Wednesday, 24 October 2018

väljamõeldud lookene: "Meie valla infotund 23 oktoober Klooga Noortekeskus"



















See allolev lugu on väljamõeldis, fiktsioon. Dramaturgiline katsetus. Ükski tegelaskuju ei eksisteeri. Ilukirjanduslikud on ka pommitajad küla kohal. Tegu on ilukirjandusliku tekstiga niisiis. Kõik viited päris elule juhuslikud. 

Algab. Saal on rahvast täis. Toolidel istuvad kenad puhtad külainimesed. Kell saab 18.00.
Ette astub vallavanem.


vallavanem Härra X
Alustame siis Y ministeeriumi esindajatega keda täna on väga palju siin.
Kõik need küsimused mis puudutavad Klooga laskeväljakut,saate oma küsimused esitada ja kõigepealt nemad annavad ülevaate. ... Me oleme korra juba Y ministeeriumi ühe laua taga istunud nagu väiksemas seltskonnas, nüüd me siis tuleme suurema seltskonna ette. Ja pärast seda, Y ministeeriumi inimesed me laseme minema. Siis me räägime nendest teemadest, mis teid kõige rohkem puudutavad. Teemaks ühistransport Kloogale, siis ka põgusalt puudutame kooli teemat, üleüldiselt siis Klooga elukeskkonda.

Abivallavanem ZZ siin, kes vastab haldusküsimustele ja kohe varsti peaks siia jõudma abivallavanem Härra Y, kes räägib ehituse ja keskkonna poolt.

Aga ma ei tea, ma annan sõna kaitseministeeriumi esindajatele. Mis on lähiaja plaanid. Üks mis neist kõige uuem, et kaitseväe masinad hakkavad rohkem läbi küla sõitma.

Tere, mina olen Härra Z, N ministeeriumi Y valdkonna juht.
See, mis meil nüüd lähiaastatel plaanis on, mõned aastad tagasi sai meil planeering kehtestatud. Nüüd me viime seda järkjärgult ellu. Meil on siis nüüd järgmistel aastatel kavad sellised, et sellel ja järgmisel aastal me teeme korda siis selle tee, mis tuleb Põllküla poolt mida siis Paldiski ja Ämari poolt tulevad üksused igapäevaselt saaks kasutada, et nad ei käiks siit läbi küla. Selle tee remondi käigus võib siis juhtuda et sõidetakse küla vahelt läbi tihedamini. Aga pärast seda kui see on siis korda tehtud, siis nüüd me üritame ta selliselt korda, et ta kestaks jupp aega ja kannataks meie masinaid. Meie põhiline liiklus liigub uuele teele, mis ei tähenda, et väikesed autod ikkagi ka seda hariliku teed ei kasutaks. (Aleviku vahel sõidud jäävad.)

Siis järgmine asi, mis me siis teeme, on see, et me korrastame kõige siinpoolsema laskevälja ära. Me ehitame omale taustavallid. Sellega väheneb ka müra. Täna oleme me selleks kavandanud metsaistutuse. Kui ruttu see tööle hakkab, on iseküsimus. See on lähinähtavas perspektiivis kõik siis. Sellel järgmisel aastal tee ehitus. Järgmisel, ülejärgmisel aastal laskevälja ehitus.

Vald on siis meie poole pöördunud mõningate kohalike elanike antud ettepanekutega.
Kuidas seda kooseksisteerimist nüüd paremini saada. (Siin siis tuleb tehingu kirjeldus?) Selleks siis on Raudtee tänava korrastamine, kergliiklustee valgustamine, kergliiklustee rajamine Paldiski maanteeni. Kuni Raudtee tänava otsani oleme me nõus kaasa tulema. (Vajab täpsustamist.) Aga me peame seda vallaga rääkima, kuidas seal osalused jaguneksid.

Selle valgustuse ja kergliiklustee pikendamise osas saab kindlasti vallaga läbi rääkida ja kindlasti me moraalselt toetame, et saab mingitest fondidest raha taodelda.
See on meil ka mujal praktikas.

Arenduses, mis otseselt Kloogat puudutab, see on. Kui on küsimusi mis konkreetselt Y ministeeriumi töötajate-kaitsjate tegevust puudutab, siin on nemad ja oskavad kommenteerida.

Küsimus saalist ...
Vastus: Tee ehitaja peab tagama, et tee võimaldab kaitseväe masinate läbilaske.

Küsimus saalis: Kas need suured lennukid võivad lennata meie katuste kohal. Üks lendas nii, et puudutas männilatva. Ja veel üks juhtum, kui masinast kostus metallikrigin.

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Kui selliseid olukordi tekib, esimene asi, on vaja fikseerida juhtunu aeg. Tuleks teada anda Kaitseväele. Et need teavitused ja need asjad töötavad, neid võetakse teadmiseks. Ja neid graafikuid tehakse ümber. Aga see ei tähenda seda, et kui teade tuleb, siis nad jäetakse ära. Nad on sellised nagu nad on, kuna nad on vajalikud.

Ta pakub: Kui on vaja pikemalt rääkida, siis võtaks need teie kaebused korra ette, käiks need asjad eraldi kuskil läbi.

Härra saalist: Ma tean mis ajal see oli. See oli enne 20ndat augustit. Demonstratsioonlend toimus Tallinna kohal. Siin lennati meeletult madalalt, nad harjutasid demonstratsioonlendu. Aga küsimus, miks nad tegid seda küla mitte mere kohal.

Daam saalist: Küsimus pole pommitajates vaid selles, mida tekitatakse elanikkonnale sellise müratasemega üldisemalt.

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Kui ma saan, püüan ka uurida kui minuni info jõuab.

Eakam daam rahva hulgast: noh aga teate kui ma helistan ja...

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Tänapäeval käib ikka rohkem meili teel suhtlemine....

Eakam daam rahva hulgast: aga me oleme pensionärid, me pole nii osavad
arvutiasjas...

Daam rahva hulgast: Antud hetkel on kirjad saadetud aga vastuseid ei ole tulnud.

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht: See on siis see 20nda augusti juhtum?

Mees saalist: vahetult enne... 

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht: Jämedalt võttes, kui see on toimunud mingi vältimatu asja pärast siis keegi vastutab ja see toimus asja pärast.

Eakam naine saalist: muretsema paneb ka, et ei tea kuhu helistada.

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Ma täna peast ei tea aga Ämari lennubaasi infokanalit saab kindlasti teavitada. Ma tean, et meil on selline süsteem, mis ei ole selline, et ei kuula, nad võtavad info vastu.

Eakam mees saalist:
Kas Y ministeerium, seda järve, polügoni kõrvalt, hakkab kunagi seda siinset järve ka puhastama metallist ja tehnikast? Kas üldse on plaanis sealt teha? 

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Ma ei tea, et seal oleks keskkonnareostus. 

Eakam mees saalist:
Ma ei ütle, et keskkonnareostus, metallkonstruktsioonid ja metalltehnika...

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Kui on reostus, siis Ministeerium Y peab kindlalt reageerima sellele...

Eakam mees saalist:
See on pikaajaline protsess aga kas üldse on plaanis?

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Me oleme tegelemas jäätmekahjustuste likvideerimisega igal pool.  Aga seda Klooga järve teemat täna ei tea. Me oleme siin muid asju teinud. Majad siit kõrvalt ära lammutanud ja platsi korda teinud.

Härra D saalist:
Mul on teine küsimus konstruktiivne: Aasta tagasi olid ka siin teie kolleegid, laua taga, et on polügon, kolm väljakut ja seal tuleb tee. Ja männimets. Nad ütlesid, et peale teist väljakut noh, männimetsas midagi ei tehta. Nüüd on juba massiliselt. Sinna on tehtud kaevikuid, punkreid, meile öeldi, et üle teise väljaku ei minda. Nüüd ollakse juba mitukümmend meetrit üle teise tee. On neid kaevikuids ja punkreid... Kas siis 5 aasta pärast on Vasalemma jõeni kõik vä? Kus me marjul ja seenel käime? 

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Einoh, harjutusväli on sellie harjutusväli, ta peab mahutama laskmised, laskmiste olukorrad ja tänapäeval ka taktikategevused. Kui see oli taktikategevus siis oligi see koht selleks ette nähtud. 

Härra D saalist:
Või te valetasite lihtsalt...

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
No aga see pole ju ehitus, see on harjutus. 

Härra D saalist:
Aga lubati, et sinna ei ehitata.

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Aga see pole ehitus, see on harjutus.

Härra D saalist:
Aga kui on kaevikud ja pommivarjendid tehtud sinna maa sisse...

Härra Y, N ministeeriumi Z osakonna juht:
Jah... See on harjutus...

Härra D saalist:
See on harjutus... ma ei teadnud, et kui midagi maa seest välja kaevatakse, siis see on ainult harjutus. (istub)

Inimene saalist: Aga kas uute keskkonnamõjude hindamine tuleb?

Härra YY, N ministeeriumi Z alluvuses oleva osakonna inimene:
Antud polügon on 6 aastat vana. Aga nüüd laskmised on tihenenud. Aga me otseselt ei näe, et oleks vajadust uueks keskkonnamõjude hindamiseks. Kui me hakkaks midagi täiesti uut tegema, mis ei ole antud lepingutes kajastunud siis. 

Lasteema saalist: Mul on küsimus, õhtused lendamised, kell pool 11, tulevad pommitajad, eksju. See ei ole mõistlik aeg. Külas on päris palju lapsi. Mu enda laps näiteks, väga kardab neid. 

Härra XX, N ministeeriumi Z alluvuses oleva osakonna inimene:
Ma võin öelda lihtsalt seda, et on ZY teenistus, mis teostab järelvalvet ülelende sooritavate üksuste osas. Ehk siis me oleme niiöelda sõltumatu kontroll, kes jälgib, et Z harjutusväljadel viidaks läbi ainult neid tegevusi, mis on kirjas kehtestatud harjutusvälja kasutuseeskirjas. Ja see on kooskõlastatud N ministeeriumiga, ja kui seal mingid kahtlused, et tehakse midagi sellist, mida ei ole määratud, on teie asi sellest meile kohe teatada.

Lasteema saalist: ei ma ei kahtlustagi, lihtsalt need kellaajad...

Naaber saalist: eile õhtul olid päris kõvad paugud ka...

Lasteema saalist: noh te olete seal külje peal aga meile ikka kostavad kohe päris otse.

Härra XX, N ministeeriumi Z alluvuses oleva osakonna inimene:
Meil on kehtestatud see ajavaru. Tegevus toimub kui 23.00. Õhtuseid või hilisõhtuseid laskmisi on ikkagi Z-s minimaalselt.

Härra G: Ma vaatasin raamatust järgi, mis kirjas oli, need olid imitatsioonilaengud.

Härra XX, N ministeeriumi Z alluvuses oleva osakonna inimene: Eeskirjade kohaselt ei tohi lõhkeaine kogus selles piirkonnas olla suurem kui 2 kg. 

Härra Z, N ministeeriumi Y valdkonna juht.
Tänaks selle võimaluse eest rääkida ja jätaks teid isekeskis. (Kõik kaitseriietuses ja N ministeeriumiu inimesed lahkuvad.)

jätkub...





































Thursday, 13 September 2018

Pakenditööstuse roll taaskasutuses

Nb. Allolev lugu peaks ka sisaldama pildimaterjali mis juba pildistatud aga veel pole lisatud.
Ehk momendil tekst ilma illustratsioonideta veel...

Meie vanaema on meile viimased 30 aastat saatnud moose.
Selliseid maasika ja vaarika ja segumoosid. Kodus keedetud. Klaaspurkides ja peale kleebitud sildiga. Me ei ole talle kunagi purke tagasi saatnud ehk on teadmata kust on ta võtnud selle meeltu purgikoguse, et neid meile läkitada. Mis mu tähelepanu köitis, on fakt, et kui varem kasutas ta siltide pealeliimimisel omavalmistatud kliistrit siis nüüd on sildid peale pandud kleeplindiga. Mille liim pisut meenutab seda liimi, mida päris konservitööstus oma siltide purkidele kinnitamisele kasutab.

Kui keeruline või lihtne on tööstuse purkidele peale pandud silte hiljem lahti saada, et purgid
taaskasutuseks üldse veel sobiksid? Kas on olemas mingid ökostandardid, mis tähistas mugavalt lahtitulevate siltidega purke ja neid mida leota palju tahad, liim lahti ei tule. Ehk sisuliselt on vah kas purk mille ostad on sildiga mida mugav maha võtta. (Sa saad ta kiirelt ja soodsalt taaskasutusse võtta.) Ja veel on purgid, mille taaskasutussevõtt ilmselt ei õnnestugi, sest tööstur on teinud mitte ökoloogilisi valikuid. (Tihti on kasutatud mingid lausa superliimi, mis kristaliseerub ja moodustab purgi klaasi ja paberi vahele koleda randi.) Samas momendil on mõlemad purgid samaväärsed? Tegelikult neil sisuline vahe!

Kallis tööstur, kas sa soovid, et sinu toodete pakendiks oleks mugavalt taaskasutusse minev pakend või too, millel kasutatud liimid ja randid enam kunagi ei lagune ja olete loonud ühekordseks kasutuseks pakendi, mis sisuliselt kurnab planeeti maa ühel või teisel moel?

Teeme väikese eksperimendi.
Piltlikustame, kuidas näeb välja klaaspurgi taaskasutusse võtu köögipool kodutingimustes.
Oleme tarbinud 20 purgitäid toiduaineid. Nüüd on purgid tühjad. Me soovime nad ringlusess võtta ja veel kasutada või kellegile anda, kes neisse moosid sisse teeb.

Kas tööstur oma valikutega on selle mugavaks või keeruliseks teinud?


Püüame teha üldistuse, millised Eestis müügil olevad tooted on villitud
mugavalt pestavaasse purkidesse? Esimese katse järel ütleks, et kõige mugavamaks tooteks on Salvesti purgid! Purkide siltide alla on pandud liim aga mitte nii, et kogu purk on liimiga kaetud vaid liim on paigaldatud triibukestega. Liima materjal on vees lahustuv ja eemaldub kergelt ja mugavalt. Soovitame seda toodet!

Millised tooted tundusid klaaspurgi sildi eemaldamise seisukohast lausa mõttetud?
Siin on üks:

Köögipoolest:
Purkide siltide eemaldamist saab praktiseerida nii:
Vann, täita veega. Panna sinna juba seest puhastatud purgid. Lasta liguneda pool tundi.
Selle ajaga peaks olema hea veeslahustuv pakendiliim lahti lahustunud ja silt peaks olema mugavalt eemaldatav kas harjakese või lapiga. Mingeid keemilisi või lisaaineid ei peaks selle protseduuri juures vaja minema.

Mida teha ettevõtetega, kes veel 2018 oma tooteid klaaspurkidesse pakendavad, mille sildid pannakse peale vees mitte lahustuva liimiga. (Ehk loovad tooteid, mille klaaspurkide puhastamiseks peaks kasutama mürgiseid lahusteid.) 

1. Püüame neid kõnetada ettepanekuga vahetada liimi retsepti, mida nad kasutavad
2. Pakkuda materjale või kommuikatsioonistrateegiaid, mille abil on neil võimalik oma imago-t parandada. Kuidas nad saaksit kasvavat tarbijate eelistust taaskasutatava klaaspurgi suhtes oma äri huvides kasutada. Ehk pakkuda vahvat säästlikku toodet mida tarbija eelistada soovib ja olla turukonkurentsis nn. ökotoodete poolel.

Praktikas on karjuv vajadus pakenditööstusele suunatud konkurssidele ja edetabelitele.
Millest selgub, millised toodete pakendid on säästlikud. Et inimiestel, kes sisseoste teevad oleks võimalik toetada eelkõige säästlikke põhimõtteid jälgimaid tootjaid ja vältida neid, mis oma pakendite juures säästlikke põhimõtteid ei arvesta. 

Kokkuvõtteks ei oska muud öelda, kui, et see, kes ise on purkide silte maha nühkinud  omandab üsna pea poes käies oskuse häid tooteid halbadest eristada. Ehk ostab Salvest-it ja väldib nt. Milda teravat ja küüslaugu tomatikastet, sest nende silt ei ole ka peale 30 min. nühkimist maha. 


Tuesday, 11 September 2018

Workshop- Kuidas näha, millistes metsades Sinu kodukandis lageraied toimuvad?

Nb. sama õpetus mobiilisõbralikuna Klooga Looduskaitse Seltsi lehel:
https://www.facebook.com/groups/572480986485021

NB. Selle õpetuse kommentaariks- parandusteks täpsustatum variant Tiit Matsonilt, Eesti Metsa Abiks fb foorumist. Kindlasti maksab tutvuda ka sellega. 

Tere

Olen Liza, mtü-st Graafilise Loojutustamise Selts. Täna räägin, kuidas saab vaadata kaardilt, kus asuvad lageraieks minevad metsad. 
 https://register.metsad.ee/#/ Kaardilt saab vaadata, mis lageraiesse minevates metsasades kasvab. Mis on nende boniteediklass. Mis on vanimad ja keskmised puud selles lõigus. Kaardil saab ka võrrelda raieks minevate lankide vahemaid, kaugust avamerest või mis kasvukohatüübiga on tegu.


Ehk kui teie elukoha lähedal minemas lageraiesse mets, esimene mis tehke, leidke selle kvartali ja eraldiste numbrid. 

Ilmselt saab need Riigimetsa Majandamise Keskusest. https://www.rmk.ee  
Kui teada metsaülema nimi saab tema käest. Näiteks Klooga kandis on planeeritud raie, siis peale RMK infotunni külastust saime protokolli, kus olid need kirjas:

Lageraie Kloogal on kavandatud:
  • kvartali CE034 eraldised 23 (asendatud CE036-11-ga lankide parema hajutamise eesmärgil), 26 (asendatud CE036-17-ga lankide parema hajutamise eesmärgil) ja 2
  • kvartali CE036 eraldised 7 ja 10
  • kvartali CE037 eraldised 4 ja 5
  • kvartali CE038 eraldis 2
  • kvartali CE303 eraldised 15, 16, 17, 22, 23, 33, 34, 36, 38, 39, 41, 45, 46, 49, 52.

Ehk, et näha, kus teie elukoha lähedal raiutakse võtke arvuti mobiiltelefoni asemel vaatamiseks, sest nii saate lanke võrrelda. Mobiilil väikesel ekraanil suurt kogust infot avada võib olla keeruline.

Avage leht. See näeb nii välja.















Meie näite puhul, läheme vaatama eraldist CE038 (eraldis 2).
Selle valisin näiteks kuna ta on Otu oja vahetus läheduses, ehk üks, mida loodusnautlejad ikka just möödudes näevad ja
mis on prognoositud üheks samblike ja sammalde vääriselupaigaks. (Kas vääriselupaiku ennustada saab, seda ei tea muidugi 100% ulatuses, teatud liigid eelistavad kasvamiseks niiskemaid kohti, teatud vajavad koopaid või kõrgendikke või palju valgust vms. Näiteks antud langil on väike nõrga vooluga oja. Kindlasti just mõne looma-taime eelistus. Ehk sõltuvalt igast raielangust on ikkagi olukord erinev ja ilmne, et just elupaikade osas ei anna kaart täielikku infot.

Teeme lahti kaardi. Üleval on näha lingid "KIHID" ja "OTSI"

Klikin esimesel lingil "KIHID"
Tuleb lahti hulk variante: "Eraldised, teatised, MKE-d, otsingu tulemused."

Seal kõrval jääb veel kõlkuma variant "OTSI."

Klikin sellest alla tulnud rippmenüüst sõnal "ERALDISED"
Tuleb lahti alamenüü variantidega: "eraldised, katastriüksus, maakond, vald kinnistu nimi, kinnistu number." Kõige lõpus on tühi lahter.

Sinna sisestan eraldise numbri CE038. Kliklin kõrval oleval lingil "OTSI."

Ilmselt on nii, et kui eraldise number on lohakalt sisestatud siis jäetakse kuvamata, eraldi veateadet sel puhul ette ei tule.





















Siis süsteem pakub veel variante, mis vallaga tegu on. Arusaamatul põhjusel vahel lööb valla nime topelt. Mõlemad lingid töötavad. Vajutame lingile.






Klikake jaatavalt pakutavale vallanimele. Selle peale kuvab süsteem paremal pool akna nurgas rea neid "alaliistakuid" ehk eraldisi numbritega, mis sellesse kvartalisse kuuluvad.
Ja seal omakorda, ütleme, ma tean, et lageraiuda tahetakse CE 038 eraldis 2. Siis nüüd ma näen seal paremal pool kõik eraldised ära. 

Ja ma san nr. 2 peal klikkides just sobiva lahti. Ekraanil on näha, et kui klikkida lingil, aktiveerub see eraldis Metsaportaali kaardil. Või vastupidi. 

Minnes hiirega kaardile ja klikkides eraldistel, aktiveerub andme-menüüs õige number.










Nüüd seal paremal pool ekraani nurgas, klikanuna sobival eraldisel, peaks tulema lahti suur infoaken. Kus saabki lugeda, mis teie metsa lageraieks minevate alade kohta kirjutatud on.
Seal on palju abistavaid parameetreid.

Näiteks selle CE038 puhul on seal kirjas:
"Maakond, vald, üksus, katastritunnus."

Edasi: "Kvartal, eraldis, pindala, kõrgusindeks."

Edasi: "Kõrgusindeks, boniteediklass, kasvukohatüüp, ."
Millest konkreetselt sõltub müüdava puidu hind mida langilt raiutakse- raiuti? Mitmetest teguritest. Püüan leida konkreetse valemi ja siia lisada. Momendil tsiteerin eramets.ee-d. "Lageraie kavandamisel võetakse arvesse: • puistu vanus (küpsusvanus); • puistu keskmine diameeter (küpsusdiameeter); • puistu seisukord." 

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/1_raie_planeerimine.pdf

Muidugi oleks hea kui kaart pakuks konkreetset infot ka selle kohta, palju saadakse selle puidu mahamüümise eest raha. Mis on ühe puu eest saadav maksutulu, mis on ühe m3 eest saadav raha, tasud või logistikakulud. Mis on hind millega puit Kesk-Euroopasse lõpptrabijani jõuab. Kui ma suudan pakkuda lihtsa viisi kuidas see selgitada ära tuua nt. esmakasutajale, siis toon selle siin ära.















Ka võib loendis tähele panna kasvukohatüüpi. Tihti Eestis ka kasvukohatüübiks "karusammal-mustika" või "sinika." Näiteks 2018 on tihti Eesti metsade kasvukohatüübiks "mustika". Aga mustikas on üks taimedest, mis lageraiet sooritavat harvesteri ja järeltöötluse ketasatra üle ei ela. Ehk 3018 ilmselt kasvukohatüüp "mustikas" väga levinud ei ole.

Pealegi, RMK esindaja infotunnis meile ütles, et "mustikat seal ei kasva". Ehk arvestasid nad tulevikuga.

Edasi saab kategooriatest infot: "Peapuuliik, arenguklass, keskmine vanus". "Raievanus ja keskmine diameeter".


On ka võimalik mõõta eraldiste vahemaid. See käib nii. Ekraani ülaosas on joonlaua pildikesega kolm nuppu. Neist ühega saab teha selline piste kahe eraldise vahel ja siis ta kuvab, mis nende vaheline vahemaa on. 











Ja mis peamine. Kui te kuulete oma kodukandis algavast või juba toimunud lageraiest, rääkige seda kindlasti ka teistele. Varsti algab raie naaberküla ääres või ülenaabrite juures ja ikka huvitav ju vaadata, mida raiutakse.

Kui raielankide vaatamine õnnestub saab ka minna tagasi peamenüüsse (vasak ekraani ülemine osa, Metsaportaali logo kõrval.) Seal on veel otsinguks võimalusi. Näiteks otsida piirkonna veekogusid või kuidas jooksevad veekogu kaitsevööndid teie leitud raielangi suhtes.

Seal on kirjas nii mered, jõed, ojad. Alati kontrollida andmeid. On võimalik, et oja, mis kaardile veel kantud enam ei eksisteeri ja on kokku kuivanud. Või on tekkinud uus. Või selle kõrvalt juba raiutud ja koht muutunud tundmatuseni. Samuti on võimalik, et kõiki allikaid pole kaardile märgitud. Ehk pigem ikkagi eri kihistusi otsima minnes eelnevalt lanke isiklikult külastada ja kontrollida, kas määratu seal ka tõepoolest enam on.


















Te saate oma leiu(d) ka välja printida.







Väikese looduretke võib ka võtta puidu väljaveo ühte vaheetappi Paldiski sadamasse.
Umbes nii näeb välja sealne juba sõiduks valmis pandud puit. VIDEOT SAAB VAADATA ALLOLEVAST LINGIST.

https://www.youtube.com/watch?v=U1xFGjj7aF4


TIIT MATSONI KOMMENTAAR:

1. Kui lageraiealasid kuskilt mujalt teada ei saa, siis Metsaportaalis on võimalik otsida juba esitatud metsateatisi: OTSI - Teatised - Tööliik=LR (siis tuleb küll täiendavalt määrat mingi piirav tingimus, kas vald, katastriüksus, kvartal vms.)

2. Üks 
viga tekstis: "variante, mis vallaga tegu on". Otsingutulemustena ei paku valda, vaid kinnistut (erametsas) või metskonda (riigimetsas).


3. Eraldiselt saadava puidu hinna määrab kõigepealt puidu kogus (kirjelduses "Maht tm") ja tõenäoliselt järgmine olulisuselt on puude jämedus (kirjelduses "Läbimõõt (cm)"). Boniteet (ja kõrgusindeks) näitavad mulla viljakust ja on otseselt tuletatud vanuse ja kõrguse suhtest. Minule pole teada uuringuid, millised tunnused turuhinnaga rohkem seotud on, seega on ka see ainult arvamus.


4. Kuigi kasvukohatüüp on enamasti nimetatud taime nimetusega, kirjeldab kasvukohatüüp eelkõige mulda ja mitte metsa all kasvavaid taimi. Kasvukohatüüp üldiselt ei muutu raietegevuse käigus. Samas kasvukohatüübis kasvavad raiesmikul ja metsa all erinevad taimed.






Saturday, 25 August 2018

Workshop: savi-töötuba Tallinna Loomaaias

Suured tänu kõigile lastele ja vanematele, kes täna, 25ndal augustil 2018
Tallinna Loomaaias mtü Eesti Metsa Abiks lauakese juurde peatuma jäid ja savivoolimist tegid ja koju voolimiseks ka savi kaasa võtta said!
https://menu.err.ee/856207/galerii-ja-video-tallinna-loomaaed-tahistas-79-sunnipaeva
http://tallinnzoo.ee/sundmus/loomaaia-sunnipaev/

Palju õnne Loomaaiale 79 sünnipäeva puhul.

Kuna kohapeal pilte teha ei jõudnud siin all samm sammult töötoa kaks näidist, kuidas valmistada neljajalgset ja kuidas valmistada kruusi.


Pildil olev krokodill valmis tundmatu töötoakülastaja poolt, kes ta siis lauanurgale poetas.
Nii armas! Hoidsime ta alles. Kui huvi, võtke ühendust, laseme tal kuivada ja saadame põletusse! Kui autor välja ei ilmu edastatakse see hiljem Tallinna Loomaaiale sünnipäevakingiks!



Nii näeb välja kõige lihtsam savitöötoa komplekt: Kile alla panekuks, 2 taignarulli, voolimispulgad ja kott Saksa savi. Kui teil huvi oma käsitöönurka ka seda väärt materjali tellida, seda saab teha Loovuspoes. Võib lasta saata ka kulleriga: http://www.loovuspood.ee/savid,23.html
Pakutav savi on kvaliteetne ja põletamist tingimata ei vaja, ehk püsib väga hästi toekalt vormis.

Loovuspood pakub ka voolitud esemete põletamist eraldi teenusena, hind kokkuleppel. Kuna neil vist suurem ahi ja lisanduvad esemed ilmselt väikesed ehk põletatakse mõne teise projekti kõrvalt.

Olen isiklikult saviaugust ka materjali välja koukinud ja sellest voolinud ja kinnitan, et
väärt importtoodanguga märgatavat vahet ei olnud. Ehk ei ole põhjust keelduda, kui kusagil lähikonnas saviauk teada.




Tegu on kvaliteetse, Saksamaalt eksporditud saviga, kindlasti on lastetöötoa jaoks sobiv ka koduõue augu-savi. Igale meisterdajale sai soovikohane tükk välja valitud. Harilikult on kaval oma kängar kohe osakesteks jaotada. Näiteks looma meisterdamise jaoks pea ja keha ja käppade ja saba osaksed eraldi panna. Et ei tekiks olukorda, et looma keha ja pea valmis aga käppade jaoks enam materjali ei jäägi.











Savi voolimise puhul vist kõige olulisem töö osa on kuidas valitud savitükikesi omavahel kinnitada.
Selleks on lisatöövahend abiks mille abil saab tükkide üleminekukohad ära siluda nii, et nad üksteise küljes kenasti kinni. Vahele võib panna ka vett aga vaja jälgida, et liiga palju ei läheks.



Igale esemele ja elukale annavad ilme ja iseloomu just väiksemad detailid.





Mis veel vahva savi puhul, kui tehtu just nii ei tulnud kui soov oli, saab materjali tagasi kotti panna ja järgmine kord uuesti kasutada. Kindlasti väga looduslik ja väga taaskasutatav materjal.

Kuidas hoida savi nii, et ta kaua säiliks? Selleks pole muud vaja kui jahedamat-niiskemat varjulisemat kohta. Savi võib hoida kilekotis niiske lapi sees. Nii võib üks tagavarakott püsida aastaid. Et liiga niiske savi kiiremini tahestuks maksab ta paar korda lahti rullida. Savi taheneb kui õhuga kokku puutub.

Saturday, 7 July 2018

Alkkirjade kogumine, tänud toetajatele!

Tere. Klooga metsa kaitsealla võtmise toetamiseks on korraldatud algkirjade kogumine.
6 ja 7 juuli juba käisin Kloogal. Täna, 8 juuli, jälle. Ka 9ndal. 8ndal juulil pandi ka algkirjalehed kahte Klooga kauplusesse üles. Leht Mini-Top-is täitus kahe päevaga. Leht Postkontori poes pea tühi. Hetkeseisuga kogutud 750 algkirja. 

9ndal sain tuttavaks inimesega, kes on ühe Kloogal algava projekti projektijuht. On ostetud 60 ha maad Klooga külje all ja projekti nimeks võetud Klooga nimi ja plaan on taodelda eurorahasid, et ehitada eeskujulik null-meetril- passiivmajaküla Kesk-EU rahakatele. 
http://klooga-smart-village-2020.com (Sellise projekti näidishinnad teada ja üürihinda alla 1000-2000 eur seal küsida ei saa sest materjalikulud ja tootmiskulud on gigantsed.) Projekt pole saladus. 

Eetiline või mitte? Kohalikega pole mingeid avalikke arutelusid toimunud, kas on eetiline, et tuleb välisinvestor, ostab küla kõrval kokku suuremõõtmelise maaala ja rajab külaga samanimelise küla, et eurorahad, mis Kloogale mõeldud läheks hoopis tema uue piirkonna rajamiseks aga olgu. Ülteme nii, on lausa eeldatud, et kohalikud peaks tänulikud olema, et üldse keegi tuleb. Kõlas ka väiteid: "aga nad loovad ju töökohad". 

Ehk kui see Kesk-Euroopa rikas pensionär (küla sihgtgupiks pensionärid) siis koristajat vajab või dushitajat siis päris-Klooga elanik saaks seda teha, et oma eaka ema hoolduskulusid katta, kes kusagil nn. Eesti hinnaklassi vanadekodus vi hoolduskodus on. Ehk kokkuvõtlikult on tegu klassikalise kolonialismiga. Mis lisaks veel hakkab mõjutama kõigi kohalike kinnisvarade hindu ehk muutes kohalikud üürihinnad mittetaskukohased põliskloogakale. (Ehk kallite vastrajatud infrastruktuuride nautijatimiseks leitakse uus kontingent. Klassikalise gentrifikatsioonimudeli puhul on nendeks a. riigiasutuste või  kaitsealaste asutuste töötajad ja või rahvusvaheliste firmade töötajad.) Meenutuseks, Silicon Valley oli ka kunagi küla metsa ääres. Nagu ka Kalamajas elasid kunagi tudengid mitte keskklassi pered. 

Jällegi. Lugedes Lääne-Harju valla raamteksti "Turismi arengukava 2025" on seal mainitud kohalik loodusrikkus aga mitte, mida sellega ette võtta plaanitakse või tähtsus seda säilitada. Meie praegune alkkirjadekogumine on otsene tagajärg sellele, et Lääne-Harju vald märgib igal pool "meie loodusrikkus" aga on teada, et gentrifikatsiooni (kohalike elanike väljatõrjumist) põhjustab harilikult asula asumine looduskauni koha lähedal või atraktiivse koha lähedal. Tsiviliseeritud maailmas on kohalike elanike kaitseks eraldi piirangud. Nii selleks, et ei hävineks turumajandusliku ekspluateerimise käigus loodus kui selleks, et kohalik elanikkond turumajanduse käigus välja ei heidetaks oma algselt alalt. Millal jõuavad sellised seadused või piirangud kehtima Lääne-Harju maakonda ja kas enne kui nn. õnnetus käes, koli ära? Eks see selgub.

Lääne-Harju turismi raamtekstiga saab tutvuda siin: https://www.heak.ee/wp-content/uploads/HTA.pdf
 Lohutuseks külaelanikele on pakutud kooli ehitust ja ruumide kasutusvõimalust. (Kas keegi jaksaks Kloogal passiivehituse standarditele vastavate ruumide üüdi maksta?) 

Tükk targemana kuulen ka, et on projekt, keegi ostab kinnistuid kokku Klooga ümber. Päev hiljem peatub maja ees auto kust tuleb välja tõesti inimene kes uurib, mis meie kinnistu maksaks ja ega ta müügis pole. Ehk kuulujutt vastab tõele. Päev hiljem kuulen ka, et Paldiski poolt ehitatakse ka Kloogat läbivat gaasitrassi. https://www.gaas.ee/en/subsidiary-of-as-eesti-gaas-will-start-building-the-balticconnector-s-transmission-pipe/

All veel pisut varasemat päevikut algkirjade kogumiseks RMK lageraie vastu ja looduskaitseala võimliku moodustamise poolt.


6 juuli: Klooga metsa looduskaitse alaks võtmise algkirjapalve keeldujaid 2, 7 juuli 1, 8 juulil kogunisti neli ja kõik samast majast. 3 olid resoluutsed "ei-d" põhjendusega "las raiuvad, raha on vaja, mets kasvab hiljem asemele." Viimane keeldumine: "Ma ei anna algkirju inimestele ja ühingutele, keda ma ei tunne."

Põhjusteks, miks Klooga looduskaitseala toetati olid järgmised argumendid:
1. Inimesed külastavad metsi väga aktiivselt ise.
2. Inimesed on teadlikud kohalikus rikkast veestikust ja aktiivselt hoiavad ise kohalikke ojasid ja allikaid. Väga hinnatakse asjaolu, et kohalik veestik võimaldab ka näiteks harilikest kaevudest head joogivett saada.
3. Inimesed on märganud, et lähikonnas elanud liigid on kas kadunud või kadumas või nende arvukus on drastiliselt vähenemas.
4. Inimesed on mures, et puud ei kasva raiutud puude asemele soovitud tempos ehk aina suurenev lagendike hulk on reaalsus. Tihti öeldi, ehkki lühikeses vestluses, et nad reaalselt
tunnevad puudust raiutud metsadest. Ehk kogukonna side kohaliku ökosüsteemiga ei ole juhuslik vaid reaalsus.
5. Märgiti ka teatud looma ja linnuliike mainides, et kuna nad on praegustelt elualadelt välja tõrjutud, liiguvad nad pisut uusi radu pidi ja on seetõttu iga selline kohaotsimine seab nad järjekordselt ohtu.

Tänan veelkord kõiki, kes on suutnud toetada Klooga metsa päästmist RMK lageraiest oma alkkirjaga.


Siin all lisan pdf. faili. 

See on prinditav.


Kui teil on tulemas koguduse, ühingu kogunemine

ja seal oleks võimalik paluda inimestel anda alkkiri, palun!

Saan ise ka vajadusel kohale tulla alkkirju koguma kui teatate oma ühingu- grupi kogunemise aja ja koha.


Teine lugu. Tutvustasin ideed hakata koguma algkirju, et kohalikud lennuõppuste läbiviijad ei lendaks küla kohal vaid kasutaks lääne militaarstandarditele vastavaid lennusimulaatoreid. See idee tekitas vastakaid arvamusi.

a. Inimesed, kellel lapsed või loomad. Kes nägid, mida lendamise mürakoormus nende  
    lastele põhjustab, olid kohe ja väga õus. Allkirjade kogumine on vajalik, leiavad nad.
    Probleem on nähtav ja vajab muutmist- lahendamist. Lennusimulaatorite kasutusele võtt      ja küla-de kohal lendamise lõpetamine oleks vaja lõpetada, nõustuvad nad.

b. Eakamad inimesed või puuetega, kes kogu aeg kodus, olid nõus ka ülaltooduga.. 

c. Noored: ükskõiksed. "Müra neid ei häiri." Küll nõus lennusimulaatorite ideega.
   

d. Need küsitletuist, kes ise otseselt või kaudselt ise seotud kohaliku sõjaväe-süsteemiga:
    Resoluutselt alkkirjakogumise vastu või passiivselt alkkirjakogumise vastu.
    "No tehke, aga mina ei toeta." või "Tegelege oma metsateemadega, ärge minge riiklikku 
    kaitset puudutavaid teemasid arutama. Te ei tea sellest midagi ja see ei ole teie asi. 
    Leidke mingi muu tegevus endale." 

e. väga eakate puhul oli keeruline diskuteerida kuna nad ei ole lennusimulaatori kui a   
    aparaadiga tuttav, seetõttu ei saa nad ka oma hinnangus seda alternatiivina kaaluda.
   (Poistel on ju vaja kusagil treenida, Kas seda võiks teha simulaatoris mitte küla kohal  
    tiirutades? Aga mis see simulaator on.)