kuidas läbirääkimised edenevad. On vaja uurida, millist simulaatorit vaja ja palju see maksab.

Saturday, 30 June 2018

Plastmass plastmassikonteinerisse!

Kindlasti ei sobi kõik meie poeskäigud näidiseks plastmassi eraldi sorteerimisest.
Näiteks külapoes käies ostab laps jäätise ja kui ta näeb, et teised lapsed panevad pakendi õued olevasse prügikasti, kus on juba palju prahti, siis tea paneb ka. Sest kõik panevad.
Veel see hetk, kui  selgub, et õigupoolest vedeleb just parasjagu ka plasti prügikasti ümber ja "kes märkas tõstab üles" ehk ma pean jälle kummardama hakkama.

Üks variant oleks, kõik pakendid oleks taimsest plastmassist. Ja igal pole või külakeskusel oleks oma komposter. Sel kombel, kaup pakendist välja, pakend kompostrisse, mille abil pakendist ilus muld saab ja korras.

Momendil see pole nii, seetõttu nuputame ennast oimetuks, et toiduhankimiseks viise leida, mis ei hõlmaks suure koguse plastmassi koju tassimist. Mille sorteeriimiseks mingil põhjusel võimalust oli. Konteinerid nimelt rahastati. Nad paigutati. Ilmselt rahastati ka spets projekt teavituseks. Aga ei ole lõpuks ei konteinerit ega teavitust.



Toeta algkirjaga RMK Klooga metsa lageraiete peatamist


Momendil on käimas kaks algkirjade kogumiskampaaniat, et peatada lageraied Klooga regioonis. Kogume toetust, et lageraied lõpetataks ja mets võetaks kaitseala staatusesse ja või kui raiuda vaja, teostuks need ökoloogiliste raietega (vt. wikipeedia definitsioon valikraie) ja igal juhul asendataks lageraied saemeeste-tüüpi raiega. Oleme algatanud dialoogi Keskkonnaametiga regiooni metsaala kaitsealla võtuks


Algkirja andmise kohad:
eesti keeles:
http://petitsioon.ee/aita-paasta-klooga-mets

rahvusvaheline:
https://secure.avaaz.org/en/petition/Forest_Managment_Centre_of_Estonia_wwwrmkee_Save_Klooga_Forest/ 

Link ühingule Klooga Metsa Toetuseks
http://kloogametsalageraievastu.blogspot.com/2018/06/okosusteemi-oigused.html

Link ühingu Klooga Metsa Toetuseks fb. lehele:
https://www.facebook.com/groups/572480986485021/ 

Meediakajastused:

Harju Elu:
http://www.harjuelu.ee/laane-harjus-arutati-rmk-uuendusraiet/ 
Momendil on Eesti Ekspress avaldanud nupukese: "Klooga aktivist teatas juutide grillimisest". http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/metsakaitsja-teatas-juutide-grillimisest?id=82548219 

Viiteid teistele meedias ilmunud artiklitele, mis analüüsivad, miks ei ole lageraied ökosüsteemile head:

Postimees: Lageraiete ulatus on ületanud taluvuse piiri.
https://heureka.postimees.ee/4501122/kaisa-berg-lageraiete-ulatus-on-uletanud-taluvuse-piiri

ERR.ee Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagikuse mitmekümneks aastaks.
https://novaator.err.ee/614384/lageraied-parimates-mustikametsades-kaotavad-saagi-mitmekumneks-aastaks'

RMK raie pressiteade:
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/kaasamiskoosolekud/klooga-kloogaranna-ja-kersalu-harjumaa-5-juuni-2018






 

Friday, 29 June 2018

Klooga õhurünnakud, tõeline eestlane ja Coca-Cola



















 


Pildil: katke vestluses inimestega, kes ilmselt õppuses meie katuse kohal tiirutas või igal juhul õppusest osa võttis. Kui märkisin, et müra ja madallend oli probleemiks, anti vastuseks: "Me lihtsalt harjutasime päriselu-olukordi, et teid paremini kaitsta."

https://www.facebook.com/evely.leotoots/videos/10211359504734377/
Lingis video, kuidas näeb välja õhurünnak Klooga küla kohal, madallennul pommitaja 22ndal juunil 2018, filmitud pereema poolt, kes oma majast välja astus peale pikka terrorit, et lahendust hakata otsima.

Loetlen siin lõigus igapäevaselt kuuldud ülelende, otse meie maja ehk asula keskuse kohal: Märkimisväärne madallend üle küla pommitajate või kopterite poolt oli tähendatud 22, 27 juuni, 1 juuli... jätkan nimekirja... 2 juuli 1 madallend vaid, teised kõrgelt. Kõige hilisem ca. 21.00 ajal. 4 juuli 1 madallend üle katuse ca. 14.00 Pildistada võimatu, madalad rünkpilved. 4- 14 juuli on olnud ülelennud igapäevaselt aga nn. eemalt. Ehk vaid kergelt kuulda. Hoopis teine lugu. Nii võib lausa elada. Äkitselt 14 juuli öösel 2.41 märgatud jälle vilisevaid madalamaid ülelende. Kui vahepeal, viimased 10 päeva on olnund ülelennud pea nn. mittehäirival tasemel siis neid ei märgi enam üles. Ütleme, suht regulaarselt midagi seal kumiseb. Aga just neid, mis madallennud mis mingil põhjusel üle küla peavad käima.
20 juuli. 14.30 2 ülimadallendu üle küla. (Kas te kujutate ette mis heli teeb üle teie katuse lendav pommitaja  ja milline on lapse reaktsioon.)

Oli kuulda, et lennati veel aga nn. normaalsel kaugusel, ehk edasi ei häirinud. (Ütleme, Klooga on paikkond kus öösiti rasked kaubarongid pidurdavad 30-50 meetrit majast raudteel 3 korda öö jooksul nii, et maja väriseb ja sellesse tekkinud mõrad ja ikka ärkab selle peale. Ehk meie jaoks selge võrdlusvõimalus. Juhul kui õhus lendav pommitaja või kopter tekitab kõvema heli kui mööduv kaubarong, see on meie jaoks indikaator, et põhjust ülelennu ülesmärkimiseks.)

9 juuli, 15.00 paiku algavad ülesõidud pommitajatel külast. Jällegi igal pool kosta nagu pandaks pesumasina tsentrifuugi tööle. Esimene pool tundi lennud kõrgemalt ja häirivad vähem. Siis ikkagi harjutatakse ka lende kõrguselt mis reaalselt häirib kuulmeid ja laps ei julge enam seeliku alt välja tulla. Külas pildistatakse- filmitakse ülelende. Mis veel häirib, tegu pole mitte ühe ülelennuga vaid ütleme iga max 10 sekundi tagant jälle üks. Ja nii järgmised paar tundi. Ehk keskendumise sellel ajal tööle või süstematiseeritud tegevusele võib ära unustada. (Ehk kahju mis on mõõdetav ja konverteeritav ka rahasse.) Mis eriti häirib, oleks tegu hariliku ülelennuga aga tegu mingisuguse kiirendusega, ses just enne küla muutuvad helitausta tuurid-sagedus intensiivsemaks, ehk tundub, et ebameeldivad helisagedused algavad just külale lähenedes neil. (Kiirendus-helid mitte stabiilne monotoonne müra.)

Allolev tekst esindab minu kui kirjutaja arvamust-hinnangut olukorrale ja on ka lisatud, mida meie mtü saab teha, et probleemile lahendusi hakata otsima.

Selles postituses pean päevikut alates 22 juuni Klooga küla kohal tiirutavatest lendobjektidest mis tekitavad piisaval hulgal lärmi, et neid võib nimetada õhurünnakuteks. On selge, et tegu ei ole legaalsete õhurünnakutega küla elanike vastu aga sellisena nad realiseeruvad. Ärge saage valesti aru, tegu ei ole ühe lennukiga mis üle katuse lendas. Tegu on igapäevase õhu-müraga. Heli ise meenutab nagu istuksid kõrv surutud vastu pesumasina tsentrifuugi. Väikese akustilise ektra "feid in- feid out" efektiga.


Miks ma sellest kirjutan? Sõjatööstus on miljonites kasumit teeniv tööstusharu. 

https://www.forbes.com/consent/?toURL=https://www.forbes.com/sites/niallmccarthy/2017/12/11/the-worlds-biggest-arms-companies-infographic/


Maailmas toimub iga päev tuhandeid sõjalisi konflikte ja miljoneid õppuseid järgmisteks konfliktideks. Need viiakse läbi raha eest, mis jääb kulutamata koolide, lasteajaviitmiskeskuste või kultuuriklubide rajamiseks. Ometi peetakse seda kallist lõbu 21 sajandil vajalikuks. Isegi hädavajalikuks. Ütleme, elamist ilma pidevalt sõjatööstust rahastamata peetakse võimatuks. Samuti: elamist vägivallavabalt või konfliktivabalt peetakse võimatuks. (Suutmatus konfliktivabalt elada pole kuulutatud arengupeetuseks.) Ütleme relvatöösturite pakutud jublakate soetamine on üks vajalikumaid väljaminekuid, et mängu käigus hoida. (Samal ajal kulutamine haridusele või kultuurile on endiselt nn. probleemne. )


On arusaadav, et sõjandus on sektor, mis loob töökohti, toodab suurriikidele SKP-d või aitab noorukitel aega sisustada.  Jällegi, kui aega sisustada siis töökäsi oleks vaja paljudel mtü-del lendoravamajade ehitusel, vanade taluhoonete rekonstrueerimisel, ebafunktsionaalsete niisutussüsteemide korrigeerimisel. Oleks vaja noori käsitööklubidesse, ehitama tööriistu või jagada teadmisi programmeerimises ja robotiehituses. Oleks väga vaja noori rajama meie kliimasse sobivaid offgrid lahendusi, ikkagi milleks sõdima? 

Militaarsüsteem pakub selge, hästi formuleeritud elufilosoofia ja rea kergelt jälgitavaid käitumismudeleid. Stiilis, hea robot- kuulekas robot. Hierarhia on ülalt alla käsuliini järgimine. Olgu, on hulk inimesi, kes sellist sõjapidamist eluliselt vajavad. (Mõned suitsetavad, mõned peavad sõdima.) Aga kas pole jõutud aega kus sõjapidamine võiks toimuda virtuaalselt. Kus treeningud toimuks virtuaalselt. Tehnoloogia ja simulatsioonid on ju olemas? Sõjatööstus on ehitatud nn. etteprogrameeritud kasvule ja kasumimarginaali taotluslikule tõusule. Ehk maailmas peab regulaarselt tekkima sõjakoldeid, kus valmistoodetud sõjatehnikat rakendada saaks.
 https://www.sipri.org/research/armament-and-disarmament/arms-transfers-and-military-spending/arms-production

On arusaadav, et üleminek digitaalsele kommunikatsioonikultuurile toimub sõjatööstuses umbes samas tempos kui üle minek taimsele plastile või muud humaansed lahendused. Ehk "oodake 100 aastat, me müüme praegu valmis toodetud tehnoloogia, peame veel n-kogus lahinguid, kindlasti võtame ka digisõja kasutusele aga noh nii 2050 või 2070." Ja noh, arengumaades ikka viivitame kauem, nad on lihtsalt vähemnõudlikumad oma keskkonna suhtes. (Sõjategevus on üks nr. 1 keskkonnakahjude põhjustaja.) Viivitamine tundub kõige efektiivsem kasumimarginaalide tõstmise viis. Kui sõjapõgenike või sõjamasinate poolt tekitatud terrorijutt jõuab nimeseni lookesena või uudisnupuna, siis jätab see külmaks. 

Miks sõjapõgenikud pole teretulnud aga müra tekitavad sõdijad on? Ühtedel on positiivne imago, teistel negatiivne. Sõjapõgenikud saavad veel rea süüdistusi. Äärmisel juhul isegi öeldakse otse välja, et tegu on kasuahnete õnneküttidega, kes omas kodus elada ei oska. Hoolimata südametusele on Euroopas on isegi hea hulk organisatsioone, mis püüavad sõjategevuse peatamisele ja Euroopasse elama tulnutele võrdsete inimväärsete tingimuste tagamisele kaasa aidata. Ma ei mõtle neid näidisvahetuskaupu stiilis: "Me saatsime ju sinna niimitusada meest ja niimitusada hävitajat. (positiivne pool.) Selle eest oleme nõus hiljem vastu võtma 5-15-500 põgenikku (loe nüüd tuleb negatiivne osa... siis tuleb uudise lõpp mis lohutab, et tulijaid koheldakse ikka mõõdukalt külmalt ja karmilt)... ja kes võivad lausa jääda... muidugi rõhutatakse juurde... KUI nad suudavad ennast lühikese aja jooksul eesti keele ja kultuuri ekspertideks treenida... (loe kohalik elanikond ei soovi õnnekütte abistada ja nendele seatakse maabumisel tingimused võrdsed ülikooli filoloogiadiplomi omandamisega)." 


Võrdluseks, inimestelt, kes Klooga kohal tiirutavad ei nõuta eesti keele valdamist riigieksami nivoo C2 tasemel. Veelgi enam, teda ei süüdistata, et ta tuleb Eestisse, tekitab hea hulga lärmi, keelt ei õpi ja varastab töökoha. Sest nimelt on ka piisavalt kohalikke lärmitekitajaid siin, kes seda hulka tulemuslikumalt suudavad teha kui need uustulnukad. Ja tunduvalt väiksema raha eest. Siia militaarsüsteemi kaudu tulnutele ei öelda "õpi keel ära või lase jalga" ka sellepärast, et niiväga ju sooviti, et siia tuleks lõpuks ometi rahvusvahelised väeosad noorte meestega, keda eesti keel ja kultuur ei huvita. Neid oli siia väga väga vaja. (Et mind, mu last ja või teisi kes päris tõelised eestlased ei ole, pisut hirmutada...)


Ma olen nüüd pisut ringi vaadanud. Olgem ausad, kohalikul elanikonnal, tõelisel eestlasel on pisut kokaiiniprobleem... (Loe, kokaiin tekitab inimesel kõrgendatud üleva hoiaku, pisut liialdatult ülbe suhtumine teistesse. Ja ta ise ei pea seda probleemiks. Ja see võibki olla põhiline, mis kokaiinitarvitajad eemaletõukavaks muudab.) Tõeline eestlane usub, et taevas tiirutavad sõjardid on tulnud, et teda ja tema suhtumist ja käitumismalle kaitsta. (Võibolla ka varustada sellesamagagi... lihtsalt hüpotees... See seletaks, miks neil alati raha laialt käes on.) Samas saab tõeline eestlane ise endiselt jätkata ülbe olemist kaaskodanike vastu kes nii tõelised eestlane nagu tema on, ikkagi ei ole. Noh ei ole. 

Ideaalid? Tänan ei. Oma ideaalpildis näeb tõeline eestlane, kuidas ühiskond tema ootuste ja vajaduste ümber keerleb. Või siis just on ta tige, et peaks keerlema aga vot teda pole ju rahuldatud tähendab midagi on korrast ära. Sest kord ju peaks olema. Ta näeb asja umbes nii (nagu ma aru saan:) Ühiskond ei ole koht, kus inimesi tuleb ja läheb või midagi teeb, osaleb noh, elab ja hingab...sümbioosis ja head halba jagades vaid ikka koht mis kuulub tõelistele eestlastele ja neile, kes tõelisi eestlasi kaitsma on tulnud  (loe need tüübid kes praegu taevas tiirutavad). Ja veel ootused, olete te kuulnud kuidas tõeline eestlane kirjeldab, mida ta Eestisse elama tulnult ootab? Ta soovib, et uustulnukad mitte ainult ei õpi keele vaid teevad seda siva.  '

Identiteediküsimus? Samas jällegi, kui tulevad sõjaväeosadetäied edasi tagasi jõlkuvaid identiteedituid võõramaalasi, kes tarbivad tuhandete liitrite kaupa coca-cola-t ja muud kütust, panemata kunagi plastmasspudelit plastmassi sorteerimiskonteinerisse... nende suhtes tõelisel eestlasel neid kõrgeid ootusi- nõudmisi äkki enam pole!! Tullakse ju teda kaitsma! Kas pole vastuolu? Kas poleks elementaarne, et ka nende lendlevate sellide puhul jäävad kehtima tema instinktid oma keele ruumi kaitsmisel, mis tal muidu 24-7 adrenaliini üles kütavad? Noh, kui teie tutvusringkonnas on mõni selline, kes iga väikesemagi asja peale rõhutab "mina eestlane seda, mina eestlane teist ja kui võimalus, siis alati teisi kultuure halvustada püüab..." on tuntud ka seltskonnas sellega, et teiste keelekasutust parandab. "Rääkida ei oska", on tal kombeks öelda. Sellistest tüüpidest on jutt. Olgu mainitud, et rahvusluse jutu kõrvale joovad nad pla- mitelagunevast plastpudelist coca-cola-t samamoodi nagu nende appi kutsutud kaitseprogrammide sõbrad, tuttavad, kolleegid. (Tegu pole mingite väikese co2 jalajäljega ökofriikidega, tahan ma öelda.)

Üks kahest, kas a. keskmised Eesti ja EU migratsioonireeglid niiütelda keskmisele riiki sisenejale on üle ootuste ebarealistlikult kõrged ja oodatakse nõretavat austust kohaliku kultuuri vastu või on nad sisse tulnud nn. kaitsjatele ebarealistlikult madalad ehk kuidas nii, et ikka mingit lugupidamist neil pole? (Istuge neil pommitajatel näiteks Lohusalu kohvikus kõrvallauas ja kuulake, kas ´nende jutus kajastub mingil moel lugupidamine või tänulikkus Eesti keele või kultuuri suhtes? Või on jutt pigem sellest, kus asub kohalik punaste laternate tänav...)

Mida soovib tõeline eestlane ja teda esindav poliitika ja kuidas antud juhtum demonstreeris, et need nõuded on ebarealistlikud? Tõeline eestlane soovib, et kõik siia elama tulnud (tema mõistes ikkagi sissetungijad kuna ta lihtsalt kardab teisi kultuure, kuna ta neist midagi ei tea... noh ei tahagi teada aga ei tea, seega kardab... ütleme tema suhe välismaalasega on sama kui naabri koeraga.) Siis ta eeldab, et võõras, kes siia elama tuleb peab läbima mingi eestis elamise treeningu  ja aja jooksul muutub siia tulnu niiütelda pseudo eestlasteks.Hakkab jooma coca-cola-t. Vannub, viskab kommipabereid maja. Tarbib võimalikult palju ja hiina kaupa. Sööb liha. Käitub ja räägib nagu eestlane aga muidu hoiab käpad eemale niiütelda omandiküsimustest. Ehk kui jutuks tuleb millegi otsustamine siis hoiab suu kinni ja küla paneeringuaruteludel ei käi. 

Tõeline eestlane on tüüp, kes keele- kommunikatsiooniküsimustes kompromisse naabriga ei tee. Ja vabanduseks pole mitte tema puue vaid argument, et see on Eesti riik, järelikult siin räägitakse temaga eesti keeles. (Olgu üteldud, et ebaviisakas pole ta mitte ainult mittekeele oskajate vaid ka puuetega inimestega.) Ise ta reisida ei armasta. Või kui tema reisib, "siis ta lihtsalt käib" ja on aga teised kes siia tulevad peavad päev ühest ikka eesti keeles temaga suhtlema. Inglise keel, viipe keel või muud variandid nagu google translate kasutus, ei tule tema arust kõne alla... 

Portreteeriks, siis tõelise eestlase ootuseid sisserännanu suhtes. Siia tulnutest ootab  ta, et nad a. võimalikult palju raha siia jätaks ja ise lahkuks või b. kohaneks (tema tujudega).  See tähendab aasta paari pärast juba aktsendivabalt räägiks mitte sisserännanut, kes täistööaja ja laste kõrvalt vaid paar lauset eesti keelt oskab prussida. Leidnuna neid, kes prussivad, halvustab ta kuuldut. Võimalikult häälekalt. Võimaluse korras ka meedia vahenduses, foorumites või arvamusküsitlustel. See lihtne asjaolu, et esimesed aastad keeleõppe arengus lähevadki nn. aeglaselt ei tundu kohalikele vabandus olevat. Või, et eluiga on meil lühike ja suudame üksteisele ja majandusele muud moodi kasulikud olla kui keelekoolis istudes, ei paista tõelisele eestlasele korda minevat. Noh, need inimesed kes ei suuda kohalikku keelt õppida on sunnitud elavama tõelise eestlase põhimõtte järgi "harju või lase jalga". 

Kas siiatulnud sisserännanute stimuleerimiseks on meetmed? JAH. Kas on meetmed ja programmid, et kohalikud sisserännanuid paremini suudaks või tahaks mõista? EI. Vesi mingi kauge maa sõjatööstuse veskile. Iga uus kohalik arusaamatus vaid suurendab tellitavate relvakoguste arvu riiklikus shoppinglistis. 

Ehk sel kombel ühiskond mitte ainult ei vaja konflikte vaid ka sisserännet. Nende sisserännanute mustamiseks ja tembeldamiseks on spets meediarahastused, meediaprogrammid, parteidel on nende kiusaiseks programmid, mida tõeline eestlane häälekalt toetab. Jällegi, ka kui kõik mitttetõelised eestlased ühtäkki enesetapu sooritaks või riigist lahkuks jätkaks ta endiselt enda kaitsmise nõudmist ja maa täituks coca-cola pudelite ja bordellidega. Või hakkavad kohalikud teatrid pakkuma kohale tulnud sõjarditele spets kultuurilisi programme mis ülistavad kohalikku rahvust ja kohale tulnute vaprust? Kallis kohvikann. Mida hakkavad nad pihta oma vaba ajaga? Kohaneda ju on neil keelatud... (et mitte lõhkuda stereotüüpe valvsast sõjardist kes tulnud riiki ja tõelist eestlast kaitsma ja seejärel naaseb oma tõelisele kodumaale.) 

Ettepanek mille peale tulin pommitamisemürinat kuuldes ja vatti kõrva toppides lapsele: Miks lihtsalt mitte avada piirid ja lasta neil sellidel siis Eestisse tulla, las nad joovad oma coca-t Lohusalus, las nad kõnetavad ettekandjat inglise keeles, kui soovi hinna keeles. Las jäävad kuhu tahavad, kauaks tahavad. Või just ei jääks. Kuidas soovi on. Las läheks ka eesti noored sinna kuhu huvi minna on. Või tuleks tagasi. Või jääks. Või jõlguks edasi tagasi. Toimuks kaubavahetuse ja infovahetuse drastiline intensiivistumine. Ei peaks meedia enam rahvast treenima kartma igat erinevust või eripära ja samal ajal ülistama sõjatööstust nagu oleks see ainus lahendus selle väikese riigi eksisteerimisele. Äkki muidu viskab inimesel üle, et kuhu need miljonid eurod lähevad, kelle tasku? 

Lihtsalt lõpetaks selle sõjatööstuse ja militaarmigratsiooni mis arvud kõrvuti pannes maksab kordades rohkem kui tsiviilmigratsioon. Ja annab inimestele vabaduse otsustada kus nad on ja mis teevad mitte ei toimu mingi maksumaksja raha eest lavastatud shõuw kus vaid piiratud hulga ellujääjaid planeeritud. (Palju oleks Klooga külas olnud ellujääjaid kui läbiharjutatud NATO õppus oleks olnud nende reaalne rünnak?)

Milleks on vaenlase kuvandi loomine vajalik? Kui seda poleks,praegune sõjatööstus täistuuridel toimida saaks. Ja äkki tekiks muud prioriteedid nagu noorsotöö või kultuur. Või keskkonnahoid. 

Sallimatus on sõltuvus ikkagi. Võrdlus suitsetamisega polnud juhuslik. Kui viha on niiütelda harjumuslikuks refleksiks kujunenud. Kui viha on niiütelda vabalt ja tasuta stiilis "põhjuse leiab alati" ja vihkamine taskukohaseks tehtud ja seda siin väikesel maalapil ikka võib ja saab siis vihkamisest saab norm. Seda tendentsi on ka kriitikud Eestis tähendanud. Kui vihkamine tasuta siis sõjapidamine kindlasti mitte. Kas need vihkajad on vaevunud kokku arvutama palju see vihkamine maksma läheb. Või võrrelnud teiste pakettidega, sh. palju maksab rahumeelne elu?

Vaenlasekuvandi kadumine tähendaks EU-le miljonite töökohtade kadumist või suundumist arengumaadesse, kus ollakse militaarkonfliktide algatamiseks enam avatumad ja kus maavarade relvatootmiseks olemas. Jällegi, ehk oleks aeg, et aidata Kesk-EU neid poliitilisi liikumisi mis toetavad globaalset relvastuse lõpetamist mitte neid globaalseid jõude, mis just vastuoksa veel stimuleerivad ise võidurelvastuse jätkumist? Loogiline oleks!!!

Võrdluseks, ükski nn. arenenum Euroopa maa ei nõustuks 21 sajandil enam sõda pidama niiütelda oma riigis. Konfliktide ja relvaäri jaoks otsitaksegi niiütelda rahakotiga lolle või sponsoriga lolle. Ehk regioone kus rahval võimu vähe, samas instantsid, kes radikaalsemast sõjapidamisest huvitatud, esindatud. Kesk-Euroopa: Kui palju vastuolusid seal ka poleks ei peeta nende lahendamist vägivalla abil enam õigustatuks. Kas olete küsinud miks? 

Miks ei näidata Kesk-Euroopas näpuga inimestele, kes kohalikke rahvarõivaid selga panna ei taha, ei saa või ei oska. Sest neil rahvarõivaid pole? On ju... Võtkem näiteks Belgia. Belgia rahvastikust enam kui pool räägib Hollandi ja teine pool Prantsuse keelt. Maailmas on ca. 7000 keelt. Ilmselt vähemalt 23 enimlevinut ka Belgias kasutuses. Võrdluseks, statistika andmeil räägitakse Rotterdamis ca. 50 keelt. Ehk loogiline oleks arvata, et Belgias esindatud keelte hulg 50 ja 7000 vahel. Stop! Ja mitte ainult! Tegelikult erineb see regiooniti. On ka regioone kus koduse keelena tõesti ainult flaami või ainult prantsuse keelt. Muuhulgas eesti keelt ka! Lihtsalt, ei ole tehtud keelepoliitikast õigustust radikaalses võidurelvastumises osalemiseks. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et kahasse toimivad Eesti meedias ühel tiival jutud pahadest sisserännanutest, kes eesti keelt ei õpi ja teisel tiival vajalikkus veelgi enam militaarjõude tugevdada. Põhimõttel "rohkem ja pigem rohkem."

Oleks loogiline eeldada, et riik, mis aktiivselt relvastub on lahanud holocausti teema ehk mõistab genotsiidi võimalikku ohtu. Ärme vaata Eestit, võtame näiteks Belgia. Belgia näol on tegu vana koloniaalriigia kes ajaloos genotsiide läbi viis. Eestil seda probleemi pole. Siin pole kunagi genotsiididele kaasa aidatud. (Really-really?) Kas ei peegelda see mingit vabadust olla prii valehäbist, ehk ei ole midagi hullu kui riiklikult tunnistatakse, kui on inimsusevastastes kuritegudes osaletud? https://www.iisr.nl/de-congolese-holocaust-en-de-koning-leopold-ii-de-belgische-hitler/ Aga Belgia, palun. 1880- 1910 tapeti Kongo-s ca. 10 miljon inimest niiütelda Belgia Koloniaalvõimu käigus.

Miks siis Belgias, kus korraga nii palju keeli aga kaitsepoliitika pole ehitatud põhimõttele "paneme teised paika ja võidurelvastume, et oma keelt ja kultuuri kaitsta..." Argumente ju selleks oleks? Ollakse ju pidevalt nii mitme keele ja majandussfääri ja suurettevõtete mõjusfääris ja tallermaaks? Prantsuse ettevõtete ja poliitika invansioon toimib täie hooga. Hollandi oma ka. Sellest hoolimata ei kosta meedias igapäevaselt hüüdeid: "meil on vaja ennast Prantsusmaa ja Hollandi või Aafrika eest kaitsta. Või araabia... Nii hüütakse, aga niiütelda monokultuursetes väikekülades mis on teadlikult ise isoleerituse valinud. Miks Belgia meedias ei kuule süüdistusi stiilis: "Vaenlane püüab meid oma mõjusfääris hoida"  või "Need pagana kongolased püüavad nüüd meile meie mõrvatud kongolaste eest kätte maksta" või "Nad vallutavad ja hävitavad meid". Veelgi hullem, belgia ja holland istuvad isegi keele tõttu samas meediaväljas. Ehk piiri praktiliselt kahe riigi vahel pole. Ehk juttu pole, kas belg varastab hollandlaselt töökoha või hollandlane belglaselt. Notabene, olgu öeldud, et tegu on 2 riigiga, kus reaalselt kohale tulnud kogu maailm. Ehk kui ütelda, et avatud on hollandi-belgia vaheline tööturg tähendab see, kogu maailm on teretulnud. Kas avatus ja sõbralikkus on nende kahe riigi huve kahjustanud? Seal elanuna kinnitan, et ei.

Avatus tähendab kasumit. Sest pole ehitatud kellegi elu hinnale. Ehk on teistmoodi kasum kui "tõmbame nüüd kellegil naha üle kõrvade, ega muud moodi ei saa." See oleks ju tunduvalt efektiivsem ja lihtsam? Ei nähta raha nagu välisinvesteeringuid mida tuleb riiki meelitada vaid kehtib põhimõte: "kohelge inimesi normaalselt, loomi normaalselt, keskkonda normaalselt ja tekivad ka normaalsed intensiivsed kaubandussuhted ja tulevad soovijad investeeringute ja innovatsiooniga." Koostöö ja üksmeel tagab edu mitte igapäevane kiusukiskumine. Hollandi Belgia puhul näiteks ollakse tihti ühisrinne Europarlamendi hääletamistel. Kas sama on kuulda olnud Eesti meedias, et eestlased lähevad Soome või Leedu-Läti-Poolaga koos sõbralikult hääletama? Kas see oleks üldse kirjutamistväärt? Sõjapidamisest ja kaitseparanoiast veel võrdluseks Belgia näitel:Tegu on arenenud maaga. Ei tuleks kõne alla, et eelolevad faktid: "meie naabrid tungivad meile pidevalt peale kultuurilises ja majanduslikus võtmes" põhjustaks Belgia võidurelvastuse või USA pommitajate toomise külakeste kohale. Miks mudelid, mis siin peetakse normaalsuseks oleks Kesk-Euroopas barbaarsus? Miks me pole tsiviliseeritud nagu Belgia siis?


Ahja, asi pole ju lärmis. Asi on lõhkepeades. Harjutatakse lõhkepeade langetamist. Meie küla kohal. Et see jälle ikkagi tekitab küsimuse. Miks harjutatakse lõhkepeade heitmist küla kohal, kus elab reaalselt tsiviilelanikkond sealhulgas lapsed? Kas vald või keegi üldse on kohustatud inimestele ülevaate andma, mis oleks reaalne kahjustus, mida sellised masinad meile, külale tekitada suudavad kui tegu poleks õppusega? 

Või jällegi. Äkki oli lausa tegu ähvardusega? Et näe nii madalalt suudame me teie majade kohal lennata kui vaja? Ütleme, kuuldes, mis tempos lendobjektid harilikult lähenesid, oleksin ütelnud, ei oleks jõudnud pakku minna. Siis ehk, miks ei harjutatud tsiviilelanike ohust teavitamist aga nende pihta pommide heitmist küll? Võrdluseks, Hollandis on regioonid, kus reaalne üleujutusoht kuna nad asuvad veepinnast allpool. Kord kuus toimub seal väga kärarikas õppus, mis mõeldud just tsiviilidele. Et kuuldes seda signaali peaks olema aeg nn. kohvrid võtta ja kõrgematele kohtadele minna kuhu vesi ligi ei pääse. Kas poleks eetiline mõelda selliste ründetsirkuste korraldamises siis ka tsiviilelanike teavitamise peale? Ütleme: jah, me saadame ohtlikud lennumasinad teie küla kohale aga me teavitame teid ja anname signaali, mida kuuldes võite kompostihunnikusse peitu minna, et kuulid teid ei tabaks.

Uustulnukatel on laitmatu meediaimago. Ühesõnaga: sile nagu klantspilt. Nende kohta kirjutatakse meedias ülistavaid artikleid, nende pere võib Eestis eelisjärjekorras resideeruda ja nende õigused on kaitstud ilma, et nad  ise selleks midagi tegema peaks. Kõik makstakse nn. kinni. Eestis viibimine on neile kasumlik. Vääriliselt tasustatud. Keegi ei dramatiseeri nähes horde inglise-hollandi-taani-saksa keelt kõnelejaid, et "tegu on problemaatilise kontingendiga, kellel ilmselgelt puudub motivatsioon Eesti keelt ja kultuuri austada". Pole ühtegi artiklipealkirja "Uus massimigratsiooni laine." või Seletage ära, kes sellised riiki lasi?". Kui harilikult kaasne teiste (mitte-eesti) kultuuride esindatuse või osalusega ühiskonnas ikkagi mingi kõrvalmaik siis mitte-eesti sõjatehnika ja sõjameeste Eestisse voolamise puhul see ühtäkki probleemiks pole. Kan nende sõbrannad ja lapsed on äkitselt väga welcome. Tundub lihtsalt nagu öö ja päev sellega, mida tavainimeselt nõutakse. (Kas ei võiks olla inimõigused võrdselt kaitstud kõigil, neil kes selle jaoks ise midagi teevad ja neil kes mitte? Noh nii, võrdsuse huvides? Või on see naiivne ootus demokraatlikule ühiskonnale?)

Siia tulevad õppused ja uued inimesed aitavad piltlikustada kohalike ootusi ja norme. Võrdluseks, kui kohalik Kloogal elav inimene inglise keelt räägib eesti keele asemel on see suur suur suur probleem. Küla poe ees olen äkki tunnistajaks kuidas eesti keelt mitte oskav noor tituleeritakse probleemjuhtumiks. 

Nimelt väidetakse Kloogal tihti tänavestlustes, et inglise keele oskus ikkagi kehtestatud riigikeele oskust. Ehk Klooga tänavatel ikka peaks eesti keeles rääkima. Nii kuulen noort härrat poe ees oma venelasest naabrile seletamas, kelle eesti keel lonkab ja kes teda kõnetanule pakub, äkki nad räägiks hoopis inglise keeles. Ei kõlbavat ühesõnaga. "Peab olema eesti keeles" kuulen kõrvalt.  (Jällegi, keegi ilmselt, kellel on kirg sõjaväelise süstematiseerituse järele ja kes nn. vabalt improviseeritud või hierarhiavabas elus enamm olla ei oska ja nõuab kõigilt ja kõigelt üheülbalist ja ühemõttelist korra järgimist, seades ennast niiütelda dominantseks pooleks ehk korravalvuriks, kuna see annab hierarhilises kommunikatsioonis ikkagi võimuredelil eelise. Issandjumal... võimuredel... küla poe ees???!!) Samas kui Klooga kohal tiirutav inimene eesti keelt ei valda, tema rahvustunnet ei riiva. 

Minu jaoks on nad mõlemad tiirutajad.  Üks õhus, teine oma tsikliga oma raha eest kütust põletamas 220 km-h Klooga Aedlinna tee peal välja pigistades. Digitaalne sõdimine üle võrgu säästaks massiliselt kütusekulu ja CO2 väljalaset!

Samuti majanduslik aspekt. Selle müra tekitamise eest Klooga kohal saavad nad tunnitasu 50 eur per h. Pluss sots. kindlustus ja garantiid. Minul jäi tänu sellele mürale tegemata üks tööülessanne, kuna ma ei suutnud keskenduda. Ma ei teeni 50 eur per h. aga siiski meie pere sissetulekut arvestades märkimisväärne summa. Samuti ajaviitmise vahe. Lõpetanuna selle müra kuulamise lähen ma õhtul Lohusallu latet limpsima. Kõrval lauas istuvad need samad tüübid, kes just päev läbi meie pea kohal tiirutasid. Ja mis ma nentima pean... nad ei püüa rääkida teenindajaga riigikeeles! Nad tõesti tulid ainult müra tekitama ja sellega piirdubki nende osalus ühiskonnas! Kas pole see silmakirjalik? On ju aastakümneid rõhutatud kui vajalik, et iga Eestisse siseneja esimesest päevast alates ikkagi ennast kangesti integreeriks ja lõimiks?

Miks pole neid veel saadetud higistama, et na oma eesti keele eksami ära teeks stiilis, kui eesti keelt ära ei õpi siia pommitama ei saa? Et nad riigikeeles vähemalt ettekandjalt kohvi suudaks tellida? Eesti keele õpikud on ju poodides ja internetis saada? Milles asi? 


Võrdluseks, ka relvatöösturid ei ole isiklikult vajalikuks pidanud neid keeli omandada, kuhu regiooni nende relvad hiljem kasutuseks saadetakse ja kust siis hiljem bumerangina põgenikelaviinid tulevad kuna nende elupaigad kõlbmatuks muudetud. 

Ehk kaitsevägi on nagu teatav "eliitkiht" ühiskonnas, kelle jaoks tsiviilelus kehtestatud ootused ei kehti. Ka Eestisse jõudvate relvade tootjamaade kasumimarginaalid meieni ei jõua. Relvaäri puhul on alati näha vaid fassaad: kellegi või millegi kaitse. https://www.vredesactie.be/nl/node/421

Võrdluseks, paikkonnad, kus need pommitavad sellid juba oma töö teinud, tuleb massiliselt sõjapõgenikke. Kui nemad on welcome, siis kaugeltki mitte pole see põgenikele. Põgenikud ei vääri avalikke küsitlustulemusi vaadates mingit solidaarsust. Vt viimane Eurostat: "Migratsiooni loetakse EU ja Eesti suurimaks probleemiks" https://www.postimees.ee/4504441/eestlaste-hinnangul-on-euroopa-liidu-suurim-mure-immigratsioon) Miks migratsiooni või näiteks mitte süvenev majanduslikel eesmärkidel läbiviidav ökotsiidi või täiesti mitteotstarbekalt korraldatud jäätmekäitlus või pakenditesüsteem mis töötab täistuuridel fossiilkütusel või läbitöötamata transpordi CO2 väljalaske maksustamine mis momendil otseselt kasvuhooneeffekti ja mägede sulamist ja üleujutusi põhjustab?

Ka praktikas küsitlenuna sõjapõgenikke on kumanud läbi, et põgenikest on tehtud pigem kasumlik vesi kohalikule bürokraatia vesiveskile ja inimlikke elamistingimusi ei saa nad pahatihti aastakümneid peale kriisikoldest lahkumist. Või, tõstke käsi, kes on kunagi ise midagi teinud, et mõnda sõjapõgenikku aidata... või kellel on sõber sõjapõgenike hulgas, või kes lausa aitab nende lapsi? Või, täna, 29.06.2018 on vallas arutlusel Klooga kooli ja lasteaia reorganiseerimine. Säästupoliitika või evakueeritaksegi juba nooremat põlvkonda külast eemale? 


Ajaloos pole endiselt teada juhtumeid, kus sõda oleks regioonis peatatud, põhjendusega, et nii saaks inimesed selles regioonis rahulikult elada. Või, et riik oleks sõjapidajatele leidnud mingi sobiva koha sõjapidamiseks, kus nad tsiviilelanikkonda ei häiriks. Tegu on ühe suure lõugava koeraga, mida ikkagi magama ei panda, sest peremehele tundub ta küll kulukas aga ikkagi uhke ja armas. (Viimane siinkirjutaja isiklik arvamus. Kõik muudkui kinnitavad, et oi kui armas peni. Reostab ja inimohvid aga ikkagi armas.)

Põgenikud...Eksreemjuhtudel nad lihtsalt pannakse kusagile telkidesse või lastakse neil uppuda. (Kuna vastavad artiklid nii kord kuus meedias ilmuvad ja teades, et meedia kajastab kaduvväikese lõigu igast teemast võib eeldada, et lähtearvud on suured ja põgenikud pigem surevad kui elavad oma retke üle.) 

Mälestamise erinevus: Näiteks kui regioonis hukkub seltskond valgenahalisi ärimehi, neid mälestatakse. Kui hukkub seltskond sõjapõgenikku püütakse juhtunu alguses maha vaikida, siis fikseeritakse aga mälestamisi ei toimu. 

Samuti ei kannata võrdlust Klooga kohal pommitanute eestikeele ostkus või Eestisse saabunud sõjapõgenike keeleoskus. Sõjapõgenikele on määratud karmid keeletreeningprogrammid, et neil üldse Euroopas lubataks olla, nt keele omandamine või testide läbimine lollakate küsimustega stiilis: mitu kübarat on presidendil või kas ministril on kolm või viis last või laula peast hümn. (Meenutuseks, tegu on tihti inimestega, kes on tulnud konfliktialadelt ja nende õpivõime ei ole peale läbielatut endisel tasemel. Üldistus: sõjamasinate eest pakkuminek endiselt ühiskonnas üks taunitavamaid tegevusi. Samas sõjamasinate saabumine riiki on tervitatud kui mitte auasi.

Nüüd on sõjalised õppused jõudnud meie külla, ehk saame ise nautida, mis tähendab on igapäevaselt elada, pommitajad katuste kohal. Kuidas muudab see igapäevaelu? Momendil kui ma seda kirjutan siin näiteks, on juba 3 madallennul objekti suure müraga üle meie katuse lennanud ja laps hoiab minu seelikust kinni ja hea meelega täna õue mängima ei lähe. Teise tuppa ka ei julge minna. Kui ära kirjutan, läheme koos.


KUIDAS TUNDUB ÕHURÜNNAK NII ESMAPILGUL?


1. Tekitatud müratase on tekitatud madallendudega tsiviilelamute kohal. Ilmselgelt on kellegile kusagil selleks luba antud ilma aru pidamata inimestega. Ilmselt pole ühtegi seadust, mis tsiviilelanikke selle eest kaitseks.


Võrdluseks, Iraagi sõja ajal oli ka Hollandis Leideni linnal selline probleem. Püüti lennata tsiviilala kohal aga seal kehtestati ikkagi mingid piirmäärad, mis elanikke ülemäärase müra eest kaitsesid. Ehk igapäevaselt madallennu-müra nautides neid elama ei sunnitud. Ja Iraagi sõja lõppedes suleti väli üleüldse. 


Ehk ülelend Klooga küla kohal ei ole juhuslik vaid planeeritud. Kuidas see välja näeb: näiteks paljulapseliste perede emad peavad kolmanda korruse või viienda korruse aknast konstanteerima, et näevad katuse juurest möödumas pommitajat või kopterit. Selle käigus vibreerivad aknaklaasid


2. Tekitatud müratase tekitab elanikele moraalse kahju, mis on ka mõõdetav ja tõestatav.
Et venduda, kui hull on olukord, võtke vaevaks külastada külakest ühel nendest päevadest, kui pommitajad katuste kohal on. Või külastage mõnda väikelastega peret.

1. Beebid, väikelapsed reageerivad vibreerivale mürale ääretult halvasti.

Nutt, emast kinni hoidmine. Kesk ja vanemas koolieas lapsed reageerivad halvenenud käitumisega. Ei kuuletu hästi. Samuti vajavad nad sünmusele juba seletust. Ehk vastus "oh see on normaalne" ei sobi kahjuks 5-10 aastasele vastuseks. See tekitab tema maailmapildile häbe, Ehk ta aksepteeribki siis, et normaalne, et aegajalt aknad vibreerivad kuna keegi harjutab katuse kohal sõjapidamist.

2. Samuti halvendab see inimestevahelisi suhteid üldiselt.

Inimesed, kes on pidanud pikka aega vibreerivat mür kuulama muutuvad üldiselt ka pahuramaks ja
see soodustab arusaamatuste teket. 

3. Kokkuvõtlikult: katuste kohal toimuvad õppused reaalselt muudavad elukvaliteedi niiütelda taluvuspiiri.


4. Juhul kui on vajadus koolitada lendureid lendama just tsiviilpaikkonna kohal ja just madallennul, võiks nad pigem esitada külaelanikele pöördumise ja me koguksime raha, et osta neile selleks elektrooniline stimuleerimis- lennutrenazhöör.  Seesugune "harjutame pärisinimeste ja pärismajade peal" ei tudu humaanse ühiskonna või 21 sajandi juurde kuuluvaks.


5. Seesugune lahendus "me lihtsalt tuleme ja mürisemegi teie katuste kohal ja teil on lihtsalt aeg sellega harjuda" tekitab osadele külaelanikele tunde, et nendest on sõna otseses mõttes üle sõidetud. Nimelt elavad nendes paneelmajades, mida hetkel ülelennu harjutamiseks kasutatakse paljulapselised pered. Inimesed, kellest oleneb järeltuleva põlvkonna kasvatamine. Inimesed, kes vajaksid tuge. Oleks lausa eeldatav, et toimuks projekte nagu nende elutingimuste parandamine mitte nende elutingimuste drastiliselt halvendamine.


Lahendus:

Me proovime mtü Graafilise Loojutustamise Seltsi poolt probleemi kaardistada. Dokumenteerida.
Ehk leida reaalsed tõendid, et olukord on hull ja taunimisväärne.

1. Filmime, pildistame külaelanikega üle katuste lendavaid pommitajaid, koptereid. Tõesti ei ole eesmärgiks jäädvustada sõjatehnikat vaid rõhuasetusega, meil on vaja tõendeid, et antud peakohal tiirutavad objektid tõesti teevad elu võimatuks.


2. Püüame saada külla müratugevuse mõõtja, et konkreetselt fikseerida tekitatud keskmine ja üle keskmise mürasagedus.

3. Alates juuli 2018 kogume algkirju Klooga 1000 pealiselt elanikkonnalt kinnituseks, et olukord häirib meid ja soovime muutust.

4. Kui on võimalik veel fikseerida, kuidas seesugused militaartehnika harjutused tekitavad otsest kahju laste arengule, siis teeme seda. (Intervjuud lastega, ainult lapsevanemate nõusolekul.)

5. Algatame koostööd teiste ühingutega, et probleemile laiemat tähelepanu- diskussiooni saada. 

Sealhulgas Lastekaitse Liit, Eakate ühingud, Puuetega inimeste ühingud jt. (Paikkonnas, kus igal kolmandal leibkonnal on kasvamas väikelaps ei saa lubada militaarharjusi ilma andmata lastele adekvaatset infot, miks sellised asjad toimuvad. Leian isiklikult, et Lastekaitsel oleks vaja võtta seisukoht, kas lastel on turvaline elada piirkonnas, kus iga 5 päeva tagant toimub müra ülekoormus. Kui treeningud selles tempos jätkuvad peab toimuma lastega peredele turvalisemate aga samaväärsete elukeskkondade leidmine.)


Kuna politsei teatas meile, et nemad seesuguste õppuste läbiviimisesse sekkuda ei saa, siis edaspidi 
neilt probleemi lahendamiseks ka abi ei palu. Ehk keskendume eelkõige probleemi ulatuste ja nüansside kaardistamisele.

Siin all 22.ndal juuni 2018 ühe kohkunud lapse ema poolt filmitud pommitaja ületamas madallennul 

nende kortermaja katust.  Infot lisandub veelgi.
https://www.facebook.com/evely.leotoots/videos/10211359504734377/